← Eesti

1-15-7510/101

Obsah (6)§ 133§ 76§ 78§ 75§ 63§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7510 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Anna Jäne

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; E.N-i süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; T.Z süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; B.S-i

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; B.H süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; O.R-i süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7 ja § 259 lg 1 järgi lühimenetluses Menetlustoiming S.F tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.F isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Vabastada S.F temale Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel määrata S.F-ile katseaeg kuni 28.03.2017.

§ 78

p 2 kohaselt hakata katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada S.F alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 28.03.2017. Käitumiskontrolli ajal on S.F kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 4, 7 alusel määrata S.F-ile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused:

  1. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
  2. mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Määrus S.F suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla Tartu talituse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 tunnistati S.F süüdi

§ 133

lg 2 p-de 1, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi ning mõisteti temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ning S.F-ile lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel hakati S.F karistusaja algust lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.03.

  1. Kohtuotsus jõustus 04.02.
  2. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.03.2015 ja lõppeks selle täielikul ärakandmise korral 28.03.
  3. 27.07.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid S.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt vangla toetab S.F tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas S.F tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Tuginedes arvamuses loetletud positiivsetele asjaoludele, muuhulgas sellele-, et S.F on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähiringkond, tal on elus kindlad eesmärgid, ta on mõistnud enda teo tagajärgi ja usub, et ta ei käituks enam kunagi sellisel moel-, leiab prokurör, et S.F on võimalik ja põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. S.F avaldas kohtule, et viibib esmakordselt vangistuses ja on mõistnud neid vigu, mida ta on oma varasemas elus teinud. Kohtuistungil avaldas S.F , et ta soovib oma elu muuta ja on suuteline seadusekuulekalt elama. Kaitsja toetas S.F tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 KOHTU SEISUKOHT S.F kannab liitkaristust muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on S.F temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.F on kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud neljal korral. Teda on karistatud nii tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise kui varguse toimepanemise eest. Viimane kuritegu, inimkaubandus, on eelmistest erinev ja raskem. Kinnipeetaval on tegemist esimese reaalse vangistusega. Seega ükski varasemalt kohaldatud leebematest meetmetest mõju ei avaldanud – S.F jätkas õigusvastast käitumist, seda isegi katseajal olles. Norme eiravat käitumist on S.F jätkanud paraku ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt kartserisse paigutamine), mis on valdavas enamuses seotud suitsetamist puudutavate reeglite rikkumisega. Praegu S.F kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava noorust ja asjaolu, et ta sai esmakordselt tunda vangistusega kaasnevaid piiranguid, ei saa välistada, et isiku soov on siiras. Kohtu arvamuse kohaselt võib motiveerida S.F õiguskuulekalt käituma ka asjaolu, et tal on väike poeg, kes vajab isa hoolitsust. Head on ka S.F taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht oma vanemate juures XXXX. S.F toetava lähivõrgustiku vabaduses moodustavad isa ja ema. Järelikult on S.F olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saab tema üle teostada täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise korral on S.F väidetavalt olemas võimalus asuda tööle elektriliinide puhastustöödele. Seega ei tohiks S.F majanduslikke probleeme tekkida. Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et S.F saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab S.F katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 28.03.2017.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku eelnevaid karistamisi, tuleb S.F allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 28.03.2017. Selline aeg võimaldab isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kuna S.F kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Viktor 3 S.F-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna S.F pani viimase kuriteo toime grupiviisiliselt ning kuna tema sõprusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p 7 järgne kohustus mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.