Väärteoasi 4-12-4346 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2012.a. Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4346 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Väärteoasi Z.R süüdistuses Liiklusseaduse § 224 lg 2, 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik Z.R, isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Kajar Pent Kohus otsustas: Tunnistada Z.R süüdi Liiklusseaduse §-de 201 lg 1 ja 224 lg 2 järgi ja kohaldades Karistusseadustiku § 63 lg 1 karistada teda arestiga 10 päeva. Arest tuleb kanda Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinn. Aresti kandmise aega arvestada Z.R karistuse kandmisele ilmumisest. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on tervikuna tutvumiseks kättesaadav, kui on esitatud apellatsiooni esitamise teade, kohtu kantseleis alates 04.oktoobrist 2012.a. Lõuna prefektuur on 11.08.2012.a koostanud Z.R suhtes väärteoprotokolli selles, et Z.R 11.08.2012.a kl 04.45 Torma vallas Jõgeva-Mustvee mnt 23 km-l juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,50 mg /l. Võttes arvesse laeindmääramatust 0,05 mg/l lugeda lõplikuks tulemuseks 0,45 mg/l väljahingatavas õhus. Mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-
- Juht ei omanud juhtimisõigust. Juht on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud 21.10.2005.a Üllar Küti poolt ja 31.10.2005.a. juhtimisõiguseta ja joobes sõiduki juhtimise eest Valdur Mõttuse poolt. Z.R kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on talle väljastatud 17.09.2012.a telefoni teel, Z.R ei ole taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus arutas Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 alusel väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Z.R süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus avaldas Z.R kohtuvälises menetluses antud ütlused. Z.R andis ütlusi selles, et 10.08.2012.a oli ta joonud õlut „Saku Originaal“ 10 purki, üks purk on mahuga 0,33 liitrit; sõiduki juhtimist alustas Omedu külast; teadis, et alkoholijoobes sõidukit juhtida ei tohi, aga soovis elukaaslase xxxxxxxxxxxu viia koju xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx oli samuti joobes ja istus juhi kõrval. Z.R süü väärteo toimepanemises nähtub ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist selles, et Z.R on 11.08.2012.a kl 04.45 indikaatorvahendiga Alco Quant nr A 111144 ja tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer tuvastatud joove 0,45 mg/l. Z.R kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alustel, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja ta on alkoholijoobes. Z.R on oma käitumisega rikkunud Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis; samuti rikkus Z.R Liiklusseaduse § 69 lg 5, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligramm või rohkem; samuti on ta rikkunud Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria juhtimisõiguste. Z.R pani toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhtus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Samuti pani Z.R toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Z.R üks õigusvastane tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja KarS § 63 lg 1 järgi tuleb talle mõista üks karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Z.R süüd, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse või ettevaatamatuse liiki, süüdlase mõjutamise võimalust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.R on varem korduvalt sarnaste rikkumiste eest karistatud, samuti muude liiklusrikkumiste ja eriliigiliste kuritegude eest. Mõlemad väärteokoosseisud näevad karistusena ette rahatrahvi ja aresti. KarS § 48 kohaselt võib aresti kohaldada kuni 30 päeva, Z.R tuleb karistada arestiga 10 päeva. Kohus otsuse tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 2, 83 p 2, 85, 86, 87, 90 lg 1, 91 lg 1, 95, 96, 97, 100, 103, 104, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111,
- Haide Rimmel kohtunik