4-18-3202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-3202 (2316,18,001928) Kohtunik Külli Iisop Väärteo

§ 203

tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: A.E XXX; elukoht: xxx) (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.05.2018 otsus A.E-le mõistetud rahatrahvi tasumise korra osas. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et rahatrahvi summas 400 eurot on võimalik tasuda osade kaupa 8 (kaheksa) kuu jooksul otsuse jõustumisest (50 eurot kuus). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas ning tasumisel tuleb märkida viitenumber 10220185059063. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. 24.05.2018 otsusega määrati A.E-le karistuseks liiklusseaduse (LS) §

§ 203järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis A.E 06.05.2018 kella 21.20 ajal Tallinnas xxx suunaga xxx tn poole mootorsõidukit (mopeedi) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11 mg; mootorsõiduk oli kehtestatud korras ümber registreerimata - sõiduki omanik ei olnud registriandmete muutmiseks esitanud Maanteeametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest. Sellega rikkus A.E LS § 69 lg 3 ja § 77 lg 3 ning MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg1 ja pani toime väärteod LS §

§ 203järgi.

1. A.E oma kaebuses kohtule kahetseb toimepandut, palub võimalusel trahvi vähendamist ja selle tasumist osade kaupa ning seda tulenevalt oma majanduslikust olukorrast. Kaebaja on täiendavalt kohtule kinnitanud, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja igakuuliselt suudab ta tasuda 50 eurot.
2. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et trahvi vähendamiseks alused puuduvad, kuid nad ei ole vastu sellele, kui kohus määrab trahvi maksmise osade kaupa. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab oluliselt liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ning seetõttu nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastustunnet liiklusohutuse tagamisel. Mootorsõiduki registreerimine tähendab seda, et sõidukit on tehniliselt kontrollitud ja Maanteeameti poolt liiklusesse lubatud. Kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
4. Süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub, sest A.E ise tunnistab nende väärtegude toimepanemist. Lisaks süü omaksvõtule on nende väärtegude toimepanemine tõendatud tunnistaja K. S ütlustega, kes A.E alkoholi tarvitamist kontrollis indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) ning suunas ta kordonisse, et kontrollida joovet tõendusliku alkomeetriga; samuti selgus, et mopeed, mida A.E juhtis, oli edasi müüdud 08.09.2017, kuid siiani ümberregistreerimata. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega: sõiduki taustakontrolliga, ärakirjaga müügilepingust, väljavõttega maanteeameti liiklusregistrist ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla 0,10 milligrammi või rohkem alkoholi. LS § 77 lg 3 sätestab, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse 5 tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates. Kuna A.E neid nõudeid rikkus, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS

§ 203järgi.

A.E süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud A.E süü suurust, eelkõige tema teo ohtlikkust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ka ainuüksi ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (400 eurot). Lisaks sellele viibis A.E mootorsõidukit juhtides ka alkoholipiirmäära ületavas seisundis ning seda Tallinna kesklinnas, kus liiklustihedus oli suur nii sõitmise kohta kui aega silmas pidades ning kujutas sellega ohtu paljudele teistele kaasliiklejatele. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad. Selline karistus on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid ning selline karistus on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Arvestades aga A.E majanduslikku olukorda, on põhjendatud rahatrahvi maksmine osade kaupa ja seda 8 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kaebaja on ise kinnitanud, et igakuuliselt on ta võimeline tasuma 50 eurot.
2. Ühtlasi kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 8 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid, trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 2, 133,
3. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/