MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada I.J tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 01.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuus
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada I.J suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 1, 4, 7 ja 8 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. I.J vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, I.J-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras
ja
lg 2 p 7,8 – 25 lg 4 järgi ning
lg 1 kohaldamisel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.12.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 26 päeva vangistust võrra ning mõistis I.J-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 03.05.2015. Tulenevalt I.J ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni määratud karistuaja lõpuni ja katseajaks isiku allutamist käitumiskontrollile ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung I.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav tunnistab, et varasem kriminaalhooldus ei õnnestunud, kuna tegemata jäid osad tunnid, sest ta pani toime uue kuriteo. Nüüd tahab vabanedes lõpetada põhikooli, praegugi õpib vanglas ja omandada keevitaja elukutse, elama tahab hakata ema ja noorema vennaga. Usub, et elukoha korteriga seotud üürivõlad ja muud probleemid on lahenenud. Väidab, et alkoholi ega narkootikume ei tarvita ja tema sõpradeks on teatrirahvas ning perekond. Lubab vabanemisel ja tööle asumisel hakata maksma menetluskulusid. Kinnitab, et teab, et peab kriminaalhooldusel olema 6 kuud, kuigi vangistuse lõpuni on jäänud 4 kuud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt isiku taasühiskonnastamise huvides prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja nõustub vangla poolt kinnipeetavale antud üldiselt positiivse is eloomustusega, mis viitab sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas . Prokurör teeb 2 ettepaneku määrata kinnipeetavale katseajaks lisakohustused ning katseaja määramisel lähtuda
Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetaval lasta veel 4 kuud vanglas viibida ei aita I.J resotsialiseerumisele kuidagi kaasa, küll aga distsiplineerib kinnipeetavat 6-kuuline kriminaalhooldus ja kinnipeetav saab näidata, et ta on oma tegudest järeldused teinud. Kaitsja palub kohtul kinnipeetavale mitte määrata kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna xxxx on väike linn ja iial ei või teada, kes on karistatud ja kes mitte. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et I.J saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vangistusest vabastada teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et I.J-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama 2-toalisesse sotsiaalkorterisse xxxx. Samas elab ka kinnipeetava ema ja noorem vend. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on teda ootamas lähedased õe ja vanema venna näol. Ema iseloomustab I.J kui head poega, kes hoiab oma erivajadustega nooremat venda ja oli emale abiks kodustes majapidamistöödes. Kõik lähedased on nõus I.J igati toetama. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vangla koostatud iseloomus tusest nähtub, et alates 12.07.2015 osaleb kinnipeetav edukalt noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ning on oma käitumisega teistele eeskujuks. Kohus on seisukohal, et I.J on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab 3 kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda tööle toetamaks oma lähedasi, kuna ema peamiseks sissetulekuks on xxxx, noorema poja puudetoetus ning toimetulekutoetus. Kohus on seisukohal, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiskeelu järgimine kohustab I.J hoolikamalt valima oma sõpru ja tuttavaid, kuna kuritegu on toime pandud grupis. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et I.J kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.