1-15-7210/13

(15251000218)Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Jaanika Lusti Kriminaalhooldusametnik Maie Koger Menetlustoiming Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.J suhtes karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.J, isikukood XXX, elukoht: xxxxx xxx xx-x xxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 409, § 427, § 432 lg 3 kohus määras: Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörata täitmisele G.J-ile Pärnu Maakohtu 21.09.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumise päevast. G.J ´al ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 21.09.2015.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-7210

(15251000218)tunnistati G.J süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle 5 kuud 1 ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäeti tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui G.J ei pane 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käesolev erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et G.J ei täida registreerimiskohustus. 09.10.2015.a oli kriminaalhooldusalusele G.J-ile saadetud kutse, mille kohaselt pidi kriminaalhooldusalune ilmuma kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 16.10.2015.a, kuid G.J antud kuupäeval kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud enda mitteilmumise põhjustest. 21.10.1015.a on väljastatud korduvkutse kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmumiseks 26.10.2015.a. Ka nimetatud kuupäeval G.J kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ning ei teavitanud enda mitteilmumise põhjustest. 27.10.2015.a teostas ettekande koostanud kriminaalhooldusametnik kodukülastuse aadressile xxxxx xxx xxxx, xxxxx, xxxxxxx. Kriminaalhooldusametnikul õnnestus isik kodust tabada. Kriminaalhooldusametnik andis G.J´ale korralduse ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 02.11.2015.a, kuid ka sel kuupäeval isik kriminaalhooldusametnik vastuvõtule ei jõudnud ning ei teavitanud oma mitte ilmumise põhjustest. 03.11.2015.a on väljastatud uuesti korduvkutse kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmumiseks 12.11.2015.a. 11.11.2015.a helistas kriminaalhooldusalune ametnikule ning teavitas, et ta on kriminaalhooldusosakonna ukse taga ning soovis teada, kus kriminaalhooldusametnik on. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et ta viibib koolitusel ning, et G.J´a vastuvõtuaeg on 12.11.2015.a. Kriminaalhooldusalune väitis, et tema kutse peal olla registreerimisaeg 11.11.2015, kuid antud väide ei ole õige. G.J lubas järgmisel päeval ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuid lubaduseks see vaid jäigi. Seega on G.J korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 aluseid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Senisest kriminaalhoolduse kokkuvõttest nähtub, et G.J hoidub tahtlikult kõrvale talle Pärnu Maakohtu kohtuotsusega pandudkohustuste täitmisest, kuigi on oma nõusolekut kinnitanud kokkuleppemenetluse raames. G.J on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, seega isik on teadlik talle pandud kohustuse täitmise vajalikkusest ning nende mittetäitmise tagajärgedest. G.J on väitnud ametnikule, et nõustus antud karistuse määraga kuna üldkasuliku töö tunde olla suhteliselt nõme aleviku vahel teha. Samuti on G.J selgitanud, et tal ei ole raha, et vastuvõtule ilmuda. Samas oli G.J ka varasemalt teadlik enda majanduslikust olukorrast ning see ei ole vabandus talle pandud kohustuste mitte täitmise osas. Kuna isik hoiab tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning ei oma motivatsiooni kriminaalhoolduses käimiseks siis ei ole saadud alustada ega tegeleda resotsialiseeruvate tegevustega. Karistusregistri väljavõttest, seisuga 18.11.2015.a nähtub, et katseaja jooksul on G.J elanud seaduskuulekalt. Kohtutäiturite inforegistrist TÄITIS nähtub 18.11.2015.a seisuga, et G.J ´al rahalisi kohustusi ei ole. Ettekande kohaselt on G.J korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisse. Samuti on ta korduvalt andnud lubadusi, mida ei ole suutnud täita, suhtudes oma karistuse kandmisse ükskõikselt. G.J kirjutas 27.10.2015.a kodukülastuse ajal seletuse, kus põhjendab oma mitteilmumisi sellega, et ei ole saanud ühendust võtta ja kuidagimoodi ei ole võimalik olnud kriminaalhooldusele registreerimisele kohale ilmuda. 2 Lähtudes eeltoodust esitas Viru vangla Noorte kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Maie Koger 18.11.2015.a Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata G.J ´ale mõistetud vangistus 5 kuu ja 28 päeva täitmisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 02.12.2015.a toimunud kohtuistungil G.J selgitas, et erakorralises ettekandes märgitu vastab tõele ning ta ei ole registreerimistel käinud. Ta teab, et valis kohtus kokkuleppemenetluses 21.09.2015.a endale kohustuse, mida ei täitnud. G.J nõustus sellega, et ta on rikkunud kriminaalhooldust ning peab minema 5 kuuks ja 28 päevaks vangistusse. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil enda esitatud taotluse juurde ning palus karistuse täitmisele pööramist. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande G.J suhtes, sest ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest. Samuti on ta korduvalt andnud lubadusi, mida ei ole suutnud täita, suhtudes oma karistuse kandmisse ükskõikselt. Kohtuotsusega anti isikule võimalus kanda talle määratud karistus vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole suutnud seda täita. Kohus tuvastas, et G.J ei ole alates kohtuotsuse jõustumisest täitnud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et G.J on oma käitumise ja suhtumisega näidanud ükskõiksust ja hoolimatust temale määratud kohustuste täitmise osas. Oma mitteilmumist on ta põhjendanud sellega, et ei ole saanud ühendust võtta ja kuidagimoodi ei ole võimalik olnud kriminaalhooldusele registreerimisele kohale ilmuda, kuid kohtu hinnangul ei ole see mõjuv põhjus registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Kohtule teadaolevalt on G.J ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, milles tulenevalt on isik teadlik talle pandud kohustuse täitmise vajalikkusest ning nende mittetäitmise tagajärgedest. G.J on väitnud ametnikule, et nõustus antud karistuse määraga kuna üldkasuliku töö tunde on aleviku vahel suhteliselt nõme teha. Samuti on G.J selgitanud, et tal ei ole raha, et vastuvõtule ilmuda. Samas oli G.J juba varasemalt teadlik enda majanduslikust olukorrast ning see ei ole vabandus talle pandud kohustuste mittetäitmise osas. Kohus asub seisukohale, et isik hoiab tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning ei oma motivatsiooni kriminaalhoolduses käimiseks ning sellest tulenevalt ei ole saadud alustada ega tegeleda resotsialiseeruvate tegevustega. Süüdimõistetule oli teada, et kriminaalhooldusnõuete mittejärgimisel võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörata kriminaalhooldusalusele mõistetud karistuse täitmisele. Kohus leiab, et G.J on teadlikult jätnud talle 21.09.2015.a kohtuotsusega pandud kohustused täitmata, olles teadlik sellest tulenevatest võimalikest tagajärgedest. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks G.J ei oleks saanud kohtuotsust täita. Kohtul puudub põhjendatud alus arvata, et tema karistuse täitmisele pööramata jätmise korral G.J asub edaspidi kontrollnõudeid täitma. 3 KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Süüdimõistetule on selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võta talle määratud kohustusi tõsiselt, siis kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole karistuse eesmärke saavutamine kergemate vahenditega võimalik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.J´ale mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva tuleb pöörata täitmisele. Anu Tammeniit Kohtunik 4