4-12-4917/3

4-12-4917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 oktoober

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-4917 (2317,12,008124) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.G (ik: XXX, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. E.G süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
3. E.G-le mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada alates E.G suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
4. E.G-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.G, 4-12-4917, joobeekspertiis“..
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.10.
6. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.08.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1311801 selles, et 05.07.2012 peeti Vilde tee 90 juures kinni E.G , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, metamfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et selline asi oli tõesti. Arst fentanüüli või metamfetamiini vaälja kirjutada ei saa, metadoon kirjutati välja, on raviprogrammis. Juba neljakümnene, ei taha enam tegeleda lollustega. Tahaks ositi ära kanda, on juba töökoht olemas, saaks tööle minna, et tööl ei saadaks teada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud, iga järgnev tegu peaks kaasa tooma raskema karistuse. Eelmine arest oli 5 päeva, järgmine peaks olema 7 päeva. Lisaks välja mõista ekspertiisitasu 35 eurot. Karistus tuleks ära kanda pärast tõkendi muutmist või vangistuse ärakandmist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise uuringuakti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine fentanüüli, metamfetamiini tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli või metamfetamiini tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Peale selle on menetlusalust isikut karistatud korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist ning käesoleval ajal on ta vahistatud seoses järjekordsete varavastaste kuritegude toimepanemise kahtlustusega. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Aresti määra valikul lähtub kohus sellest, et menetlusalsut isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista aresti suhteliselt lühiajalisena, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik