KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märtsil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9576 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koht

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta V.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski taotlus ja määrata tema poolt V.E-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 145,92 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 121,60 eurot, ning käibemaks 24,32 eurot). Välja mõista V.E-lt kriminaalmenetluse kulud: 145,92 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. V.E tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092265 ning selgitus „V.E 1-159576 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1

§ 423

järgi ning

§ 65lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 9 kuud 27 päeva.

Karistuse kandmise algus 18.09.2015 ja lõpp 15.07.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.02.
2. Kinnipidamisasutusest V.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema vangistus on alla ühe aasta. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on viietoalise majaga, mis kuulub kinnipeetava isale. Majas elavad süüdimõistetu vanemad, tema alaealised vend ja õde. V.E on lõpetanud xxx . Edasi asus õppima xxx , kuid jättis õpingud pooleli. Vanemate sõnul töötas kinnipeetav enne vangistust Tartus ehitustöödel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vanemad on nõus teda materiaalselt toetama, kuni töökoha leidmiseni. Lähedastest on süüdimõistetul ema, isa, vend ja õde, kellega suhtleb telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetaval on 25.01.2016 seisuga tasumata nõudeid summas 2906,88 eurot. Isikul on diagnoositud xxx. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepan emise tõenäosus puudub, kuna isik ei ole toime pannud vägivallakuritegusid. Tartu Vangla toetab V.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa, vend ja õde. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on lõpetanud xxx, edasi asus õppima metsamajandust xxx, kuid õpinguid ei lõpetanud. Vabanedes soovib V.E elama asuda aadressile xxx. Tegemist on viietoalise majaga, mille omanikuks on kinnipeetava isa. Enna vangistust töötas süüdimõistetu Tartus ehitustöödel. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vanemad on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama kuni viimane tööle asub. V.E oli kriminaalhooldusele määratud ühel korral, kuid see ebaõnnestus, kuna isik sooritas katseajal uue kuriteo. Katseajal oli kinnipeetaval probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega, kuhu ta ei ilmunud kordagi. Isikule on diagnoositud kannabinoidide tarvitamisest tingitud xxx. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustub Tartu Vangla poolt 16.02.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu kinnipeetav V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul V.E jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 15.07.
3. Kinnipeetava käitumine vangistuses („Ametiisikutega suheldes on /kinnipeetav/ viisakas ning koostööaldis“) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kuriteo tehiolud ei välista antud juhul tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuröri arvates peab 2

§ 4231

sätestatud kuriteo toime pannud isikul olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Prokurör nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks lisakohustuste valiku kohta.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§ 75sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks.

Juhindudes eelmainitud seadusest teeb prokurör ettepaneku määrata V.E-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 (kuus) kuud. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab V.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. V.E selgitas, et pärast võimalikku vabanemist soovib ta tööle minna, pikemas perspektiivis suunduda välismaale tööle. Vangistuses tegi ta vastavad järeldused oma kjäitmise kohta ja enam ei pane kuritegusid toime. Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaehseks vabastamiseks on kõik tingimused täidetud. Isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Esimese reaalse karistuse jaoks viibib ta vangistuses juba piisavalt selleks, et see mõjutaks tema edasist käitumist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et V.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx ning seejärel asunud õppima xxx metsamajandust, kus õpinguid ei lõpetanud. Enne vangistust töötas Tartus ehitustöödel. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut kriminaalkorras eelnevalt karistatud kahel korral, ja käesoleval hetkel on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust ( isiklik toimik lk 6). Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest ning kaks viimast karistust on mõistetud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt.. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt i Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat väärteokaristust, kõigil kordadel karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Kohus leiab, et kuna isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasem karistus ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole süüdimõistetu käitumismaneer varasemaga võrreldes muutunud ja kohtu jaoks pole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.2013. a vabastati isik vangistusest tingimuslikuylt ilma kriminaalhoolduseta, katseajal pani ta toime uue kuriteo ( liiklusalane), 2015. a mõisteti vangistus ja asendatu ÜKT-ga. ÜKT tegemise ajal pani taas toime liiklusalase kuriteo . Kriminaalhooldusametniku teatel esines isikul kriminaalhoolduse kestel rikkumisi registreerimiskohustuse täitmisega. 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.E temale Tartu Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5