MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada D.D tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuus
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D.D suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. D.D vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista D.D-lt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700068943, selgitusse märkida: „1-15-8021, D.D, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu D.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, D.D-le ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.D on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega kiirkokkuleppemenetluse korras
järgi karistuseks mõistis kohus talle 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 14.05.2015 otsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 20.01.2016. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata 6 kuud ja käitumiskontrolli pikkuseks katseaja pikkus koos lisakohustuste täitmisega. 2 Kohtuistung D.D taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et tema xxxx ema on väga haige ja vajab abi ja seetõttu tahab vanglast varem vabaneda. Selgitab, et on pensionär, kuid lisaks pensionile teeb veel puutööd ja remondib autosid. Kinnitab, et joobes enam sõitma ei hakka, tarbib ainult lahjat alkoholi, iga päev ei joo ja on valmis kontrollnõudeid täitma. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos isiku allutamisega käitumiskont rollile. Prökurör märgib, et vabastades kinnipeetava käesaoleval ajal, on tema üle võimalik kontrolli teostada kuue kuu jooksul. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Kaitsja toetab D.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna vangistuses viibib isik esimest korda ja tegemist on lühiajalise vangistusega, samas vajab tema eakas ema kodus abi ja isik on ise valmis kontrollnõudeid täitma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et D.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg- le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav D.D-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. D.D kannab vanglakaristust esmakordselt. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht – 1-toalises korteris xxxx, mis kuulub kinnipeetavale endale. Seega on isikul olemas püsiv elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka asjaolu, et isikut on vabaduses ootamas elukaaslane ja materiaalselt tuleb pere toime, kuna nii kinnipeetava kui ka tema elukaaslase kindlaks sissetulekuks on pensionid. Positiivne on ka asjaolu, et võlad kinnipeetaval puuduvad. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 5% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 0%. Riski realiseerumine on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Riski on võimalik maandada isikule alkoholi tarbimiskeelu kohustuse järgimise määramisega. 3 Samuti puuduvad kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik kahetseb oma tegu, on valmis muutma oma elustiili ning edasiseks eesmärgiks on eaka ema eest hoolitsemine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.