← Eesti

1-07-15191\6

Obsah (8)§ 384§ 179§ 2565§ 175§ 180§ 326§ 318§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8021 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kr

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega tunnistati Z.K kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 14.05.2015 otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti Z.K-le 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2015 – 30.09.2015, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja lõplikult kuulub Z.K kandmisele 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti Z.K-lt sõiduauto Volkswagen Passat.

§ 179

lg 1 p 2,

§ 2565

lg 2,

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 6 alusel mõisteti Z.K-lt menetluskuludena välja sundraha 292,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluse 96 eurot ning asitõendiga seotud kulud 183,60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldati Z.K tasuda menetluskulusid kokku summas 572,10 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Viru Maakohtu 30.09.2015 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Z.K, kes palub üle vaadata tema kohtuotsus. Apellatsiooni väidete kohaselt oli ta algselt kohtuotsusega 1 nõus, sest oli purjus, šokis, ei osanud reaalselt mõelda. Süüdistatav elab kodus, on pensionär ja käib juhutöödel. Z.K on nõus iga kuu trahvideks maksma 150 eurot. Lisaks toob apellatsiooni esitaja välja, et ta hooldab abivajavat ema, kel vanust 87 aastat ja raske puue. Z.K läbib alkoholiravikuuri. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et Z.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale.

§ 326

lg 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on

§ 318lg 3 p 4 kohaselt piiratud.

Nimetatud sättest koos

§ 318

lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või

§ 339lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Z.K kaebuses ei ole osundatud ühelegi

§ 318lg-s 4 loetletud asjaolule, mille alusel saaks apellatsiooni esitada.

Süüdistatav üksnes väidab, et ei ole nõus talle mõistetud karistusega. 5. Z.K sõlmis 30.09.2015 kokkuleppe kriminaalasjas nr 1524400198 (lk 60-62), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja advokaat Kaido Kooga nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kusjuures süüdistatav ise esitas 30.09.2015 taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (lk 59). Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 66-68) jäi prokurör maakohtu istungil kokkuleppe juurde, mida ei muudetud. Z.K kinnitas maakohtule, et kokkuleppe on arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Z.K märkis, et soovib selle kokkuleppe kinnitamist. Ka süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Süüdistatavale on mõistetud karistus vastavalt seaduses ettenähtule, millest tulenevalt puudub Z.K kaebeõigus

§ 318alusel.

Eluliselt mitteusutavalt väidab Z.K , et oli kokkuleppe sõlmimise ajal veel purjus (kuriteosündmus toimus 28.09.2015, kokkuleppe sõlmimine 2 päeva hiljem, so. 30.09.2015) ja šokis ning ei saanud reaalselt mõelda. Isegi kui süüdistataval oleks kaebeõigus, oleks tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Süüdistatava väited osutuvad asja materjalidest tulenevalt asjakohatuteks. 6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus Z.K apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab esitajale. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.