4-15-3183/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-3183 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane V.D, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja V.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-3183 tunnistati V.D süüdi LS § 201 lg 2, § 234 lg 1, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning tuginedes KarS § 63 lg-le 1 mõisteti talle karistuseks raskemat karistust ettenägeva seadusesätte alusel (LS § 201 lg 2) 30 päeva aresti. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et V.D on õigus mõistetud aresti kanda osade kaupa nii, et järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus
9. mail
12. oktoobril 2015 esitas V.D Tartu Maakohtule taotluse aresti kandmise tähtaja edasilükkamiseks maksimaalse seaduses lubatud ajani, s.o kuni
13. maini
15. Tartu Maakohtu
16. novembri
17. a määrusega rahuldati V.D taotlus osaliselt ja kohustati teda kandma talle mõistetud ja seni ärakandmata arest hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris. Kohus hoiatas, et V.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestikambrisse. Kohtumäärus jõustus
18. jaanuaril
21. veebruaril 2016 esitas V.D kohtule uue taotluse, paludes ta vabastada karistuse kandmisest või asendada karistus rahatrahvi või üldkasuliku tööga. V.D taotles tema vabastamist aresti kandmisest, kuivõrd sellega kaasneksid ettenägematud tagajärjed isiku tervisele ning tõsised negatiivsed tagajärjed tema lähedastele. Põhimõtteliselt on ta nõus karistusest vabastamise asemel ka karistuse asendamisega – aresti muutmisega rahatrahviks või üldkasulikuks tööks. Lisaks palus menetlusalune isik kohtul kaaluda võimalust kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 3 ning lõpetada väärteomenetlus koos V.D suunamisega sotsiaalprogrammi läbimisele.
23. veebruaril 2016 teavitas Lõuna prefektuuri Tartu arestikamber Tartu Maakohut sellest, et V.D ei ole käesoleva ajani asunud tähtaegselt kandma talle mõistetud aresti ja alates
24. veebruarist 2016 kohaldatakse tema suhtes sundtoomist.
25. Tartu Maakohtu
26. veebruari
27. a määrusega jäeti V.D taotlus talle Tartu Maakohtu
28. mai
29. a otsusega karistuseks mõistetud 30 päeva aresti kandmise muutmiseks rahuldamata. 6.1 VTMS § 209 lg 1 kohaselt on kohtul küll teatud juhtudel võimalik süüdlase avalduse alusel aresti täitmisele pööramist edasi lükata, kuid seaduses puudub alus isiku temale mõistetud aresti kandmisest vabastamiseks. Kohus on V.D aresti kandmise edasilükkamise taotluse kord juba rahuldanud, kuid ilmselgelt ei olnud V.D väited tema karistuse kandmise soovi kohta tõesed. V.D suhtes tehti kohtuotsus juba eelmise aasta mais ja talle anti võimalus kokku 9 kuu jooksul kanda karistust kahe päeva kaupa. V.D ei ole 30-päevasest karistusest ühtki päeva ära kandnud. See asjaolu iseloomustab ilmekalt V.D ükskõikset suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisesse ja näitab, et isik ei soovigi karistust kandma asuda. 6.2 VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Karistuse asendamine on reguleeritud karistusseadustiku
30. peatükis. Nimetatud peatüki
31. jaos on ette nähtud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning
32. jaos rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga. Nendest sätetest tuleneb, et aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid karistuse mõistmise ajal, mitte aresti täitmisele pööramisel ega süüdlase poolt aresti kandmise ajal. Aresti asendamiseks rahatrahviga seaduslik alus puudub. 6.3 Mis puutub süüdlase viitesse VTMS § 30 lg 1 p-le 3, kordab kohus oma varasemas määruses märgitut, et selle sätte alusel saab kohus väärteomenetluse lõpetada mh siis, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis ja seda vaid karistuse mõistmise, mitte süüdlase poolt aresti kandmise ajal. V.D-le karistuse mõistmisel, arvestades süüdlase isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, ei pidanud kohus võimalikuks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist. Käesoleva määrusega juba jõustunud kohtulahendis VTMS § 30 lg 1 p 3 kohaldamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks alus puudub.
33. V.D esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema karistuse kandmisest vabastamise või selle asendamise taotluse rahuldamist. 7.1 V.D on seisukohal, et Tartu Maakohus on seaduse tõlgendamisel eksinud. VTMS § 2 näeb ette kriminaalmenetlust reguleerivate sätete kohaldamise olukorras, kus väärteomenetluse seadustikus vastavasisuline regulatsioon puudub. Kuivõrd karistusseadustik näeb ette karistuse asendamise ning võimaluse isiku karistusest vabastamiseks, on võimalik nimetatud regulatsiooni ka väärteomenetluses kasutada. 7.2 Süüdimõistva lahendi tegemise ajal ei esinenud V.D tervislikus seisundis sääraseid nähte, mis takistanuks aresti kandmist. Käesolevaks ajaks on sellised asjaolud 2 2 ilmnenud. Isikul võib kiiresti areneda angiinist tingitud hingamisraskus ning lämbumisoht. Samuti võib tekkida ootamatu võimalus kirurgiliseks raviks, mistõttu V.D on soovitatav olla kättesaadav. Ka V.D vanemate tervislik-majanduslik olukord nõuab igapäevast kõrvalabi, mida neile osutab just V.D. 7.3 Tartu Maakohtu määruses sisaldub viide Lõuna prefektuuri Tartu arestikambri teatisele, mille kohaselt on V.D suhtes alates
34. veebruarist 2016 rakendatud sundtoomist. V.D on veendumusel, et tema suhtes sundtoomise rakendamine on lubamatu. Esiteks eeldab sundtoomise rakendamine VTMS § 205 kohaselt karistust täitmisele pöörava kohtuniku määrust sundtoomise kohta. Politseiasutusel ei ole pädevust iseseisvalt alustada isiku tagaotsimist ja sundtoomise kohaldamist. Teiseks lubab VTMS § 198 määruskaebuse saanud kohtul oma vastava määruse alusel peatada vaidlustatud kohtulahendi täitmise. Eelnevast tulenevalt taotleb V.D kuni Tartu Ringkonnakohtu poolt tema karistusest vabastamise või karistuse asendamise taotluse sisulise otsustamiseni sundtoomise mitterakendamist ning vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatamist. V.D kinnitab valmisolekut vabatahtlikult asuda karistuse kandmisele, kui kohtusüsteem peaks tema taotluse jätma rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.
36. V.D on esitanud kohtule taotluse enda Tartu Maakohtu
37. mai
38. a otsusega mõistetud 30-päevase aresti kandmisest vabastamiseks või aresti asendamiseks rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Viidatud kohtuotsus jõustus
39. mail
40. Maakohus jättis V.D taotluse rahuldamata, selgitades, et seadus tema taotluse rahuldamiseks alust ette ei näe. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitustega. Kuna ilmselt on need jäänud avaldajale arusaamatuks, selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et karistuse mõistmist nii väär- kui ka kuritegude eest reguleerib karistusseadustiku
41. peatükk. Lisaks karistuse kohaldamise alustele on selle peatüki
42. jaos ette nähtud võimalus vangistuse või aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ning
43. jaos rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine. Aluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga annab KarS § 69 lg 1, mis sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et KarS § 69 näol on tegemist karistuse mõistmisel kohaldatava normiga. See tähendab, et olukorras, kus kohtuotsus aresti mõistmise kohta on juba jõustunud, ei saa kohus karistuse täitmise etapis KarS §-le 69 tuginedes enam mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendada. Vastavat taotlust sai kohus lahendada üksnes väärteoasja arutamise ja isikule karistuse mõistmise käigus.
44. Seoses V.D taotlusega asendada talle mõistetud arest rahatrahviga selgitab kohus, et vastavalt KarS §-dele 47 ja 48 on nii rahatrahvi kui ka aresti puhul tegemist väärteo eest kohaldatavate põhikaristustega. Isikule karistuse mõistmisel valib kohus alternatiivsete sanktsioonide vahel ning otsustab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolude kaalumise tulemusena kohaldatava põhikaristuse liigi. Sellist otsustust on süüdlasel võimalik vaidlustada kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaebuse esitamisel, mida V.D teinud ei ole. Kuna karistusseadustik ei näe ette võimalust aresti asendamiseks rahatrahviga, on olukorras, kus kohtuotsus on jõustunud, kadunud ka võimalus otsusega mõistetud karistusliigi vaidlustamiseks. 3 3
45. Õige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei näe väärteomenetluse seadustik ette võimalust süüdlase vabastamiseks talle mõistetud aresti kandmisest, st aresti täitmisele pööramisest loobumiseks. VTMS § 209 annab üksnes aluse väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks, mitte süüdlase karistuse kandmisest vabastamiseks. Vastav regulatsioon puudub ka karistusseadustikus ning seega on kaebaja vastupidine seisukoht väär. Seoses V.D väidetava karistuse kandmist takistava tervisliku olukorraga märgib ringkonnakohus, et ka aresti kandmisel on V.D-le tagatud vajalik ning kohane arstiabi. Puuduvad tõendid, et V.D tervislik olukord oleks selline, mis ei võimalda tal aresti kandmisele asuda.
46. Ringkonnakohus möönab, et karistuse kandmine võib omada negatiivset mõju V.D perekondlikele suhetele. Samas on kohus seisukohal, et V.D on ise seda mõju süvendanud, jättes karistuse otsusega määratud osade kaupa ja tähtajaks kandmata. Kohus võimaldas V.D kanda karistust osade kaupa nädalavahetustel. V.D saadud võimalust aga ei kasutanud. Seega on V.D ise loonud olukorra, kus tema vanematel tuleb 30 päeva jooksul, s.o aresti kandmise ajal ilma tema abita toime tulla.
47. V.D on taotlenud tema suhtes sundtoomise täitmise peatamist. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja V.D kaebuse rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka tema taotlus sundtoomise täitmise peatamiseks. Lisaks on V.D oma kaebuses ise avaldanud valmisolekut asuda vabatahtlikult karistuse kandmisele, kui tema kaebus peaks jääma tagajärjetuks.
48. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja V.D määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4 4