lg 2, § 199 lg 2 p 4,5 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom Süüdistatav Sergei Makarov isikukood 38204090303, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, viimati: - 09.09.2020 Harju Maakohtu poolt
järgi vangisusega 1 kuu,
lg 1 alusel vangistusega 28 päeva,
Harju Maakohtu 15.03.2021 määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Tõkendit pole kohaldatud. Lepinguline kaitsja Vandeadvokaat Alar Neiland Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2022. RESOLUTSIOON 1 1-22-662 Tunnistada Sergei Makarov süüdi
lg 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 09.09.2020 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 10 kuud ja 12 päeva vangistust ning mõista Sergei Makarovile liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 12 (kaksteist) päeva. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 09.09.2020 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Sergei Makarov süüdi
lg 2 p 4,5 järgi ning ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus käesoleva otsusega
lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, liites karistused täies ulatuses ning mõista lõplikuks karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Makarov vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 02.12.2021 kuni 03.12.2021, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista Sergei Makarovile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Makarovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Makarovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Makarov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.
lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Selgitada Sergei Makarovile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
55 lg 1 sätestab, et
§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Asitõendid: CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Sergei Makarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 118 (ükssada kaheksateist) eurot 19 senti. 2 1-22-662 Määrata, et Sergei Makarovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1099,19 eurot ühe
Sergei Makarov juhtis uuesti 13.03.2020 kella 22:15 paiku Narvas A. Puškini, P. Kerese ja Partisani tänavatel mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX , olles narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis (Sergei Makarovi organismist leiti ainet α-pvp). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani Sergei Makarov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt s.o
Sergei Makarovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 17.06.2016 karistatud muuhulgas
Sergei Makarov võttis 02.12.2021 kell 15:39 XXX asuvas kaupluses kauplusetöötaja A S kasutuses olevalt töölaualt avalikult viimasele kuuluva telefoni Samsung väärtusega 1056 eurot endale ning lahkus sellega kauplusest. Sellise käitumisega pani Sergei Makarov toime võõra vallasasja äravõtmise selle 3 1-22-662 ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja korduvalt, so.
2. Kohtuistung Süüdistatav Sergei Makarov avaldas, et süüdistuse kokkuvõte on temale arusaadav. Tunnistas ennast täielikult süüdi. Sergei Makarov ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. S. Makarov kahetseb tehtud. Prokurör leidis, et Sergei Makarovi süü varguse ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemises on kogutud materjalidega tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Sergei Makarov tunnistas oma süüd. Prokurör taotleb Sergei Makarovi süüditunnistamist
lg 2 järgi, mille eest mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning
Kuivõrd 13.03.2020 kuriteoepisood pandi toime enne 09.09.2020 süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb mõista liitkaristus.
lg 1 ja § 64 alusel mõista Sergei Makarovile liitkaristus talle Harju Maakohtu 09.09.2020 otsusega nr 1-20-5629 mõistetud liitkaristusega. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel mõistetud liitkaristusele liita juurde 02.12.2021 episoodi eest mõistetav karistus ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi arvata karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 02.12.2021-03.12.2021 ehk 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Sergei Makarov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Süüdistatava kaitsja Alar Neiland on seisukohal, et isiku süü varguse ning narkojoobes juhtimise toimepanemises ei ole suur. Auto joobes juhtimine on toimepandud kaudse tahtlusega ja see asjaolu räägib väiksemast süü suurusest. Kaitsja arvates ei oleks mõistlik S. Makarovit reaalselt vanglasse saata karistust kandma, vaid tuleks leida võimalike alternatiive. See vangistus võiks olla tingimisi asendatud üldkasuliku töö tundidega, milleks S. Makarov on avaldanud valmidust. Asjas on süüd kergendavad asjaolud, need on kahjulike tagajärgede ärahoidmine ning puhtsüdamlik kahetus. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Kaitsja ei ole nõus prokuröri poolt pakutud karistusega, kuna see pakutud karistus ei ole Makarovi suhtes õiglane. Juhtimisõiguse äravõtmine seaduse järgi on vältimatult vajalik, kuid juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg peab olema lühem, kui 1 aasta ja 6 kuud, võib olla aasta või kuus kuud. 3. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 4 1-22-662
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Sergei Makarovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises
lg 2, § 199 lg 2 p 4,5 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Maakohtu seisukoht
Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse kuriteokoosseisuga. Vältav delikt (RKKK 3-1-1-13-08; 3-1-1-120-06). Ühtlasi on süütegu käsitatav ka abstraktse ohudeliktina. Joobeseisundi kui tunnuse osas on käesolev kuriteokoosseis blanketne. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, s.o isik, kes on joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 69 lg 1 alusel juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi tekstis KorS) § 36 lg 1 alusel joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 alusel joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Makarov tunnistas oma süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ta avaldas, et ei soovi ütlusi anda, toetas eeluurimisel antud ütlusi. Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt (kd 1, lk 24-31) juhtis ta 13.03.2020 kella 22.15 paiku mootorsõidukit Mercedes-Benz E270CDI, registreerimismärgiga XXX , XXX. Tema naine istus tema kõrval esiistmel. S. Makarov rääkis naisega emotsionaalselt, vehkis kätega. Ta parkis auto ära XXX maja juures. Sel aadressil elas süüdistatava ämm. Kohe nende juurde sõitsid politseinikud ja seletasid, et nad sõitsid nende järel üsna kaua ning S. Makarov rikkus kuskil liikluseeskirju, sõitis vingerdades. Kuna Makarov oli erutatud ja rääkis agressiivselt, otsustasid politseinikud kontrollida tema joovet. Makarovile tehti narkotest, mis näitas ketamiini. Kolm päeva enne kinnipidamist Narvas, sõi ta Tallinnas mingisugust tabletti (arvas, et extasy), mille omandas Tallinnas tundmatute narkotarnijate käest 10 euro eest. Kahetses toimepandut. Sergei Makarovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kinnitavad tunnistaja O K ütlused (kd 1, lk 3), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste kogutud tõenditega ning mille kohaselt 13.03.2020 kella 22.15 paiku olles patrullteenistuses patrullpolitseinik A B Rakvere ja Puškini tänavate ristmikul Narva linnas avastati mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX , mille sõidustiil tõmbas tähelepanu. Juht rikkus liiklusmärkide nõudeid ning kordagi ei näinud suunatuld. Mootorsõiduk oli peatatud kell 22.20 XXX maja juures. Mootorsõiduki juhiks osutus Sergei Makarov. Juhil esinesid joobe tunnused. Indikaatorvahendiga ALCOQUAN näitas, et alkoholi ei ole isik tarvitanud. Isikul esinesid suured pupillid, häiritud koordinatsioon, unisus. Isik oli nõus läbima narkotesti ning näit oli 5 1-22-662 positiivne. Uriinist oli tuvastatud ketamiin. Mootorsõiduki juht oli toimetatud SA Narva Haigla ekspertiisile. Seda, et S. Makarov oli süüdistusaktis märgitud ajal ja kohal narkojoobes, tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 1, lk 4-6). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 13.03.2020 kell 22.40 – 22.52 Sergei Makarovi suhtes kasutati indikaatorvahendit DRUG CONTROL 2021-08, mille kehtivusaeg on olnud kuni 2021. a augustikuuni. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud ketamiini tarvitamist. Samuti kirjeldatakse joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis S. Makarovi joobeseisundile viitavaid tunnuseid – suured silma pupillid, häiritud reaktsiooni kiirus, aeglane kõne, koordinatsioon on kerge häirega. Süüdistatava S. Makarovi narkojoobe seisundit tõendab ka 20.03.2020 EKEI uuringuakt nr 433T (kd 1, lk 10), mille kohaselt oli S. Makarovi uriinis ALFA PVP sisaldus. Uuringuaktile on lisatud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (kd 1, lk 11). Hinnangu alusel esineb uuritaval Sergei Makarovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Asitõendi - DVD-R plaat - vaatlusprotokoll (kd 1, lk 18-21) tõendab, et 13.03.2020 kell 22:14:03 rikkus mootorsõiduki Mercedes-Benz, reg-numbriga XXX , juht Puškini tänaval liiklusmärkide nõudeid. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) I nimekirja. Seega on alfapürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Kogutud kriminaalasja materjalidega on leidnud tõendamist, et 13.03.2020 kella 22.15 juhtis süüdistatav Sergei Makarov mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX , Narva linnas, Puškini, Kerese ja Partisani tänavatel, narkojoobes. Karistusregistri andmetel omab Sergei Makarov kolme kehtivat kriminaalkaristust (kd 1, lk 43-46), kaks nendest on mootorsõiduki juhtimise toimepanemise eest joobeseisundis. Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega nr 1-18-4925 tunnistati Sergei Makarov süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud.
Makarovile mõistetud karistust eelmise - 17.06.2016 Harju Maakohtu otsusega 1-16-3444 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust võrra ning mõisteti S. Makarovile lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud.
lg 1 alusel asendati vangistus 502 tundi üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.
Makarovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Otsus jõustus 26.10.2018. Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega nr 1-16-3444 tunnistati Sergei Makarov süüdi muuhulgas
Otsus jõustus 23.08.2016. Kuna süüdistatav Sergei Makarov on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, karistused on kehtivad, siis tema teod on õigesti kvalifitseeritud
6 1-22-662 Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Sergei Makarov on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt 13.03.2020 kella 22.15 paiku Narva linnas, Puškini, Kerese ja Partisani tänavatel juhtis Sergei Makarov isikuna, kes on Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega karistatud
Sergei Makarovi organismist leiti ainet a-pvp. Seega täitis Sergei Makarov enda tegevusega joobeseisundis korduva mootorsõiduki juhtimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest S. Makarov pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. S. Makarovi ütluste kohaselt kolm päeva enne kinnipidamist Narvas, sõi ta Tallinnas mingisugust extasy tabletti, mille omandas Tallinnas tundmatute isikute käest 10 euro eest. Seega on süüdistatav Sergei Makarov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu seisukohal pani Sergei Makarov talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohtu seisukoht
Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Asi tähendab liikuvat vara ehk vallasasja. Vallasasja võib füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Sergei Makarovi poolt 02.12.2021 varguse toimepanemine on tõendatud eelkõige tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (kd 2, lk 7-8), mille kohaselt 02.12.2021 läks S. Makarov aadressile XXX eesmärgiga küsida tööd. Seal töötas S. Makarovi sõber J . Makarov küsis J , et kelle käest on tööd küsida. J ütles minna kontorisse. Kontoris kedagi ei olnud. Makarov nägi ühe laua peale telefoni, mille võttis endale. Makarov ei osanud selgitada, miks ta telefoni võttis. Võttis telefoni hetke emotsiooni ajendil. Kui telefoni on juba võtnud ja on kontorist lahkunud, siis ta on kahetsenud tehtut. Seejärel umbes pole tunni pärast helistas J ja ütles, et Makarov tagasi tuleks kontorisse ja tooks telefoni tagasi. Makarov läks tagasi ja kohapeal oli juba politsei. Kohapeal andis Makarov telefoni omanikule tagasi. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu A S ütlused (kd 2, lk 1-2), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste asjas kogutud tõenditega ning mille kohaselt 02.12.2021 oli ta oma töökohal aadressil XXX, tegeles tööga. Umbes kella 16.55 paiku avastas kannatanu, et tema töölaualt on kadunud tema lapse telefon Samsung väärtusega 1056 eurot. Kannatanu vaatas turvakaamera salvestit, millelt oli näha, et kell 15.39 võttis telefon laualt tumedate riietega ja pikka kasvu meesterahvas. Videolt oli näha, et see meesterahvas rääkis firma laotöötjaga nimega J . J teadis, et meesterahva nimi on Sergei Makarov. Hiljem tuli sama isik tagasi ja politseinikud pidasid ta kinni. Isikul oli kaasas varastatud telefon. Eeltoodud kannatanu A. S ja süüdistatava S. Makarovi ütlustega on kooskõlas tunnistaja S V ütlused (kd 2, lk 3), mille kohaselt 02.12.2021 olles teenistusülesandeid täitmas koos 7 1-22-662 patrullpolitseinik R P said nad kell 16.55 väljakutse XXX, kus on esialgse info kohaselt teataja töölaualt varastatud tema lapse telefon. Kohapeale jõudes selgus, et tegemist on auto varuosade kauplusega I ning teataja A S on selle töötaja ning tema töölaual oli telefon Samsung Z Flip3, mis kadus ära. Turvakaamera salvestisi vaadates avastas A , et telefoni oli kell 15.39 laualt võtnud musta värvi riietega pikka kasvu meesterahvas, kes oli käinud kaupluses. Videosalvestiselt nägi A , et telefoni võtnud meesterahvas oli vestelnud nende laotöötaja J ning A sai J teada, et meesterahva nimi on Sergei Makarov. J helistas Sergeile, et Sergei tuleks tagasi ja tagastaks telefoni. Sergei tuli kohale kell 17.45 ning pidasid ta kohapeal kinni. Temaga oli kaasas varastatud telefon. Sergei tunnistas ka ise, et oli antud telefoni varastanud samast kohast lauapealt. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakub täielikult videosalvestis (kd 2, lk 13-14), mis on filmitud patrullpolitseinik R P mobiiltelefoniga XXX ettevõtte I C turvakaamera salvestise monitorilt. Videosalvestisel on näha, et I C kontoris viibib Sergei Makarov. Ta võtab A S töölaualt mobiiltelefoni. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll (kd 2, lk 10-12). Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Samsung Flip3, mis varastati 02.12.2021 XXX. Telefon on võetud ära Sergei Makarovilt. Telefon on lillat värvi korpusega, telefoni ülaosa, kus asub telefoni kaamera ja taskulamp on musta värvi. Telefon on kokkuklapitav. Mobiiltelefon on pärast vaatlust tagastatud omanikule – A S . Seda, et varastatud telefon on tagastatud kannatanule, kinnitab 03.12.2021 koostatud akt (kd 2, lk 9), mille kohaselt sai A S kätte temalt 02.12.2021 varastatud mobiiltelefoni Samsung Z Flip3. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd 2, lk 5-6) peeti Sergei Makarov kahtlustatavana kinni 02.12.2021 kell 17.45 ning kinnipidamisel temalt on ära võetud mobiiltelefon SAMSUNG Z FLIP3. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Sergei Makarov täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 02.12.2021 kell 15.39 võttis kaupluses I C aadressil XXX kaupluse töötaja A S töölaualt endale temale kuuluva mobiiltelefoni Samsung väärtusega 1056 eurot ja lahkus kauplusest. Varguse kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. Punkt 4 eeldab seda, et võõra vallasasja äravõtmise on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Punkt 5 eeldab, et võõra vallasasja äravõtmine on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Karistusregistri andmetel on Sergei Makarov tunnistatud süüdi ning karistatud Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega nr 1-16-3444
lg 2 p 6,7,8,9, § 213 lg 2 p 1,4, § 424, § 346, § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Otsus on jõustunud. Samuti asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi ettevõtte I C turvakaamera videosalvestis, nähtub, et pani S. Makarov varguse toime avalikult, kuna ajal, mil võtab Makarov töölaualt A S mobiiltelefoni, kontoris asub teine isik ehk pani Makarov toime varguse teise isiku olemasolul. Seega Sergei Makarovi tegu on eeluurimisel õigesti
Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Sergei Makarov on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt isikuna, keda on 17.06.2016 karistatud muuhulgas
1-22-662 199 lg 2 p 6,7,8,9 järgi, võttis 02.12.2021 kell 15.39 I C kaupluses aadressil XXX, kauplusetöötaja A S kasutuses olevalt töölaualt avalikult temale kuuluva telefoni Samsung väärtusega 1056 eurot. Seega täitis Sergei Makarov enda tegevusega võõra vallasasja äravõtmise objektiivse koosseisu, mis on toime pandud ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Sergei Makarov pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, ta tahtis telefoni omastada ning tegi seda. Seega on süüdistatav Sergei Makarov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Sergei Makarov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 4. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RKKK otsus asjas nr 3-1-1-77-11 p 11). Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes Sergei Makarovi tegevuses ei esine,
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest juhib kohus taas tähelepanu karistusregistri väljavõttele ja kohtuotsustele, mille kohaselt süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kaks nendest on sõiduki juhtimise eest joobeseisundis (narkootilise joobe seisundis). Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega on Sergei Makarov tunnistatud süüdi ja karistatud
Kuna pani ta kuriteo toime katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistus eelmise, Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis S. Makarovile lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud, mis asendas üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Sama otsusega võttis kohus
Kuna Sergei Makarov rikkus talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult, pööras kohus oma 25.05.2020 määrusega S. Makarovile Harju 9 1-22-662 Maakohtu 10.10.2018 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks on 19.04.2020. Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega on Sergei Makarov tunnistatud süüdi
lg 2 p 6,7,8,9, § 213 lg 2 p 1,4, § 424, § 346, § 349 järgi ja karistatud rahalise karistusega 300 eurot ning vangistusega 2 aastat, millest koheselt ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta ja 4 kuud jäeti kohaldamata katseajaga 2 aastat 6 kuud
Harju Maakohtu 09.09.2020 otsusega on Sergei Makarov tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega 1 kuu
Tegu on aset leidnud 17.03.2019 ehk üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ja neid karistatakse rangelt, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole keskmisest suurem. Sergei Makarov pani teise raskusastme kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ta tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Sergei Makarovi kohta on kriminaalhooldaja koostanud kohtueelse ettekande (kd 1, lk 65-67). Kriminaalhooldusametniku hinnangul S. Makarovit ei sobi allutada käitumiskontrollile. Teda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Varasemad kriminaalhooldused tema suhtes on ebaõnnestunud. Ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu määratud kohustusi, sealhulgas elektroonilise valve ajakava. Varasemalt määratud ühiskondlikult kasuliku töö tunnid jättis ta tegemata. Kriminaalhooldusametnik peab sobivaks karistusliigiks vangistust. Kohus on kriminaalhooldaja poolt koostatud ettekandega nõus ning on seisukohal, et ei ole otstarbekas mõista Sergei Makarovile asenduskaristusena üldkasulik töö, kuna ei sobi üldkasulik töö karistusena süüdlastele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vm psühhoaktiivsete ainetega, mistõttu tuleb süüdlase sõltuvuse tuvastamisel nimetatud ainetest üldkasuliku töö kohaldamisest loobuda (RKKK 3-1-1-87-08 p 13). Seda, et Sergei Makarov on narkootikume tarvitaja kinnitas ta ise ülekuulamisel. Samuti seda kinnitavad S. Makarovi karistusandmed, mille kohaselt teda on juba kaks korda kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest narkootilise joobe seisundis. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Sergei Makarov väärib karistust, mis on
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna sõiduki joobeseisundis (narkootilise joobe seisundis) juhtimise pani Sergei Makarov toime 13.03.2020 ehk enne viimast kohtuotsust, siis liidab kohus
lg 1 alusel käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 09.09.2020 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 10 kuud ja 12 päeva vangistust ning mõistab Sergei Makarovile liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 12 (kaksteist) päeva. Kohus arvab liitkaristusest maha Harju Maakohtu 09.09.2020 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus. Lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 10 1-22-662
lg 2 p 4,5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et kergem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani varavastase kuriteo toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Sergei Makarov on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades ülaltoodut on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada Sergei Makarovile karistuseks ainult vangistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tagajärge, saab asuda seisukohale, et isiku süü varguse toimepanemisel ei ole suur, kuna tegemist on ühe varguse episoodiga ning Sergei Makarov tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Varastatud telefon on tagastatud kannatanule. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Sergei Makarov väärib karistust, mis on oluliselt alla
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõistab kohus liitkaristuse käesoleva otsusega
lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, liites karistused täies ulatuses ning mõistab lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Makarovit vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuses viibitud aeg alates 02.12.2021 kuni 03.12.2021, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõistab Sergei Makarovile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel kohustab kohus Sergei Makarovit ilmuma vanglasse koheselt kandmisele kuuluvat karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse Sergei Makarovi koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süü suurust, kergendava asjaolu olemasolu, õiguskorra kaitsmise huvisid ning eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt, leiab kohus, et lisakaristuse võib mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Samas, arvestades süüteo toimepanemist korduvalt ja seda, et süüdistatavalt on juba samalaadse kuriteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena 5 kuuks ära 11 1-22-662 võetud, mis samuti süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, leiab kohus, et lisakaristust ei saa juba eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras.
lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõistab kohus Sergei Makarovile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
55 lg 1 sätestab, et
§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Selgitada Sergei Makarovile, et temal on keelatud mootorsõidukit juhtida kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele ühe aasta ja kuue kuu kestel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.