1-13-11640/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-13-11640 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Aleksander Arusaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksander Arusaare (ik 38103264917) kaitsja advokaat Kristjan Lee, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole LMP Tartu esindus advokaat Kristjan Lee poolt Aleksander Arusaarele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 206,40 eurot (sh käibemaks 34 eurot).
8. Mõista Aleksander Arusaarelt menetluskuluna välja 206,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Aleksander Arusaarel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Aleksander Arusaar süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. A. Arusaare karistusaeg algas
13. juulil 2013 ja lõppeb
14. juulil
16. Tartu Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega vabastati A. Arusaar haiguse tõttu vangistuse kandmiselt ja tema suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi. Tartu Maakohtu
19. detsembri
20. a määrusega lõpetati A. Arusaare suhtes kohaldatud psühhiaatriline sundravi ja pöörati täitmisele talle Pärnu Maakohtu
21. septembri
22. a otsusega mõistetud vangistus.
23. Tartu Vangla esitas
24. märtsil 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Arusaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
25. Tartu Maakohtu
26. mai
27. a määrusega jäeti A. Arusaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
28. Vangistuses on A. Arusaar läbinud sotsiaalprogrammi ja õppinud elektrikuks. Majandustööde tegemisest ta
29. aastal keeldus. Aastatel 2017 kuni
30. aasta alguseni viibis ta psühhiaatrilisel sundravil ja sellele järgnevalt talle uut individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. A. Arusaarel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja pärast sundravilt naasmist on ka tema suhtumine ametnikesse paranenud. Toimunud muutused väärivad küll tunnustamist, kuid arvestades, et A. Arusaar on pärast sundravilt naasmist vangistuses viibinud vaid paar kuud, ei saa selle pinnalt järeldada, et muudatused käitumises on püsivad. Sellele viitab ka A. Arusaare käitumine kohtuistungil, kus ta küsimustele vastates ilma näiva põhjuseta vastates ärritus ja ebaadekvaatselt reageeris. Selline käitumine võib vabaduses ilma täiendava suunamiseta kaasa tuua uusi õigusvastaseid kuritegusid.
31. A. Arusaare puhul on väga suureks riskiks alkoholitarvitamine. Praeguse otsuse aluseks oleva tapmise pani ta toime alkoholijoobes. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt suures koguses alkoholi. Vanglas läbi viidud sotsiaalprogramm soovitud tulemust ei ole andnud, sest A. Arusaar ise alkoholi tarvitamise ja toime pandud kuriteo vahel seost ei näe. Ka kohtuistungil väitis A. Arusaar, et tal ei ole alkoholiga probleeme ja ta ei plaani selles osas ravile minna. Järelikult on vägagi tõenäoline, et ta jätkaks vabaduses alkoholi tarvitamist, mis suurendaks oluliselt uue kuriteo toime panemise riski.
32. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja ta hakkaks koheselt tööd otsima. Kuigi see on positiivne, on küsitav, kas A. Arusaar oleks motiveeritud täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid. Kohtuistungil avaldas ta, et ta saab küll kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest aru ja ta prooviks neid täita, kuid need ei pruugi talle meeldida. Talle määrataks ennetähtaegse vabastamise korral mitmeid lisakohustusi, sealhulgas alkoholi tarvitamise keeld, kuid tema suhtumist arvestades ei pruugiks ta seda täita. Järelikult ei ole A. Arusaar piisavalt usaldusväärne, et teda vabastada. Tema vabastamist ei võimalda ka A. Arusaare isik. Teda iseloomustatakse kui kõrge enesehinnanguga isikut, kes ennast muuta ei soovi ja kes võib olla närvilise ning plahvatusliku käitumisega. Seda kinnitas A. Arusaar oma käitumisega kohtuistungil, kus tal oli enesevalitsusega raskusi ja ta karjus mitmel korral kohtule vahele.
33. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
34. aprilli
35. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja
36. jaanuari
37. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna A. Arusaar on 2 pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. A. Arusaare puhul ei ole selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teda ennetähtaegselt vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
38. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Arusaare kaitsja advokaat K. Lee, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
39. Maakohus ei ole arvesse võtnud A. Arusaart positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, on ekslikult leidnud, et A. Arusaar pani teo toime kavatsetult ja et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. A. Arusaar käitub vangistuses eeskujulikult, täidab temale koostatud individuaalset täitmiskava, kavatseb omandada elektriku kutse ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et A. Arusaar ei pruugi temale määratud lisakohustust alkoholikeelu näol täita. A. Arusaar ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud. A. Arusaar on vangistuses viibinud rohkem kui seitse aastat ja ta ei ole alkoholi tarvitanud. Seega ei ole tal enam alkoholiga probleeme ja varasem sõltuvus on taandunud. Alkoholi vabastamata jätmise ühe põhjendusena välja tuua ei ole proportsionaalne. A. Arusaarel on olemas varasem töökogemus ja ta soovib endale vabaduses töökoha leida. Ta on ka osaliselt töövõimetu ja saab sellekohast toetust, mis aitab rahuldada tema esmased vajadused. Tema vend saab samuti teda vabaduses materiaalselt toetada ja tagab talle elukoha. Samuti tagaks A. Arusaare vend tema kainuse, sest vastasel korral ta venna juures elada ei saaks. Vabaduses soovib ta lisaks taastada enda suhted lähedastega.
40. Muu hulgas ei ole maakohus arvesse võtnud sedagi, et ainuüksi alkohol ei pruukinud olla kuriteo toime panemise põhjuseks. A. Arusaarel on diagnoositud psüühiline häire ja ta viibis perioodil
41. jaanuarist 2017 kuni
42. augustini 2022 Viljandi Psühhiaatriakliinikus sundravil. Seega olid hoopis psüühilised häired kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks, mida kinnitab ka arstlik komisjon. Sundravi A. Arusaare suhtes on praeguseks lõpetatud, sest ta on tervenenud ja tema ohtlikkus on arstide poolt hinnatud madalaks. Sellest tulenevalt ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et A. Arusaar on jätkuvalt ohtlik ja võib kuritegude toime panemist jätkata. Vangla hinnangul on uue kuriteo toime panemise tõenäosus A. Arusaare puhul 30 %, mis on selgelt madal.
43. Ennetähtaegse vabastamise korral määratakse ta kuni karistusaja lõpuni katseajale ühes käitumiskontrolli nõuetega. Kuna A. Arusaar ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud, siis kohaldataks tema suhtes piisavalt kontrollmeetmeid, mis annaksid talle võimaluse näidata, et ta on suuteline seaduskuulekalt elama ja täitma temale määratud kohustusi. Tema minevikule ei tohi liialt suurt rolli omistada. Kriminaalhooldusalane järelevalve ei hoiaks küll ära kõiki ettetulevaid probleeme ja ka mitte uut kuritegu, kuid kriminaalhooldusel viibides on isik paremini kontrollitav ja jälgitav. Maakohus on liigselt keskendunud A. Arusaare kuriteo raskusele ja ei ole arvesse võtnud tema käitumist pika vangistuse ajal. Samuti ei ole maakohus selgitanud, kuidas mõjutaksid kuriteo riske A. Arusaare vabanemisjärgsed positiivse kaaluga elutingimused. Maakohus ei ole kaitsja hinnangult piisavalt selgitanud, miks on tõenäoline, et
44. aastal toime pandud kuriteo asjaolud annavad jätkuvalt alust arvata, et A. Arusaar ei ole võimeline seaduskuulekalt käituma ja on ühiskonnale sedavõrd ohtlik. 3 RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
45. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Arusaar ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
46. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Arusaare ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on A. Arusaare iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
47. Vastab tõele, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Küll aga saab ja ka tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (vt RKKKm nr 1-14-5339, p 12).
48. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Arusaar on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, on piisavalt maandatud. Nimelt kannab A. Arusaar karistust selle eest, et lõikas noaga kahel korral läbi kannatanu kõri. Kohtuotsusest tulenevalt selleks mingisugust suurt põhjust ei olnud ja tegu ei olnud tõepoolest ette planeeritud. Seega mõjutas A. Arusaart kuriteole tarbitud alkohol ja tema enese hetke emotsiooni pinnalt vallandunud impulsiivne käitumine.
49. Vastab küll tõele, et A. Arusaar ei ole alkoholi vangistuses viibitud aja jooksul saanud tarvitada, kuid on ilmne, et vanglas ei ole alkohol ka kättesaadav. Vabaduses on aga olukord teine. Talle võidakse küll määrata alkoholikeeld, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. Ka keeld alkoholi tarvitada ei ole mingi imevahend, mis kohe kindlasti tema kainuse tagaks. Seda enam, et vanglas läbi viidud ajaliselt viimase vestluse käigus avaldas A. Arusaar suisa, et ei plaanigi alkoholist täielikult loobuda. Ja vangla iseloomustuse kohaselt ei plaaniks ta vabaduses ka alkoholiravile minna, vaid üritaks n-ö ise hakkama saada. Samas tarvitas ta enne vangistust tervelt nelja aasta jooksul igapäevaselt 1-1,5 liitrit alkoholi. Lisaks ei leia ta, et alkohol oli põhjuseks, miks ta kuriteo toime pani. Vastupidi, alkoholijoobes olles on ta lahke ja sõbralik. See kõik kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis vähimatki veendumust, et A. Arusaar ka tegelikkuses teadvustab enda jaoks alkoholiga seotud riske, saab aru, mis võib juhtuda, kui ta alkoholi tarvitab ja ka tegelikkuses suudaks vabaduses sellest hoiduda. Sellekohane võimalike kuritegude toime panemiseni viiv risk ei ole seega vangistuses viibitud ajaga veel piisavalt maandatud.
50. Ka A. Arusaare isikuga seotud asjaolud ei räägi just kuigi palju tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. A. Arusaar on vägagi kõrge enesehinnanguga. Tal võib olla uutes olukordades kohanemisprobleeme, mis muudab ta närviliseks ja n-ö plahvatuslik. Vangla iseloomustuse 4 kohaselt on tema suhtumises vangistuse ajal toimunud nihe negatiivses suunas, s.o ta on ametnike suhtes tõrjuv, enesekeskne ja üritab enda arvamust peale suruda. See ei tekita just väga suurt lootust, et A. Arusaare koostöö kriminaalhooldusametnikuga kulgeks probleemideta. Kaudselt kinnitab seda isegi A. Arusaare käitumine maakohtu istungil, kus ta ärritus kohtu küsimuste peale, oli kohtu suhtes suisa ebaviisakas ja tõstis häält. Lisaks ei mõista A. Arusaar teiste isikute mõttekäike, näeb kõike negatiivsetes toonides ja ei ürita oma probleemide põhjustele rahumeelseid lahendusi leida. Ta väitis lausa käesoleva aasta veebruaris, et probleemi korral tulebki teist lüüa. Tema vägivaldse käitumise põhjused, mis tulenevad otseselt tema isikuga seotud negatiivsetest asjaoludest, ei ole vangistuse ajal seega maandatud ega muutunud. Ringkonnakohus ei ole sugugi veendunud, et A. Arusaar suudaks konfliktseid olukordi rahumeelselt ilma vägivallata lahendada. Arvestades aga tema poolt toime pandud kuritegu, on oht, et sellistes olukordades võib tema vägivaldne käitumine eskaleeruda vägagi jõhkraks. Seda enam, et A. Arusaare sõnul on tal kohati tekkinud mingisugused sundmõtted, mis tekitavad külmust, jõhkrust ja agressiivsust ning võivad viia vägivaldse käitumiseni. Läbi kriminaalhooldusalase järelevalve ei ole aga võimalik selliseid olukordi, kus A. Arusaar ärritub või „läheb endast välja“, kuidagi ennetada, sest A. Arusaar küll viibiks ametniku järelevalve all, kuid n-ö füüsiliselt teda keegi päevast päeva ei kontrolliks.
51. Kõik see kogumis näitab, et A. Arusaarest lähtuvat kuriteoriskid ei ole veel piisavalt maandatud ja tema hoiakud on veel selgelt kuritegelikud. Tema ennetähtaegne vabastamine on seega välistatud.
52. Viimaks, mis puudutab vangla poolt koostatud riskihinnangut, siis juba juurdunud kohtupraktika põhjal sellele tugineda ei saa (vt RKKKm nr 1-09-14101, p-d 26-27). Ja sellekohase väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta.
53. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
54. mai
55. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
56. A. Arusaare kaitsja advokaat K. Lee taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 206,40 eurot (sealhulgas käibemaks 34,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 206,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Arusaare kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5