Obsah (5)

§ 29§ 30§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-22-167 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Bome Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2022 Tallinn Tsiviilasi Solutio

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 ja 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 29lg 3).

2

1. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tal puuduvad varad, kuid teadaolevad kohustused on vähemalt 521 000 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta seisukoha kujundamiseks puuduvad alusdokumendid. Dokumentide hankimine ei ole võimalik ka Ukrainas toimuva sõja tõttu. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara katmaks pankrotiavalduse läbivaatamise kulusid.
2. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tegi kohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

§ 30

lg 1 alusel ettepaneku pankrotimenetluse kulude ettemaksu kohtudeposiiti tasumiseks. Kohtu andmetel ei ole deposiiti tasutud. 8.

§ 30

lg 5 kohaselt, kui

§ 30

lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele vastava ettepaneku 02.06.

1. Avalduse esitamise tähtaeg oli 09.06.
2. Konkurentsiamet tähtaegselt avaldust ei esitanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
3. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab eeltoodu ja ajutise pankrotihalduri taotluse alusel dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liikme Y. D.. 11.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab kulud võlgniku kanda. 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sh kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Koos tööaja arvestuse ja ajutise halduri aruandega tule esitada taotlus ka nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel 3 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast (

§ 150lg 1 ja 2).

13.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 kohaselt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. § 2 lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

1. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
2. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus halduril oma ülesannete täitmisele 8,5 tundi, sh halduri toimiku koostamisele (0,25 tundi); seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumisele (0,25 tundi); järelpäringute teostamisele krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Maanteeametile, väärtpaberite registrile, kinnisturegistrile, MISP süsteemi (1,25 tundi); päringute vastuste analüüsile (0,25 tundi); teabenõude ja täiendavate päringute esitamisele võlgnikule, jooksev suhtlus ja kirjavahetus (0,75 tundi); korduva teabenõude esitamisele võlausaldajale G OÜ-le (0,25 tundi); teabenõude koostamisele, tõlkimise organiseerimisele ja esitamisele Kiievi notarile (1 tund); korduvate taotluste esitamisele kohtule seoses menetlustähtaja pikendamisega, info küsimisele, tasu aruande koostamisele (0,5 tundi); ajutise halduri aruande koostamisele ja esitamisele kohtule (4 tundi). Haldur lähtus tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1326 eurot (käibemaksuga). Samuti palub haldur hüvitada notarile esitatava teabenõude ja kohtumääruse ukraina keelde tõlkimisele kulunud 180 eurot (OÜ Luisa Tõlkebüroo arve, dtl 161).
3. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb põhjendatud tasu suuruseks 1326 eurot (8,5 × 130 + 20%), millele lisandub tõlkekulu 180 eurot. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on osaühing Lundet käibemaksukohustuslane.
4. Võlgniku varast väljamakse tegemiseks ei jätku.

§ 23

lg 2 alusel arvestatud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8,5 tunni eest (alustatud pooltunde 17 × 33) 561 eurot, s.o 673,20 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 832,80 eurot (1326 + 180 – 673,20) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4