) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 3 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnik soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt
2 Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas (90 eurot). Muus osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Avaldaja esitas kohtule avalduse riigilõivu tagastamiseks. E-toimikust nähtub, et avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb tagastada pool tsiviilasja menetlemisel tasutud riigilõivust, so 32,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASis selgitusega „RL tagastamine vastavalt kompromisslepingule tsiviilasjas nr 2-22-116853“. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.