1-14-3866/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3866 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu U.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu U.K XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu U.K määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 14.08.2014 kohtuotsusega karistati U.K KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 4 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati U.K 2 aasta 8 kuu vangistusega. Karistuse aja algus 14.08.2014 ja lõpp 14.04.
7. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 14.06.2016 määrusega jäeti U.K ennetähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi 2.
9. Süüdimõistetu omab põhiharidust. Elukutset tal ei ole. Enne kinnipidamist töötas isik ekspediitorina ning peamiseks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibinud lühikeste vahedega kokku umbes poole oma elust. Arvestades antud asjaolusid, ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.
10. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ta tarvitab alkoholi, mis tõstab kuriteo toimepanemise, sealhulgas korduva tervisekahjustuse tekitamise riski. Elukoht on U.K olemas ning antud korteris elav kinnipeetava ema andis loa korterisse elama asumiseks, kuid korteriomaniku nõusoleku kohta puuduvad andmed. 1 2.
11. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude eest karistamist, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leidis maakohus, et lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja ei oleks ebaotstarbekas. Seda enam – viibides varasemalt kriminaalhooldusel, pani ta katseajal toime uue I astme kuriteo, mis näitab tema ükskõikset suhtumist paranemise teele. Samuti on U.K vanglas korduvalt rikkunud suitsetamise eeskirju ja on selle eest distsiplinaarkorras karistatud. U.K ei kavatse muuta oma elustiili, lõpetada suhtlemist kriminaalse taustaga inimestega ja keelduda alkoholi tarvitamisest. See fakt tugevdas maakohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Seda enam näitab vanglas distsiplinaarsüüteo toime panemine, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud. Selliste eesmärkide saavutamiseks on pigem otstarbekam jätkata karistuse kandmist vanglas. 2.
12. Samas tuleb positiivseks lugeda, et U.K on osalenud eesti keele koolitusel ja läbinud sotsiaalprogrammi. Samuti on ta püüdnud omandada keevitaja eriala. Vabanemisel on tal kindel elukoht. U.K on lähedased, kellega on tal head suhted ja kes on valmis teda toetama. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. U.K toob välja, et ta on 70% ulatuses töövõimetu, tema tervis on halb, teda vaevab nõrkus ja pearinglus, mistõttu tuleks ta ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
15. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta U.K enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga. Kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. Seega üksnes asjaolu, et süüdimõistetu on 70% ulatuses töövõimetu ja tema tervislik seisund on halvenenud, ei ole aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. U.K on võimalik vangistuses saada oma tervise probleemidele vajalikku ravi. Määruskaebus jääb edutuks.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14.06.2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Maarika Kuusk