S § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 6 kuud 14 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 194 tundi, tähtajaaga 2 aastat (sooritamata 164 tundi üldkasulikku tööd). Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 30.09.2019.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 28.09.-29.09.2019.a. süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.R KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. 2.
S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.05.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 (viie) kuu 14 (neljateistkümne) päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 14 (neliteist) päeva.
, § 179, § 180 alusel välja mõista H.R-ilt riigituludesse: - sundraha summas 810 (kaheksasada kümme eurot); - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot; - kaitsjatasud summas 368,64 (kolmsada kuuskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 1614,64 (üks tuhat kuussada neliteist eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
S § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 02.05.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 164 tundi üldkasulikku tööd ehk 5 kuu 14 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust. Samuti taotles prokurör KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduki registreerimisnumbriga xxx, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. 3 KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, sh süüdistatava poolt oma süü tunnistamise, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et H.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on täielikult tõendamist leidnud. H.R-i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: 1) 04.05.2019 episoodis tunnistaja V O ütlused (tl 68-69), millest nähtub, et 04.05.2019 politseipatrullis olles nägi ta Tallinnas xxx ees kella 11:38 ajal mopeedi xxx registreerimisnumbriga xxx, mille juht tegi kummalisi manöövreid ja liikus väga aeglaselt, taarudes xxx tn suunas. Kinnipidamisel selgus, et mopeedi juhil esinesid joobe tunnused: silmade punetus, väikesed silmapupillid, häiritud reaktsiooni kiirus, aeglane kõne, värisemine, apaatsus. Juhiks osutus H.R , kes toimetati Wismarisse joobe tuvastamiseks. Peatamisest kuni vabanemiseni oli juht kogu aeg järelevalve all ega saanud tarvitada selle aja jooksul narkootikume. Nimetatud ütlused on riimuvad kirjalike tõenditega. Nimelt nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 55), et 04.05.2019 kella 11:38 ajal esinesid H.R narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku-, kohataju ei taju, teadvusel, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta, koordinatsioonis kerged häired (taaruv), käitumises esineb apaatsus, värisemine. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt, lisa nr 597T (tl 60-63), tõendavad, et süüdistataval esines kinnipidamisel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove, st tuvastati järgmiste ainet esinemine uriinis: karfentanüül, despropionüülparafluorofentanüül, amfetamiin, metadoon, alprasolaam, 7-aminoklonasepaam (klonasepaami metaboliit). Asjaolu, et H.R narkojoobes mootorsõidukit juhtis on tõendatud lisaks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 58), millest nähtub, et süüdistatav kõrvaldati mootorsõiduki (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 04.05.2019 kell 11.38; samuti sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 59), millest nähtub, et 04.05.2019 teisaldati mootorsõiduk (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklasse ning joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 64), millest nähtub, et süüdistatav toimetati kainenema. Oma süüd toimunus on omaks võtnud ka H.R ise, andes kahtlustatava ütlused (tl 65-67), millega ta tunnistab, et juhtis temale kuuluvat mopeedi, olles joobeseisundis; millal täpselt enne juhtima asumist ta narkootilisi aineid tarvitas, ei mäleta. Seega on üheselt tõendatud, et 04.05.2019 H.R oli joobeseisundis ja juhtis mootorsõidukit. 2) 31.07.2019 episoodis tunnistaja G A ütlused (tl 45-46) selle kohta, et olles 31.07.2019 tööl xxx keskuse turvateenistuses, Tallinnas, xxx, teavitati xxx teendindusest, et seal on ilmsete narkojoobe tunnustega meesterahvas, kelle liikumist tema kaubanduskeskuses jälgis, kuni isik 19:50 ajal keskusest väljus ja suundus halli-musta värvi motorolleri juurde, istus selle peale, pani sisse käigu ja hakkas liikuma. Tema takistas isiku edasiliikumise ja kutsus politsei. Tunnistaja ütlused riimuvad kirjalike tõenditega. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt, lisa nr 1077T (tl 47-50) tõendavad, et kinnipeetud H.R esines 31.07.2019 kinnipidamisel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove (fentanüül, metadoon, alprosolaam, klonasepaami metaboliit). Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 51), mis tõendab, et süüdistatav kõrvaldati mootorsõiduki (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 31.07.2019 kell 20.22 ning sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 52), mis tõendab, et 31.07.2019 teisaldati mootorsõiduk (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklasse. Kahtlustatav H.R on 4 andnud kahtlustatavana ütlused (tl 8-9), milles ta tunnistab oma süüd, oli narkojoobes olles tarvitanud Xanaxit ja fentanüüli; kuidas ta kinni peeti ja miks ta sõitma läks, ei mäleta. Seega on üheselt tõendatud, et 31.07.2019 H.R oli joobeseisundis ja juhtis mootorsõidukit. Asjaolu, et H.R juhtis mopeedi on üheselt kinnitust leidnud tunnistaja ütlustega, milliste usaldusväärsuses kohtul puudub alus kahelda. 3) 28.09.2019 episoodis H.R-i kahtlustatavana antud ütlustega (tl 8-9), milles ta tunnistab, et 28.09.2019 õhtul tarbis tuttava juures alkoholi, ühe pudeli õlut ja 200 gr viina ning umbes ühe tunni möödudes läks sõitma oma isikliku mopeediga; sai sõita 150-200 meetrit ja peeti seejärel politsei poolt kinni ning temal tuvastati alkoholijoove. Nimetatut kinnitab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 3-5), millest nähtuvalt peeti H.R kahtlustatavana kinni 28.09.2019 kell 22.44 Tallinnas xxx maja ees. Tunnistaja R B ütlustest nähtuvalt (koos tõlkega tl 28-31) kuulis tema korteris olles mööda sõitva motorolleri häält ja seejärel kokkupõrke heli. Rõdule minnes nägi ta külili lebavat motorollerit, mis toetus vastu sõiduautot xxx. Juht üritas rollerit tulutult üles tõsta. Tema nähes juht midagi ei joonud. Riimuvaid ütlusi eelneva tunnistajaga on andnud tunnistaja I T (tl 32-33), kelle ütlustest nähtuvalt xxx majakaamerast nägi ta kedagi maja ees rolleriga ukerdamas ja siis saabus juba politsei. Maja ette vaatama minnes nägi ta, et tema xxx on vigastada saanud. Tagasi kaamerasalvestust vaatama minnes nägi ta sealt, et motorolleri juht oli sõitnud vastu tema xxx ja kukkunud seejärel, tõusis püsti ja kukkus uuesti. Tema nähes rollerijuht alkoholi ei tarvitanud. Eelmärgitud ütlusi kinnitavad kirjalikud tõendid. Liiklusõnnetuse akt, lisaleht (tl 21-23) ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fotod CD-plaadil (tl 24-25) tõendavad sündmuskoha asjaolusid ning liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukeid ja esinenud vigastusi. Asjaolu, et motorollerit juhtis alkoholijoobes H.R on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega (tl 34-38), mille kohaselt lõplik alkoholijoove väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 39), mis tõendab, et süüdistatav kõrvaldati mootorsõiduki (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 28.09.2019 kell 22.44 ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 26), mis tõendab, et 28.09.2019 teisaldati mootorsõiduk (mopeed) xxx registreerimismärgiga xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklasse. Seega on üheselt tõendatud, et 28.09.2019 juhtis H.R joobeseisundis mootorsõidukit ja põhjustas seejuures avarii. H.R-i tegevus on kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.R-i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis korduvas juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Nimelt on isik tabatud joobnud olekus mootorsõiduki roolist 04.05.2019, 31.07.2019 ja 28.09.2019, seega kolmel korral ehk korduvalt. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. H.R on süüvõimeline täisealine isik. Kohus leiab, et H.R pani kuriteo toime kavatsetult – isik olles teadvalt alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitanud, asus sõidukit juhtima. Seega seadis ta endale eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja ka soovis seda. KARISTUS Kohus uuris H.R-i iseloomustavate materjalidena: õiendit (tl 40), mis tõendab, et süüdistataval puudub kehtiv juhtimisõigus; 2018. aasta sissetuleku suurust; sõiduki andmeid ja 5 sõiduki kuuluvust; tehnilise passi koopiat (tl 57), mis tõendab mootorsõiduki tehnilisi andmeid; karistusregistri väljavõtet (tl 74-76), millest nähtuvad süüdistatava kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused; kohtuotsust nr 1-19-3504 (tl 77-78), millest nähtuvalt on süüdistatav Harju Maakohtu 02.05.2019 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud;
S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 6 kuud 14 päeva vangistust, mis asendati 194 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; teatist kriminaalhooldusametnikult (tl 79-80, 102), mille kohaselt on H.R tehtud 30 tundi ja tegemata 164 tundi üldkasulikku tööd ja kohtueelset ettekannet (tl 87-90), millest nähtuvad süüdistatavat iseloomustavad andmed ja kriminaalhooldaja arvamus karistuse liigi määramise kohta. Kohus selgitab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ainsa karistusliigina ette kuni 4-aastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kolm samalaadset teise astme kuriteo episoodi. Tegemist on enamohtlikuma liiklusalase süüteoga. Ühes episoodis on süüdistatav põhjustanud ka avarii ning kahju. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Arvestada tuleb, et süüdistatav omab kehtivat karistust ning käesoleva teo on ta toime pannud katseajal. Siinjuures on talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga mõistetud samuti katseajal toimepandud kuriteo eest. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised on peatanud tema kinnipidamine politsei poolt, mitte isiku enda käitumine. Seega saab kohus asuda ainult ühele seisukohale, et varasemast mõistetud karistusest ei ole H.R teinud järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale käitumisele. Käesolevas asjas esitatud süüdistuse kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis H.R esimest korda joobeseisundis mootorsõidukit 04.05.2019, seega vaid 2 päeva pärast tema suhtes eelmise kohtuotsuse kuulutamist (varavastase süüteo eest), millega anti isikule veel võimalus vangistuse vältimiseks, kuivõrd kohus kohaldas vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seega tuleb kohtu hinnangul pidada isiku taolist teguviisi ehk süütegude toimepanemise jätkamist koheselt pärast eelmist kohtuotsust pidada ilmselgelt selliseks asjaoluks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist ka õiguskorda tervikuna. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid ning leiab, et süüdistatava süü on keskmisest mõnevõrra suurem. Kohus arvestab kergendava asjaoluna siiski seda, et kohtuistungil avaldas isik kahetsust ning nimetas ka samme, mida astuda taoliste rikkumiste vältimiseks ehk ta kinnitas, et ei soovi joobes sõidukeid juhtida ja kasutab edaspidiselt ühistransporti. Eelnevat arvestades saab kohaseks karistuseks pidada vangistust sanktsiooni keskmise määra lähedal, kestusega kaks aastat.
lg 2 kohaselt tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista H.R-ile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuivõrd H.R on teo toime pannud katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.05.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 164-le üldkasuliku töö tunnile vastava 5 kuu 14 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõis ta vangistus 1 aasta 9 kuud 14 päeva. 6 Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea H.R-i suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega H.R-i isikus. H.R on käesoleva teo toime pannud katseajal, st tema osas on juba kokku kahel korral otsustatud karistusest tingimisi vabastamine, seda on peetud võimalikuks, kuid H.R oma käitumisega, st joobes olles mootorsõidukit juhtides on näidanud, et ta ei ole varasemast mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. H.R ei ole kumbagi temale mõistetud katseaega läbinud edukalt, mistõttu ei pea kohus põhjendatust seda võimalust korrata. Kohus leiab, et H.R-i puhul ei täida katseaeg ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke. Samuti, tuleb tõdeda, et isikuga katseajal tihedamalt kokku puutuva kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on ka kriminaalhooldaja jõudnud samale järeldusele (tl 88 pö). Arvestades, et H.R-i ei vabastata vangistuse kandmisest, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.09.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada H.R-i kinnipidamisest, s.o alates 28.09.2019.a. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on H.R olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 28.09.2019.a ning alates 30.09.2019.a. vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuriteo toimepanemist katseajal kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatavale 02.05.2019.a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud vangistus, mida ei pööratud täitmisele, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod. Seega on ilmne, et vabaduses olles on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus liitkaristusena 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust on oht ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. 7 MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 368,64 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 436 eurot. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.
lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2019.a on selleks 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine H.R erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tegemist on töövõimelise isikuga, kes on sooritanud ka üldkasuliku töö tunde (tl 79). Seega on ta nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest ja asjaolust, et 2018. aastal oli isiku ametlik sissetulek vaid 455 eurot, ta küll töötas enne kinnipidamist, kuid samal ajal on tal enese väitel ülalpeetavaid, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgneval perioodil igakuiste maksetena alates 15.01.2020 kuni 15.12.2020.a. Prokurör taotles kohtult H.R-i mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. Kaitsja leidis, et see ei ole vajalik. Eelpool leidis tuvastamist, et H.R pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuritegude toimepanemine antud sõidukiga. Puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud, sõiduki omanikuks on kriminaalasjas kogutud ütluste ja väljatrüki pinnalt H.R (tl 40). Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus rõhutab, et isik on toime pannud kolm samalaadset enamohtlikku liiklusalast kuritegu, seda suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning on teinud seda ühe ja sama sõidukiga. Selliselt on avaldunud ka isiku käitumismuster – isik juhib talle kuuluvat mootorsõidukit (mopeedi) joobeseisundis. Viimases kuriteoepisoodis põhjustas ta seejuures ka avarii ja varalise kahju. Kõike eelnevat arvestades peab kohus vajalikuks mh õiguskorra tagamise kaalutlustel konfiskeerida mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend. Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 DVD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend
Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.