alusel vangistusega 6 kuud 20 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 07.03.2017.a, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes
lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 2565; 311 ja 313 Tunnistada süüdi I.B § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kuud vangistust. Vähendada
lg 2 kohaselt I.B-le mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, vangistuse 4 (neli ) kuud. Kohaldada I.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.03.2017.a
lg 1 alusel välja mõista I.B-lt riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD I.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 17.08.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7017 süstemaatilise varguse katse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, pani pärast karistuse kandmiselt vabanemist 07.03.2017 taas toime varguse. I.B võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.03.2017 kella 09:10 ajal Rummu tee 4, Tallinn, asuvas ja Selver AS`ile kuuluvas kaupluses Pirita Selveri kaubasaalist paki kanakoibi ja peitis põue. Ta möödus kassast, jättes tahtlikult tasumata broileri poolkoibade
alusel vangistusega 6 kuud ja 20 päeva, mille kandmiselt ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega 07.03.2017.a. ning jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuna I.B on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et I.B ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades I.B isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). I.B kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. I.B on süstemaatiliselt karistatud kriminaalkorras, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning M. Gendorf jätkas süütegude toimepanemist. Arvestades I.B isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes
lg 4¹ kohaldab kohus I.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd I.B nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. I.B ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul I.B vara, mille arvelt koheselt menetlusku lusid tasuda seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas
Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.