2-22-7264/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7264 Tsiviilasi P. H. hagi R. H. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P. H. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxx@gmails.com Kostja R. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2022 RESOLUTSIOON
3. Võtta menetlusse P. H. hagi R. H. vastu abielu lahutamise nõudes. Rahuldada hagi.
4. Lahutada P. H. ja R. H. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (abieluakt nr xxx xxxxxxxxxxxxxxxxx).
5. Abielu lahutamise järel jääb P. H. perekonnanimeks abielueelne perekonnanimi „T. “.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
7. P. H. (hageja) esitas
8. mail 2021 R. H. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted umbes kolm kuud tagasi. Kostjal on alkoholiprobleem, mis mõjub ühistele lastele halvasti. Samuti on kostja hagejat korduvalt petnud. Hageja ei soovi abielu jätkata. Kostja ei ole olnud nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuses.
9. juuni
10. a kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et ta ei näe võimalust leppida ja abielu säilitada ning ta ei soovi, et kohus annaks talle ja kostjale aega leppimiseks. Tal ei ole kostja vastu varalisi nõudeid. Hagejal on kostjaga kolm ühist last, kes elavad koos hagejaga. Hageja soovib pärast lahutust kanda endist perekonnanime „T. “.
11. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus, kuid ta ei osanud ka selgitada, mida oleks vaja teha selleks, et abielu saaks säilitada. Kostja kinnitas, et tal ei ole varalisi nõudeid hageja vastu. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb võtta menetlusse ja rahuldada.
13. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ja kostja vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõlmitud abielu, mille kohta on vormistatud abieluakt nr xx. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
14. Kohus on seisukohal, et abielu on abikaasade vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Praegusel juhul on hageja avaldanud, et nende abielusuhted on
15. a veebruaris lõppenud. Pooltel ei ole ühist tahet leppida ega abielu säilitada. Eelnevat arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega tuleb poolte abielu lahutada.
16. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi taastada abielueelne perekonnanimi. Seetõttu on hageja perekonnanimi pärast lahutust „T. “.
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 2