Obsah (11)

§ 3401§ 371§ 372§ 168§ 172§ 171§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-21-136381 Osaühingu Aktiva Finants hagi J. Z. vastu võla

) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõuded, hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja puuduste kõrvaldamise määruse kätte
2. aprillil
3. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli seega
4. mai
5. Selleks tähtajaks ega ka hiljem ei ole hageja nõuetekohast hagiavaldust kohtule esitanud.
6. Eelneva tõttu jätab kohus

§ 371lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb praegusel juhul hagimenetluse kulude hulka arvata ja hageja kanda jätta ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud.

1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole välja toonud ühtegi sätet, mis võimaldaks jätta praeguses olukorras menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et kostja on maksekäsu kiirmenetlust põhjendamatult venitanud. Pärnu Maakohtu
2. aprilli 2022 määrusest nähtub, et kostja ei saanud makseettepanekule vastuväidet varem esitada, kuna makseettepanekut ei toimetatud talle isiklikult kätte, vaid postkasti jätmisega. Kostja on selgitanud, millal ta makseettepaneku tegelikult kätte sai. 2
3. Menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei anna alust ka hageja viidatud

§ 171

lg 3.

§ 171

kohaldatakse apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, samuti määruskaebemenetluses teise ja kolmanda astme kohtus ning teistmismenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 171 komm 3.1.a). Seega ei saa

§ 171lg-t 3 praegusel juhul kohaldada.

10.

§ 174lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja 9. juuni 2022 nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 45 eurot ja lepingulise esindaja kulu 55 eurot (kokku 100 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (

§ 175lg 1).

Kohus leiab, et praegusel juhul ei kohaldu

§-s 4842 sätestatud 20 euro suurune piirang. Sätte sõnastust arvestades kehtib selline piirang üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude osas. Selline piirang ei kehti aga võlgniku (kostja) menetluskulude osas. Kohtule jääb arusaamatuks hageja viide sellele, et kostja kohtuväline kulu ei ole kohtuasjaga seotud kulu. Menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtuväliseks kuluks on mh menetlusosalise esindaja kulu (

§ 144p 1).

Kostjat esindas

§ 218

nõuetele vastav esindaja (haridust tõendav dokument on esitatud maksekäsu kiirmenetluses). Seega saab kostja nõuda ka lepingulise esindaja kulu hüvitamist. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3