lg 2 p 2 või lg 3 alusel, alternatiivselt anda hagejale tähtaeg kostja poolt tsiviilasjades nr 2-19-6185 ja 2-19-18049 kantud menetluskulude hüvitamiseks ning nende tähtaegselt hüvitamata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata ning alternatiivselt kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 6250 eurot, nende tähtaegselt hüvitamata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata ja pikendada hagile vastamiseks määratud tähtaega. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 5. Hageja esitas 26.04.2021 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 26.04.2021 esitas hageja seisukohad ka kostja 04.04.2021 esitatud taotlustele, paludes kostja taotlused jätta rahuldamata. Kostja esitas 27.04.2021 taotluse jätta hageja menetluse peatamise taotlus ja tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Kostja esitas 28.04.2021 taotluse jätta hagi läbi vaatamata
L, et hagiavalduse esitamine on tähtaegne lähtuvalt TsÜS § 160 lg-st 1. Kostja vaidles hagejale vastu, tuues välja, et asjaolust lähtuvalt, et 2-19-6185 võttis Riigikohus hageja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrusele menetlusse, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Täiendavalt oli kostja seisukohal, et hagi on perspektiivitu, esitatud hilinenult, tähtaega ei ole ennistatud ning seda ei ole ka võimalik enam teha. Hageja jäi menetluse peatamise taotluse juurde, kostja vaidles taotlusele vastu ja palus hagi jätta läbi vaatamata. Kohus teatas menetlusosalistele otsuse avalikult tegemise aja. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12). Asja menetluse peatamine ei ole vajalik, kui kohus saab teises asjas ise tuvastada asjaolusid, mis võimaldavad lahendada nõude. Sellisel juhul ei sõltu teise asja lahend
a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1518404, p 20). Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus ning menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel oleva asja tulemust mõjutada (Riigikohtu 21.09.2011. a lahendis nr 3-2-1-62-11, p 12). Hageja palub peatada käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja vaidles menetluse peatamise taotlusele vastu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus jättis 22.06.2021 määrusega Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-6185 läbi vaatamata, millest lähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrus jõustunud. Eeltoodust lähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtud kohtulahend jõustunud ning menetluse peatamiseks puudub alus. Kostja on menetluses esitanud taotluse jätta hagi läbi vaatamata, millele hageja on vastu vaielnud.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks lähtuvalt asjaolust, et pankrotiseaduse (PankrS) 2019.a kehtinud redaktsiooni § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud 1-kuuline tähtaeg hagi esitamiseks juhul, kui koosolek jättis nõude tunnustamata, on möödunud, hageja ei ole taotlenud nimetatud tähtaja ennistamist ning ka juhul, kui hageja taotleks PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja ennistamist, oleks taotlus esitatud hilinenult. Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu
S § 106 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja ennistamise taotlust kohtule esitanud ei ole ning kohus nõustub kostjaga, et menetlustähtaja ennistamise taotluse kohtule esitamise tähtpäev on möödunud. Kuivõrd nõuete kaitsmise koosolek Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 19.03.2019, hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud nõude kostja vastu hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses 15.02.2021, hageja ei ole esitanud PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud tähtaja ennistamise taotlust ning PankS § 106 lõikes 1 sätestatud tähtaeg ei peatunud TsÜS § 160 lõike 1 alusel hagi esitamisega, on kohus seisukohal, et on võtnud käesoleva tsiviilasja ebaõigesti menetlusse, kuivõrd nõude tunnustamise hagi esitamiseks seaduses sätestatud tähtpäev on möödunud. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täiendavalt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kohus on selgitanud hagejale TsÜS § 160 lõikest 1 sätestatud tähtaja aegumise peatumise mittekohaldumist PankrS § 160 lõikes 1 sätestatud tähtajale ka varasemalt tsiviilasjades nr 2-19-6158 ja 2-19-18049 hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määrustes, millele on õiguslik hinnang antud ka määruskaebemenetlustes Tallinna Ringkonnakohtu poolt. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.