← Eesti

2-22-104573/3

Obsah (8)§ 4891§ 486§ 494§ 235§ 496§ 489§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-104573 Tsiviilasi R S maksekäsu

) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele

§ 4891lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

Asjaolud

  1. Avaldaja R S esitas 08.02.2022.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 200 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 09.02.2022.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.02.2022.a aadressil xxx. Võlgnik O Sa esitas 10.02.2022.a nõudele vastuväite.
  2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 09.03.2022.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (

§ 486lg 1 p 2).

3. Harju Maakohus, tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja 10.02.2022.a vastuväitega, leiab, et käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks, kuivõrd võlgniku vastuväide ei põhine

§-is 494 lg-s 5 sätestatud alusel. Kohtumääruse põhjendused 4. Elatisnõudes võib võlgnik esitada vastuväite vaid seaduses (

§-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5) sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (

§ 494lg 1).

Lisaks tuleneb vastuväite põhistamise kohustus

§-st 496, millest tulenevalt on kohtul kohustus teha maksekäsk mh juhul, kui võlgniku vastuväide ei ole põhistatud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (

§ 235

). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. Võlgnik saatis 10.02.2022.a Pärnu Maakohtule võõrkeelse e-kirja, milles märkis, et ta ei nõustu avaldusega, kuivõrd tal puudub sissetulek ning tema hooldusõigus avaldaja suhtes on täielikult ära võetud.

§ 494

lg 5 sätestab, et võlgnikul on õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja 2 2-22-104573 majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid. Võlgnik andmeid ja tõendeid ei lisanud. Võlgniku teine vastuväide, mille kohaselt tal puudub avaldaja suhtes hooldusõigus, ei vasta

§-is 494 lg-s 2 sätestatule. Seega esineb alus maksekäsu tegemiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (perekonnaseaduse § 96 II lause). Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kelle hooldusõigust on mingil põhjusel piiratud või kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud. 6. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 96 ja § 97 alusel. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 08.02.2022.a (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). 7. Kooskõlas

§ 496

lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et avaldajal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga. Juhul, kui võlgnik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras, on võlgnikul õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse (vähendamise) muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8.

§ 489

lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat. 9.

§ 489

lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. 10. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab

§ 172lg 9 esimese lause järgi maksekäsu tegemise korral võlgnik.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks menetluskulusid tekkinud. Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.