lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
Kalininile kriminaalasjas nr 1-19-4181 Tartu Maakohtu 10.07.2019. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning R. Kalininile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Kalinini vangistuse kandmise algust alates 27.10.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 alusel keelata alkoholi tarvitamine,
lg 2 p 21 alusel keelata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning
lg 2 p 4 alusel kohustada isikut otsima endale töökoht või võtta end arvele Töötukassas kohtu määratud tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör K. Liiva nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kohtule saadetud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 22.05.2022 esitas süüdimõistetu elukaaslane A. M. kohtule kirja, mille kohaselt on ta koos Romaniga viimase poolt toime pandud tegu arutanud ja analüüsinud, miks nii juhtus. Roman on oma valest käitumisest aru saanud ja vabandanud. A. M. on otsustanud Romanile andestada ning jätkata ühist elu perekonnana. Roman on olnud hoolitsev, armastav elukaaslane ja isa lapsele ning on peresse palju panustanud. A. M.l on enda sõnul praegu raske hakkama saada, kuna vajab Romanilt nii materiaalset kui ka vaimset tuge lapse kasvatamisel ja ka laps vajab enda isa. A. M. palub kohtul oma elukaaslane tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtuistungil väljendatud seisukohad Roman Kalinin kinnitas, et ta on aru saanud oma eksimusest, soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda ning püüab edasiselt käituda korralikult. Ta soov on elada perega A.M.ga, kasvatada oma last, asuda tööle. Kohtu põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Vangistusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on R. Kalinin temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole vangistusest ja kantud 3 karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on
lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.
lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks
Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on R. Kalininil vabanemisjärgne elukoht olemas oma vanemate juures, kuhu ta koos oma perega ka koliks. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab
lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. R. Kalininil on 5 kehtivat kriminaalkaristust varguste, röövimiste, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise eest. Tal on ka kehtivad väärteokaristused narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kohtu hinnangul on R. Kalinini uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ning suutmatus vabaneda enda sõltuvuskäitumisest ja enda käitumist lähisuhetes, sh lapse juuresolekul kontrollida. Kuigi R. Kalinin on korduvalt kinnitanud, et seekord motiveerib teda õiguskuulekalt käituma pere ja laps, siis kohtu hinnangul isikul, kes on juba aastaid harrastanud kuritegelikke eluviise ja tarvitanud sõltuvusaineid (sh igapäevaselt süstimise teel), võivad väga suure tõenäosusega vabaduses kerkida üles samad probleemid. Asjaolu, et isik vangistuses käitub õiguskuulekalt ja ei tarvita sõltuvusaineid, ei välista, et range elukorralduse kadumisel selline seisund pikemat aega säiliks. Ka varasemad vangistused ja sotsiaalprogrammid ei ole R. Kalinini käitumist sisuliselt muutnud. Kohtu varasema töökogemuse pinnalt ka lapse perre sündimine tekitab pigem lisaraskusi ja –probleeme, mis võivad anda aga tõuke uuteks tagasilangusteks, liiati, et süüdimõistetu on ka pärast lapse sündi narkootikume tarvitanud. Seega esineb R. Kalinini puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, alkoholi liigtarvitamist ja ka uute süütegude sooritamist. Kuna R. Kalininil on nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda või pöörduks ravile. Veelgi enam, ka tema elukaaslasel on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et R. Kalininist lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja eriliigiliste süütegude sooritamine ning vaatamata mitmetele karistustele pikkade aastate jooksul kuritegeliku käitumisega jätkamine. Ka suured võlgnevused võivad soodustada uuesti varavastaste ja narkootikumide käitlemisega seonduvate kuritegude toimepanemist. Samuti vähendab R. Kalinini usaldusväärsust kohtu silmis asjaolu, et ta on enda sõnul oma sõltuvusprobleemide kohta valeinformatsiooni andnud, et pääseda endale sobivasse vanglaosakonda. R. Kalinini kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Seega pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole R. Kalinini 4 ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud. Temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Kuigi on positiivne, et R. Kalininil on olemas vabanemisjärgselt elukoht ja pere ning tal on ka võimalus asuda tööle, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleeme ning võimalikke majanduslikke raskusi seonduvalt suurte võlgnevustega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole R. Kalinini puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Kohtule on inimlikult mõistetav, et R. Kalinini elukaaslasel võib olla keerulisem üksinda last kasvatada ja majanduslikult hakkama saada, kuid nagu nähtub vangla iseloomustusest, on R. Kalinini pere näol A. M.l siiski tugi olemas. Kuna ka A. M.l on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, siis suurendab elukaaslaste kokku kolimine ka R. Kalinini tagasilanguse ohtu seoses narkootikumide tarvitamisega. Samuti pani R. Kalinin viimase kuriteo toime just A. M. suhtes – kuigi kannatanu on enda sõnul oma elukaaslasele andestanud, siis juba toimepandud kuritegu sellega olematuks ei muuda ning kohus ei saa siinkohal eitada, et R. Kalinini senist käitumist vabaduses arvestades võib tema puhul jätkuvalt esineda ka oht uueks lähisuhtevägivallaks. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R. Kalinini ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Täitmiskohtunik Peet Teidearu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.