4-22-828/28

4-22-828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-828 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik, Urmas Reinola Väärteoasi Jevgeni Kosarevi väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Apellant Jevgeni Kosarevi (ik: 36410260248) kaitsja Aleksei Smelov, apellatsioon RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsus Jevgeni Kosarevi väärteoasjas nr 4-22-828 jätta muutmata.
7. Jevgeni Kosarevi kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. mai
10. a otsusega väärteoasjas nr 4-22-828 tunnistati Jevgeni Kosarev süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 8 päeva. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 01.09.
11. a. 1.
12. Maakohus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. 1.
13. Jevgeni Kosarevile karistuse mõistmisel märkis maakohus, et LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on seitse kehtivat väärteokaristust, millest kolm on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ühel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning rahatrahvidega, millest üks rahatrahv on asendatud ÜKT-ga ja see on täidetud. See näitab, et liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud eelmistest karistustest ei ole 1 menetlusalune isik oodatud järeldusi teha suutnud ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Puutuvalt rahatrahvi kui karistusliigi kohaldamise võimalusse peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta ei tööta. Seega ei oleks rahatrahv kui karistus ka täidetav. Menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel on keskmine, kuivõrd menetlusalune isik istus rooli vaid 8 päeva hiljem, kui oli jõustunud juhtimisõiguse karistusena äravõtmine. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud, samuti ei ole isik kohtuistungil oma tegu tunnistanud, ega kahetsenud. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, isik ei ole saanud aru oma teo toimepanemise tõsidusest. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele. 1.
14. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. 1.
15. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.
16. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Jevgeni Kosarevi kaitsja Aleksei Smelov, kes palub võtta apellatsioonkaebus menetlusse; rahuldada apellatsioonkaebus; tühistada Harju Maakohtu 05.05.
17. a otsus karistuse määramise osas ja teha uus otsus, millega mõista kergem karistus ÜKT või rahatrahvi näol. 2.
18. Apellant ei ole maakohtu otsusega nõus ja leiab, et otsuse tegemisel on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja selle tagajärjel teinud ebaõige kohtuotsuse, määrates ebaõiglaselt range karistuse. Seega vaidlustab apellant maakohtu otsuse karistuse määramise osas. 2.
19. Apellant märgib, et kohus pidi kaaluma nii karistust raskendavaid kui ka kergendavaid asjaolusid, kuid tegelikkuses on kohus diskretsiooniõiguse kohaldamisel kaldunud vaid süüdimõistva kohtuotsuse põhjenduste otsimisele ja avamisele, kuid on ekslikult jätnud tähelepanuta kõik inimlikud ja aset leidnud asjaolud, mis on kaitsja seisukoha kohaselt hinnatavad kui karistust kergendavad asjaolud. On väideldav, kas isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega põhjusel, et tegelikkuses ta ei teadnud, et eelmise karistusena on tal ära võetud juhtimisõigus. Seega 10.02.
20. a ei saanud menetlusalune isik tema teadmiste kohaselt panna toime temale etteheidetavat väärtegu. Eelnimetatud põhjusel ei tundnud ka menetlusalune isik süüd tehtust, kuna tegelikult pani ta eelpool kirjeldatud väärteo ekslikult (võib hinnata kui isiku hooletust). Kaitsja asub seisukohale, et selline eksimus või hooletus võib olla hinnatav inimliku olukorra mõistmise puhul kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes. 2.
21. Samuti on isik kohtuistungil selgitanud, et ta põeb suhkrutõbe, mistõttu on tal juhtimisõigus koos liikumisega mootorsõiduki abil hädavajalik ehk eelpool kirjeldatud terviseseisundi tõttu. Kaitsja asub seisukohale, et tegemist on raske isikliku olukorraga KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes ehk 2 karistust kergendava asjaoluga. Kaitsja on seisukohal, et süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul tähendab majanduslikest, perekondlikest, isikust endast tulenevatest põhjustest sh haigus. Samuti leiab kaitsja, et nimetatud asjaolu ehk haigus ei pea olema süüteo otsene põhjus ning seadus ei eelda samuti mitmete asjaolude kokkulangemist. 2.
22. Kaitsja leiab, et kohus on ekslikult asunud arvama, et käesoleva asja hindamisel puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata keskmisest raskem karistus. Kaitsja leiab aga ülaltoodu pinnalt, et tegemist on vähemalt kahe karistust kergendava asjaoluga, mida kohus peab karistuse määramisel KarS § 56 lg 1 järgi arvesse võtma. 2.
23. Samuti leiab kaitsja, et ebakohane on tugineda menetlusaluse isiku karistusregistris olevate karistustele, kuna tegemist on kolme oma vahel seostamatu väärteoga. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused LS § 201 järgi, mistõttu tegelikult menetletakse menetlusaluse isiku tegu LS § 201 järgi esimest korda. Seetõttu on väär kohaldada kõiki asjaolusid arvesse võttes tema suhtes keskmisest rangemat karistust. 2.
24. Kaitsja leiab ka, et eelnevatele väärteokaristustele tuginemine on ebakohane, sest kehtivate karistuste olemasolu ei ole karistust raskendav asjaolu KarS § 58 mõttes. Kohus on ekslikult asunud hindama süütegude korduvust karistuse määramisel, sest korduva teoga on tegemist vaid juhul, kui isik on toime pannud sama teo ning selle karistus pole kustunud karistusregistrist. Kuna menetlusalusel isikul puudub kehtiv karistus LS § 201 järgi on kaitsja hinnangul ekslik viidata teo korduvusele. 2.
25. Kaitsja leiab, et aresti kohaldamine on viimane meede, mis peaks olema vältimatu vajalik, sest arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalune isik täitnud kõik tema suhtes kohaldatud karistused, sh rahatrahvid ja üldkasulikud tööd ning on paljasõnaline kohtu järeldus, et: „/.../ see näitab, et liiklusaluste väärtegude toimepanemise eest määratud eelmistest karistustest ei ole menetlusalune isik oodatud järeldusi teha suutnud/.../“ vähemalt põhjusel, et tegelikult menetlusalune isik pani kõne all oleva teo ilma tahtluseta KarS § 16 mõttes. Vastavalt KarS § 56 lg 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 2.
26. Kaitsja leiab, et võttes arvesse kõik apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud, menetlusaluse isiku vanust ja asjaolu, et menetlusalune isik ei kujuta endast ohtu ühiskonnale võib kõne all olla siiski isiku karistus rahatrahvi või ÜKT näol. 2.
27. Lõpetuseks märgitakse kaebuses, et apellant ja tema kaitsja on nõus kirjaliku menetlusega.
28. Kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega (30.05.2022 vastus), siis määras ringkonnakohus 31.05.
29. a määrusega vaadata Jevgeni Kosarevi kaitsja Aleksei Smelovi kaebus läbi kirjalikus menetluses ning andis sama määrusega kohtumenetluse pooltele õiguse esitada seisukohti ja taotlusi kuni 07.06.
30. a. 3.
31. 03.06.
32. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor seisukoha kaebusele, milles palub jätta Harju Maakohtu 05.05.
33. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 3.1.
34. Puudub vaidlus selles, et Jevgeni Kosarev on temale LS § 201 lg 2 alusel etteheidetud väärteo toime pannud ning tegu on õigusvastane. Samuti ei esine õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistusseadustiku § 57 lg 2 annab kohtule õiguse lisaks lõikes 1 toodud loetelule käsitleda kergendava asjaoluna ka muid tegureid, mida kohus peab süüd vähendavaks. Kohtu hinnangul on menetlusalusel isikul võimalik e-toimiku, karistusregistri, maanteeameti kodulehe kaudu vaadata enda kohta andmeid ning läbi viidud menetlusi ja otsuseid. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale on aktiivse kaitse korral tõendamiskoormus süüdistataval ja kaitsjal (RKKKo 3-1-1-10-16, 1-20-3925/21, 3-1-1-95-16). Kohus ei saa lähtuda pelgalt väitest, et 10.01.2022 suheldi Pärnu mnt 139 korrapidajaga ning politseis käidi korduvalt. Lisaks on kohus asjaoluna hinnanud, et menetlusalune isik ise soovis, et otsus tema e-posti aadressile saadetakse. 3 Materiaalõigusliku rikkumisest oleks kohane rääkida, kui kohus oleks üleüldse jätnud arvestamata asjaolud, kuid kohtuvälise menetleja seisukohalt ei ole kohtul ranget kohustust hinnata teoga seonduvaid asjaolusid kergendavatena. Millised on inimlikud asjaolud, mille maakohus väidetavalt tähelepanuta on jätnud, apellatsioonis loetletud ei ole. KarS § 57 lg 1 p 4 näeb karistust kergendava asjaoluna ette raske isikliku olukorra arvestamist, mis võib olla tingitud ka isikust endast tulenevatest põhjustest nagu näiteks haigus, kuid see põhjus peab olema ka süüteo toimepanemist mõjutavaks asjaoluks, kusjuures ei pea isikliku olukorraga seotud asjaolu olema süüteo otsene põhjus. Apellatsioonis ei ole täpsustatud, millisel määral Jevgeni Kosarevi väidetav diabeet mõjutas teda hoolsuskohustust täitmast ja milline on insuliini sekretsiooni puudulikkuse ja mootorsõiduki kasutamise vajalikkuse vaheline seos. 3.1.
35. Apellatsioonis on leitud, et menetlusaluse isiku karistusregistris olevatele karistustele tuginemine on ebakohane, sest liiklusalaste väärtegude puhul on tegu kolme omavahel seosetu väärteoga, samuti ei ole varasemate kehtivate karistuste olemasolu karistust raskendav asjaolu KarS § 58 mõttes ja kohus on ekslikult hinnanud karistuse määramisel süütegude korduvust – mis on kõik toonud endaga kaasa keskmisest rangema karistuse. Kohtuotsusest nähtub, et maakohus on isiku varasemat karistatust võtnud arvesse karistusliigi valikul, mitte süü suuruse hindamisel. Apellatsioonis on ekslikult ühendatud omavahel seos süütegude korduvuse hindamise osas ning menetlusaluse isiku varasem karistamine LS § 201 järgi. Maakohus ei ole otsuses viidanud, et Jevgeni Kosarev on varasemalt LS § 201 rikkumise toime pannud, küll aga, et karistusregistris on kaks kehtivat karistust LS § 242 kvalifikatsioonis (jõustunud 05.06.2018, jõustunud 02.02.2022) ning karistused olid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivad. Seega on tegu üheliigilise korduvusega, kus isik paneb toime samaliigilise süüteokoosseisu. Varasemad liiklusalased väärteod on uue süüteoga seotud ning näitavad isiku negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust (RKKKo 3-1-1-79-03 p 14). Seotud on väärteod juba selle pärast, et varasema karistuse kohaldamisel, juhtimisõiguse äravõtmise osas – mis on seotud ka selle vaidlusega – saavad arvesse tulla ka varasemad liiklusalased rikkumised, mis eripreventsiooni silmas pidades juhtimisõiguse ära võtmise otsuseni võivad viia. 3.1.
36. Kohtuväline menetleja on hinnanud, et isik pani teo toime kaudse tahtlusega. Ka kohus on tuvastanud, et otsuse kätte saamise kuupäeva arvesse võttes pidi juht möönma, et tema suhtes tehtud otsus on jõustunud ja tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaitsja hinnangul pani isik teo toime ettevaatamatusest ehk hooletusest. Apellatsioonkaebuse seisukohas on kohtuväline menetleja sunnitud oma seisukohta muutma ning nõustub apellandiga, sest maakohtu otsusest ei nähtu, et oleks tuvastatud, mille pinnalt pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et tema suhtes on tehtud just eriõiguse ära võtmisega seonduv otsus. Vaatamata sellele, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest, on KarS § 15 lg 3 sätte kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning LS § 201 lg 2 koosseis ei hõlma teokirjelduses tahtluse olemasolu nagu näiteks LS §
37. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks karistuse määra või liigi valikul lähtunud kaudsest tahtlusest ning seega ei ole selle pinnalt võimalik materiaalõiguslik rikkumine, mis oleks kaasa toonud raskema karistuse. Apellatsioonis on teo toimepanemine hooletusest seostatud inimliku olukorraga, mis kohtuvälise menetleja seisukohalt on käsitletav lihtsalt teo asjaoluna. Kohus on tuvastanud, et menetlusaluse isiku ütlused on paljasõnalised ning on loetlenud mitmeid viise, kuidas apellant oleks saanud tema suhtes tehtud otsusega tutvuda, enne süüteo toimepanemist 10.02.
38. 3.1.
39. Ülaltoodut arvesse võttes on kohtuväline menetleja seisukohal, et maakohus on õigesti viidanud samaliigilise teo korduvusele karistusregistri andmetes ning õigesti hinnanud, et isiku eksimus LS § 90 lg 1 p 1 õigusnormi vastu on seoses teiste varasemate liiklusalaste rikkumistega. Samuti ei ole diabeet sellise iseloomuga haigus, mis takistaks kohtu poolt määratud karistuse kandmist või oleks takistuseks hoolsuskohustuse täitmisel. Hooletus võib olla isikut iseloomustavaks eritunnuseks, kuid ei pruugi olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõistes. Seega ei esine maakohtu otsuses materiaalõiguslikke rikkumisi, otsus 4 on õiglane; puudub alus otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega mõista rahatrahv või asendada arest ühiskondlikult kasuliku töö tundidega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Jevgeni Kosarevi kaitsja Aleksei Smelov vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas, leides, et see on liiga range ja kohane oleks kohaldada rahatrahvi või ÜKT-d.
41. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud Jevgeni Kosarevile mõistetud karistust, seda, miks tuleb teda karistada just arestiga ja seda 8 päeva. Nimelt on Jevgeni Kosarevi varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h samuti liiklusalaste süütegude eest. Isikut on karistatud rahatrahvidega, millised on kõik jäänud tasumata. Need rahatrahvid, mis on asendatud hiljem asenduskaristuse kohaldamise korras ÜKT-ga, on täidetud. Samuti on Jevgeni Kosarevi karistatud varem põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Oluline on aga see, et vaatamata kergemaliigilistele karistustele on isik jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga selles, et kergemad karistused isiku käitumise mõjutamiseks on ammendunud, mistõttu on põhjendatud kõige raskema karistuse mõistmine – arest. Selline karistus võib antud juhul mõjutada isiku edaspidist käitumist - süütegusid mitte toime panema. Tõele ei vasta aga eeltoodu pinnalt kaitsja kaebuse viited justkui oleks Jevgeni Kosarevi karistused kõik ilusti täidetud. Tulenevalt kaebuse väidetest tuleb märkida sedagi, et maakohus ei ole viidanud Jevgeni Kosarevi konkreetse teo korduvusele (LS 201 järgi), vaid üldiselt süütegude korduvusele. Teadmine, et isik on korduvalt toime pannud süütegusid, s.h ka liiklusalaseid, tugineb tema karistusregistrile. Maakohus ei ole aga väitnudki, et isik oleks toime pannud korduvalt süütegusid LS § 201 järgi. Kusjuures LS § 201 lg 2 sõnastus seda ka ei eelda olukorras, kus juhtimisõigus on ära võetud, nagu Jevgeni Kosarevi puhul käesoleval juhul. Karistusregistrist nähtub aga, et Jevgeni Kosarev on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, nii ka käesoleval juhul. Seega viitas maakohus põhjendatult samaliigiliste (liiklusalaste) süütegude korduvusele, millega põhjendas karistuse liigi määramist. Kusjuures maakohus ei ole mõistnud liiga ranget karistust, kuivõrd on mõistnud karistuse alla keskmise määra, võttes arvesse asjaolu, et isiku süü on küll üle keskmise, isik paneb süsteemselt toime liiklussüütegusid, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kuna isikut pole varem arestiga karistatud, siis on võimalik tema karistamine alla sanktsiooni keskmise määra (8 päeva aresti). Seega ei saa menetlusaluse isiku, süü suuruse ja karistust kergendavate/raskendavate asjaolude (mis antud juhul puuduvad) pinnalt jõuda järeldusele, et Jevgeni Kosarevi karistus oleks liialt range. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et Jevgeni Kosarev on ise kinnitanud, et ta ei tööta. Võimetusele tasuda rahatrahve viitab ka asjaolu, et eelnevalt on isikul kõik rahatrahvid tasumata. Seega ei oleks kaitsja taotletud rahatrahv käesoleval juhul kuidagi kohane karistus, sest isikul puudub võimalus selle tasumiseks ja isik ei tunneta karistuse mõju, kui ta rahatrahvi lihtsalt taas tasumata jätab. Tulenevalt aga kaebuses taotletud ÜKT määramisest, tuleb märkida, et kuigi Jevgeni Kosarevile on varasemalt korduvalt kohaldatud asenduskaristusena ÜKT-d, mille isik on küll sooritanud, siis sellele vaatamata on ta ometi jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole aresti asendamine ÜKT-ga enam samuti kohane, sest ei mõjuta isikut piisavalt edaspidi süütegusid mitte toime panema.
42. Seejuures ei vasta tõele kaebuse väited justkui poleks maakohus Jevgeni Kosarevile karistust mõistes arvesse võtnud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, sest maakohus on nimetatud asjaolu otsuses välja toonud, on lihtsalt leidnud, et käesoleval juhul neid ei esinenud. Seega pole nendega arvestama jätnud, kuid ei tuvastanud ühtegi käesoleval juhul. Ühtegi KarS 5 § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavat asjaolu antud juhul ka ei nähtu. Kaitsja arvates aga esinesid karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 4 ja lg 2 mõttes. Nimelt KarS § 57 lg 1 p 4 süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul seisneb kaitsja hinnangul isiku terviseseisundis (suhkruhaiguses) ning KarS § 57 lg 2 mõttes võiks karistust kergendavaks asjaoluks kaitsja hinnangul olla see, et isik ekslikult (hooletusest) pani toime süüteo, sest ei teadnud, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Esiteks tuleb selliste kaitsja väidega seoses märkida, et kuivõrd maakohtus selliseid viidatud asjaolusid karistust kergendavate asjaoludena üldse välja ei toodud, ei ole nendega mittearvestamine maakohtule etteheidetav, s.t et maakohus ei ole neid konkreetselt karistust kergendavate asjaoludena hinnanud, sest maakohtul puudus alus neid karistust kergendavate asjaoludena loogiliselt tuletada. Kaebuses välja toodud asjaoludest küll maakohtu istungil räägiti, kuid seda hoopis teises kontekstis. Lisaks pole kaebuses toodud asjaolud sellised ilmselged, mida karistust kergendavate asjaoludena vältimatult arvesse võtta, sest KarS § 57 lg 1 loetelu neid otsesõnu ei sisalda. Kui Jevgeni Kosarev aga vajab tõepoolest juhtimisõigust oma terviseseisundi tõttu, oleks pidanud ta vaidlustama otsuse, millega temalt juhtimisõigus ära võeti, mida ta aga ei teinud, mistõttu selline otsus jõustus. Lisaks tuleb märkida, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või võtta mootorsõiduki juhtimisõigust isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Et sellised asjaolud antud juhul esineks, pole aga kaebuses välja toodud ja nagu juba öeldud, sellist otsust isik ka ei vaidlustanud. Ei saa aga kuidagi nõustuda kaebuse esitajaga, et pelgalt see fakt (haigus) iseenesest isiku poolt väärteo toimepanemise asjaolusid kuidagi pehmendaks, s.t tema süüd vähendaks. Konkreetne tervislik seisund (suhkruhaigus) peab olema süüteo toimepanemist mõjutavaks asjaoluks. Käesoleval juhul ei ole kaebuses välja toodud ühtegi väidet ega põhjendatud, et viidatud haigus oleks süüteo toimepanemist kuidagi mõjutanud. Seega isiku valik juhtimisõiguse ära võtmisele vaatamata mootorsõidukit juhtida, sõltumata sellest, et tal on väidetavalt ka terviseprobleem (suhkruhaigus), ei vähenda kuidagi tema süüd. Seega Jevgeni Kosarevi terviseseisund – väidetav suhkruhaigus - ei ole iseenesest ka karistust kergendavaks asjaoluks. Seda enam, et tegelikult ei ole Jevgeni Kosarev ja tema kaitsja esitanud ühtegi tõendit väidetava haiguse olemasolu kohta, mida tuleks kaebuse esitaja hinnangul kohtul arvesse võtta ja sellest tulenevalt karistust kergendada. Väited Jevgeni Kosarevi suhkruhaiguse olemasolu kohta on seega paljasõnalised ja isiku väidetav problemaatiline terviseseisund pole tõendamist leidnud, mis võiks tingida karistuse kergendamist sellest lähtuvalt.
43. Mis puudutab aga Jevgeni Kosarevi mitte teadmist väidetavast otsusest, millega temalt juhtimisõigus ära võeti, siis ka see ei ole karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõttes. See iseloomustab vaid teo toimepanemise asjaolusid. Nimelt, esiteks on maakohus ammendavalt põhjendanud otsuses seda, miks isiku väited selle kohta, et ta ei teadnud otsuse sisust, pole usutavad ja piisavad. Jevgeni Kosarevile oli teada otsuse tegemise aeg ja koht ning asjaolu, et otsus on sellest ajast alates kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Seega oli talle loodud võimalus otsuse sisuga tutvumiseks ja sellest teada saamiseks (s.h mõistetud karistusest) ning kui isik seda võimalust otsuse sisust teada saamiseks ise ei kasutanud, siis on see tema enda risk. Teiseks tuleb märkida sedagi, et kaitsja ei ole ise kaebuses otsesõnu üldse süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid vaidlustanud, rõhutades korduvalt otsuse vaidlustamist vaid karistuse osas ning seostades tahtluse küsimust vaid karistust kergendava asjaoluga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga teo toimepanemine väidetava eksimuse tõttu kuidagi seostatav karistust kergendava asjaoluga. Selles osas ei nõustu ringkonnakohus ka kohtuvälise menetleja seisukohas tooduga, kus asuti (ümber)hindama süüteokoosseisu subjektiivset tunnust (mis ometi peaks erinevalt seisukohas taotletust tooma kaasa osaliselt maakohtu otsuse tühistamise vähemalt selles konkreetses osas). Sellega seoses leiab ringkonnakohus, et isik ei saa tõepoolest enne otsusega tutvumist teada, millise karistusega teda konkreetselt karistati, kuid teades, et otsus on tehtud (ja millal ja kus kättesaadav), peab 6 möönma ta misiganes karistuse määramise võimalust, s.h juhtimisõiguse äravõtmist ning tegema mõistlikke pingutusi ise selleks, et otsusest (s.h mõistetud karistusest) teada saada, mida Jevgeni Kosarev antud juhul aga ei teinud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et karistust kergendavaid asjaolusid antud juhul ei esine (nagu leidis ka maakohus) ja seetõttu puuduvad asjaolud, millest lähtuvalt oleks võimalik Jevgeni Kosarevi karistust kergendada. Seda ei väära ka teadmine, mis asjaoludel antud juhul isik ei saanudki süüd tunnistada ja kahetseda (sest ta ei tundnud, et oleks midagi valesti teinud), sest tähtsust omab vaid see, et KarS § 57 lg 1 p 3 asjaolusid antud juhul ei esinenud. Seega oli maakohtu poolt Jevgeni Kosarevile tema varasema käitumise valguses ja antud süüteo asjaolusid arvestades 8 päeva aresti mõistmine karistusena kahtlemata põhjendatud ja kohases määras. Selles olukorras on asjakohatud kaebuse väited selle kohta, justkui maakohus oleks määranud isikule keskmisest raskema karistuse. Seejuures ei ole pidanud maakohus varasemaid karistusi karistust rakendavaks asjaoluks, vaid on neid hinnanud tõsiasjana, et varasemad kergemad karistused pole isikule mõju avaldanud, mistõttu tuleb nüüd mõista kõige raskemaliigiline karistus – arest. Seega on maakohus varasemaid karistusi hinnanud karistusliigi ja -määra kohaldamise kontekstis.
44. Kaitsja leiab, et võttes arvesse kõiki apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid, menetlusaluse isiku vanust ja asjaolu, et menetlusalune isik ei kujuta endast ohtu ühiskonnale, võib kõne all olla siiski isiku karistus rahatrahvi või ÜKT näol. Ringkonnakohtule jääb aga selline kaebuse väide tabamatuks, sest kaebuses pole välja toodud, kuidas antud juhul isiku vanus olulist rolli mängib. Tegemist ei ole ei alaealise ega ka noorukiga, kes võib-olla oma käitumisest piisavalt kiiresti vajalikke järeldusi pole võimelised tegema ja kellele on ehk põhjendatud rohkemate võimaluste andmine seetõttu ning muude mõjutusvahendite kohaldamine. Tegemist pole ka eakaga, kelle arusaamine asjaoludest võiks olla pikaldasem või raskendatud. Seega ei ole võimalik aru saada, kuidas isiku vanus kaitsja hinnangul antud asjasse puutub. Küll aga tuleb tõdeda, et isiku vanus