2-21-9103/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9103 Tsiviilasi MS R hagiavaldus KU R ja KK R vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MS R, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja I KU R, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja II KK R, isikukood XXX, elukoht XXX Kostjate seaduslik esindaja ME R, isikukood XXX, elukoht XXX Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
2. mai 2022 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata MS R hagiavaldus KU Rja KK R vastu elatise vähendamise nõudes.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hageja nõue ja põhjendused
6. 07.06.2021.a. esitas MS R Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi KU R ja KK R vastu kohtulahendiga määratud elatise muutmise nõudes. Tartu Maakohtu 18.12.2019.a. kohtumäärusega sõlmiti kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-
7. Kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma kummagi kostja kasuks elatist 230 eurot kuus. Hageja on kohustusi täitnud. Alates 2020 aasta lõpust seoses Covid-19 pandeemiaga ja täiendavalt 2021.a. tuvastatud töövõime kaotuse tõttu on hageja majanduslik olukord halvenenud ja ta ei suuda oma kohustusi täita. Hagejal on osaline töövõime alates 08.01.2021 kuni 07.01.2026.a. Töövõimetoetuse suuruseks 254,70 eurot kuus. Hagejal puudub võimekus teenida varasemat töötasu. Hagejale kuulub OÜ XXX. Hageja on nimetatud ettevõtte töötajaks ja tema tööaja määraks on 0,
8. Seetõttu on hageja töötasuks 300 eurot netotasuna. Hagejale kuulub ka OÜ YYY, mis ei tegutse. Seega on hageja majanduslik olukord võrreldes 2019 aastaga, kui sõlmiti kompromiss, oluliselt halvenenud. Laste ema majanduslik olukord on tunduvalt parem, talle laekuvad ka peretoetused. Eeltoodu alusel palub hageja vähendada väljamõistetud elatist mõlema kostja puhul 150 euroni kuus alates 01.03.2021.a. kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostjate seisukohad
9. Kostjad esitatud hagi ei tunnista. Hagi on esitatud pahatahtlikult. Hageja varjab varasid ning on tegutsenud sihipäraselt oma majandusliku olukorra halvemana näitamise nimel. Hagejale ja kostjate seaduslikule esindajale kuulunud korter müüdi 08.04.2021 ning nii hageja kui ka kostjate seaduslik esindaja said mõlemad 42 250 eurot. Hageja andis müügist saadud rahaga laenu oma ettevõttele, selle asemel, et arvestada asjaoluga, et tal on laste ees elatise maksmise kohustus. Hageja võõrandas ka talle kuulunud teise korteri jaanuaris 2021.a . Järelikult tekkis hagejal rahalisi vahendeid. Covid-19 pandeemia ei halvendanud ehitussektori olukorda. Pandeemia mõju oli ajutine ning elatise kontekstis minevikusündmus. Hageja väidetel OÜ YYY ei tegutse, kuid 2020 majandusaasta aruande märgitakse, et ettevõtte on tegutsev. Seega esitab hageja vastuolulisi andmeid. Ettevõttel on põhivara summas 17 648 eurot seisuga 31.1.2020.a. Jaotamata kasum on 14 466 eurot, seega saab hageja maksta dividende, kui ettevõte ei tegutse.
10. Kostjad on seisukohal, et hageja töövõime määramise otsus ei pruugi vastata tegelikkusele. Kostjate esindaja elas hagejaga koos ja teab, et ühest kõrvast lapsepõlves kurdiks jäämine ei ole seganud töötamist. Hagejal on võimalik taotleda toimetulekutoetust. Kuna hageja on käitunud pahauskselt, siis võiks selle menetluse lõpetada. Kohtuotsuse põhjendused
11. Hageja MS R on esitanud nõude, milles palub vähendada Tartu Maakohtu 18.12.2019.a. kinnitatud kompromissiga välja mõistatud elatist kostja KU R puhul 150 euroni kuus ja kostja KK R puhul samuti 150 euroni kuus. Hageja palub elatist vähendada alates 01.03.2021.a. 2
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagi kohtusse 07.06.2021.a. TsMS § 459 lg 2 alusel jätab kohus rahuldamata hagi perioodil 01.03.2021.a kuni 06.06.2021.a.
13. Tartu Maakohtu 18.12.2019.a. kohtumäärusega kinnitati kompromiss, mille kohaselt alates 01.01.2020.a. MS R kohustus tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks 230 eurot kuus. Kohtumääruse asjaoludest nähtub, et alaealised lapsed esitasid elatise nõude elatise miinimummääras /I kd tl 6-7/. Seega leppisid pooled 16.12.2019.a. kokku elatise tasumises alaealiste laste kasuks alla kompromissi sõlmise ajal kehtinud perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummmäära.
14. Riigikohus lahendis 3-2-1-35-17 punktis 32 märgib, et elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et alates
15. aasta lõpust, seoses Covid -19 pandeemiaga on oluliselt vähenenud hagejale kuuluva ettevõtte OÜ XXX töömahud. Teise asjaoluna tugineb hageja väitele, et alates 2021.a veebruarist tuvastati hagejal osaline töövõime perioodil 08.01.2021 kuni 07.01.2026.a.
16. Hageja on kohtule esitanud XXX OÜ 2020 majandusaasta aruande /I kd tl 75-82/. Aruandest nähtub, et kui müügitulu 2019 aastal oli 38 223 eurot, siis 2020 aastal oli müügitulu 8 721 eurot. Tööjõukulu 2019 aastal 4 643 eurot ja 2020 aastal 1041 eurot /I kd tl 79/. Kuna majandusaasta aruandes on tööjõukulud märgitud koos maksudega, siis 2019 aastal oli hageja brutotasu keskmiselt 290 eurot (4 643/1,33*12) kuus. Seega ei võimaldanud hageja sissetulek XXX OÜ-st ka 16.12.2019.a sõlmitud kompromissi täitmist. Kompromissiga võttis hageja kohustuse tasuda elatist netotasuna kahele kostjale kokku 460 eurot. Samas tema igakuine brutosissetulek XXX OÜ-st oli 290 eurot. 2020 aastal oli hageja brutosissetulek töötasuna majandusaasta aruande kohaselt 65 eurot kuus (1041/1,33*12) /I kd tl 79/. Hageja on esitanud XXX OÜ 2021 majandusaasta aruande /I kd tl 154-161/. Müügitulu 2021 aastal oli 9 125 eurot. Tööjõukulu 5 727 eurot, mis hageja igakuiseks brutotasuks teeb 358 eurot (5 727/1,33*12). Eeltoodust tuleneb, et hageja sissetulek XXX OÜ-st vähenes küll
17. aastal, kuid 2021 aastal on see suurenenud võrreldes 2019 aastaga 290 eurolt 358 euroni. Äriühingu müügitulu on vähenenud, kuid hageja sissetulek ei ole vähenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja sissetulek vähenes 2020 aastal, kuna elatise suuruse vähendamise nõue on kohtule esitatud
18. juuni 2021.a. Seega on kohus tuvastanud, et asjaolu, millele hageja oma nõudes tugineb, ei ole tõendamist leidnud. Hageja tasub elatist füüsilise isikuna. Kui hageja, kui füüsilise isiku sissetulekud ei ole vähenenud, ei anna hagejale kuuluva äriühingu müügitulu vähenemine põhjust elatise suurust vähendada.
19. Hageja on esitanud talle kuuluva äriühingu YYY OÜ 2020 ja 2021 majandusaasta aruanded /I kd tl 67-74, 162-169/. Hageja väidetel äriühingul majandustegevus puudub. 2019 oli müügitulu 15 450 eurot ja 2020 aastal 18 430 eurot ning 2021 aastal 5 646 eurot. Tööjõukulud 2019 aastal 3 345 eurot, 2020 aasta 10 410 eurot ja 2021 aastal 0 eurot. Väär on hageja 3 seisukoht, et majandustegevus äriühingul puudub. Asjaolu, et äriühingul on 2021 aastal puudunud tööjõukulud, ei tähenda, et majandustegevus puudub. Kuna hageja ise tugineb oma nõudes vaid sissetulekule, mis ta saab XXX OÜ-st ning nimetatud ettevõttest on hageja sissetulek võrreldes 2019 aastaga suurenenud, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja sissetulek YYY OÜ-st.
20. Hageja on kohtule esitanud Eesti Töötukassa 09.01.2021.a. otsuse Töövõime hindamise kohta, mille kohaselt on MS Ril osaline töövõime 5 aastat perioodil 08.01.2021 kuni 07.01.2026.a. Otsuse kohaselt on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on kõrvahaigus ja seedeelundite haigus, samuti psüühika- ja käitumishäired /I kd tl 8-10/. Töövõimetoetuse määramise otsusega
21. veebruarist 2021 on MS Rile määratud ühes kalendripäevas 8,4873 eurot töövõimetoetust /I kd tl 11-13/. XXX OÜ õiendi kohaselt on MS. Ril tööaja määr 0,
22. Töötasu on 300 eurot netotasuna /I kd tl 14/. Hageja poolt esitatud konto väljavõte perioodil 25.01.2021 kuni 01.06.2021 tõendab, et 2021 aastal on hageja sissetulekuks töötasu ja töövõimetoetus. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kui 2019 aastal, mil sõlmiti kompromiss, oli hageja sissetulekuks brutotöötasu 290 eurot, siis 2021 aastal oli hageja sissetulekuks netotöötasu 300 eurot, millele lisandub töövõimetoetus keskmiselt 250 eurot kuus. Seega on hageja sissetulekud suurenenud võrreldes 2019 aastaga. Hageja on esitanud väite, et käesoleval ajal on tema tööaja määr 0,
23. Vaatamata hageja vähenenud tööajale võrreldes 2019 aastaga, on hageja sissetulekud suurenenud. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et 2019 oleks tema koormus olnud väiksem kui täistööaeg. Seega sai hageja 2019 aastal täistööaja eest tasu 290 eurot kuus ja 2021 aastal 358 eurot, kui tema koormus oli 0,
25. Riigikohus lahendi 3-2-1-35-17 punktis 37.1 selgitab, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Kohus on kohtu infosüsteemi vahendusel tutvunud tsiviilasja nr 2-19-18751 materjalidega. Hagejad esitasid kohtule hagi 28.11.
26. Hagis esitati miinimumelatise nõue. Kostja hagile ei vastanud, kuid pooled esitasid 16.12.2019.a. kohtule kompromissi, mille kohus kinnitas 18.12.2019.a kohtumäärusega. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-2-1-35-17 punktist 37.
27. asub maakohus seisukohale, et kompromissiga kokkulepitud elatisega on kostjate vajadused kaetud ning hagejal olid rahalised vahendid kompromissi täitmiseks. Kompromissi täitmist on hageja kinnitanud ka ise hagis /I kd tl 1/.
28. Eeltoodud põhjendustest tuleneb, et asjaolud, millele hageja hagis tugineb, on tõendamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29. Lisaks on hageja võtnud õigeks, et pärast kompromissi kinnitamist on ta võõrandanud kaks korteriomandit, üks mis asus xxx xxx ja teine xxx xxx tänaval. Ühe korteriomandi eest sai hageja 65 000 eurot ja teise eest 42 000 eurot /I kd tl 110/. Hageja on kinnitanud, et jaanuaris 2022 ostis ta korteriomandi, mis maksis 93 000 eurot /I kd tl 111/. Kohus mõistab, et kui hageja võõrandas korteri, mis oli tema eluasemeks ja soetas endale uue eluaseme, siis iseenesest ei ole 4 see hagejale etteheidetav. Kuid olukorras, kus hageja poolt võõrandanud korterite ja uue korteri hinna vahe on 14 000 eurot (65 000+42 000-93 000), ei ole alust asuda seisukohale, et hageja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mis tingiks olukorra, kus ei ole võimalik täita kompromissiga võetud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Kohtu hinnangul ei ole hageja olukord muutunud. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et hageja majanduslik olukord on paranenud.
30. Kompromissiga mõisteti hagejalt välja elatis alla seadusega sätestatud elatise alammäära. Hagi on kohtule esitatud 07.06.2021.a. Perekonnaseaduse redaktsioon, mis puudutab elatise väljamõistmist ja sätestas miinimumelatise seotuse palga alammääraga kehtis kuni 31.12.2021.a. Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis TsMS § 459 lg 1 kohaselt on eelduseks kompromissiga sätestatud kohustuse muutmiseks.
31. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 2172 sätestab, et kui enne
32. aasta
33. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
34. aasta
35. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus selgitas pooltele 31.01.2022 kohtuistungil muutunud õiguslikku olukorda /I kd tl 106/. Hageja ei ole hagi esitanud asjaolul, et õiguslik olukord on muutunud. Seega puudub kohtul vajadus analüüsida käesoleval ajal kehtiva PKS § 102 alusel hageja poolt esitatud nõudeid. Kohus on juba tuvastanud, et hageja töövõime hindamine on toonud kaasa tema sissetulekute suurenemise. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 61 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata töövõimetoetusele. Seega võrreldes 2019 aastaga, kui sõlmiti kompromiss on hagejal enda tavaliseks ülalpidamiseks rohkem rahalisi vahendeid.
36. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata tervikuna MS R hagi KU R ja KK R vastu elatise vähendamise nõudes.
37. Hagihind vastavalt TsMS § 129 lg 2 on 1 440 eurot.
38. TsMs § 173 lg 1 ja 2 jaotab kohus menetluskulud kohtuotsusega. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on taotlenud vastavalt kehtivale seadusele kulude poolte kanda jätmist. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, mis alusel tuleks kulud jagada erinevalt seadusest sätestatust. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna kumbki pool kannab oma kulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5