Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.02.2022 esitatud ning 08.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas 2-19-18314 I. P. (hageja) välja mõistetud elatis A. U.e (kostja) kasuks 303 eurot kuus. Seoses õigusliku olukorra muutumisega tuleb kohtul üle vaadata, millised kostja kulud on vajalikud ja millised mitte. Hageja on seisukohal, et elatise suurus peaks vastama elatiskalkulaatorile. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatise suurust 220 euroni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiavaldus on täiesti põhjendamata ja tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et seadus on muutunud, ei anna hagejale alust nõuda kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist. Asjaolu, et hageja ei ole kehtiva kohtuotsusega rahul, ei anna alust taotleda asja uuesti läbivaatamist. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt summas 303 eurot tulenevalt Harju Maakohtu 12.06.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-19-18314 (dtl 14-24). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 220 euroni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kohus selgitab, et hagejal on 2 õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist
lg 1 ning
alusel.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-1918314 12.06.2020 kohtulahendi tegemisel.
märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Nimetatut on kohus hagejale selgitanud ka oma 23.03.2021 kirjas, milles on andnud hagejale võimaluse välja tuua ja tõendada, millised asjaolud on oluliselt muutunud. Hageja on käesoleval juhul viidanud üksnes seaduse muudatusele. Kohus selgitab, et üksnes viitamine seaduse muudatusele ei saa käesoleval juhul olla elatise vähendamise aluseks, kuna seadus on 3 muutunud osas, mis puudutab miinimumelatise suurust. Tsiviilasjas nr 2-19-18314 on aga hagejalt välja mõistetud elatis suuremas summas kui miinimum ning seega tuleb lähtuda jätkuvalt lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning vanemate varalisest seisust, mitte elatiskalkulaatori arvutustest. Kohtu hinnangul ei ole seega tõendamist leidnud, et asjaolud oleksid käesoleval juhul sedavõrd oluliselt muutunud, et need annaksid aluse elatise suuruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.