Obsah (7)

§ 53§ 330§ 162§ 138§ 144§ 177§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6552 Tsiviilasi Osaühingu ALLESTPA

§ 53lg 2).

Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (

§ 53lg 4).

1. Kohus teatas 15.06.2021 kohtuistungil, et allkirjastab protokolli 29.06.
2. Kohus allkirjastas 15.06.2021 protokolli 29.06.
3. Seega tuli taotlus protokolli parandamiseks esitada hiljemalt 02.07.2021 kl 23.
4. Hageja allkirjastas taotluse 02.07.
5. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja kohtule taotluse protokolli parandamiseks 03.07.
6. Seega on taotlus esitatud hilinemisega ning kohus jätab hageja taotluse rahuldamata.
7. Hagejal ei ole vastuväiteid kostjate taotletud kohtuistungi protokolli parandustele. Seetõttu rahuldab kohus kostjate taotluse protokolli täpsustamiseks ja teeb 15.06.2021 protokolli parandused kostjate taotletud viisil.
8. Kostjad esitasid 19.08.2021 kohtule taotluse võtta täiendava tõendina vastu foto hageja tootmishoone väliuksest, mille vahele on selle avatud hoidmiseks pandud telliskivi. Taotluse kohaselt said kostjad alles 15.06.2021 toimunud kohtuistungil teada, et peale „Q“ poolt salvestatud materjali, mis jõudis telesaatesse, on lisaks ka videoklipist välja jäänud materjal. Kostjad paluvad tõendi vastuvõtmist erandkorras pärast eelmenetluse lõppu.
9. Taotlused ja tõendid tuleb esitada enne eelmenetluse lõppu (

§ 330lg 1).

Kohus lõpetas eelmenetluse poolte nõusolekul 15.06.2021 kohtuistungil. Kostjad ei ole esitanud mõjuvat põhjust tõendi vastuvõtmiseks pärast eelmenetluse lõppu. Seega on taotlus esitatud hilinenult. Samuti ei ole taotlus põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ukse peal ei ole silti ega muid kirju tõendamaks, et tegemist on just hageja tootmishoone uksega. Ühtlasi ei ole võimalik kontrollida, mis kuupäeval ust jäädvustati ning kust see foto pärineb. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotlus põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Andmete ümberlükkamise nõue

1. Hageja hinnangul avaldasid kostjad „Q“ toimetusele faktiväite ja väärtushinnangu kogumina ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, jättes mulje, nagu neile oleksid teada asjaolud, mille tõttu ei vasta hageja tootmine eriolukorra nõuetele.
2. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg
3. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete 5 tegelikkusele mittevastavus. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümber lükkamist ei saa nõuda. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Lõike 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel arvestama hagi piiridega, st hindama üksnes nende asjaolude õigsust, mille ümberlükkamist hageja on hagiavalduses selgelt taotlenud, ning arvestama hageja taotletud ümberlükkava avalduse sisuga ja hageja soovitud ümberlükkamise viisiga (RKTKo nr 3-2-1145-07, p 12).
4. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostja 1 kirjutas 27.03.2020 hageja töötajale H A, et soovib koos kostjaga 2 tulla hageja juurde tööle 28.03.2020 (I kd, tl 8-9 pöördel). H A vastas kostjale 1, et kaasa tuleb võtta enda näomask. 28.03.2020 kella 10 ajal tulid kostjad hageja tootmishoonesse. Kuivõrd hageja kõik töökohad olid selleks ajaks juba täidetud, paluti kostjatel tagasi tulla samal päeval kell
5. 28.03.2020 kell 15 tulid kostjad uuesti hageja juurde. Kostjad hageja juurde tööle ei jäänud ja lahkusid. Pärast hageja tootmise külastamist võttis kostja 2 ühendust „Q“ saatejuhi Y. 06.04.2020 oli Kanal 2 eetris saate „Q“ episood hageja kaitsevisiiride tootmise kohta (vt hagiavalduse lisad 4; 06.04.2020 saade „Q“ ja I kd tl 12), milles kostjad avaldasid vihjeandjatena „M“ ja „P“ väiteid hageja kaitsevisiiride tootmise kohta.
6. Kohus täitis 25.09.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvaid norme ja tõendamiskoormist (tl 64-65).
7. Avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Tegemist on andmete avaldamisega, kuivõrd andmeid on avaldatud Y, kes on need omakorda avaldatud 06.04.2020 saates „Q“. Telesaade on tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Avaldaja on eelnevast tulenevalt isik, kes teeb kolmandatele (kõrvalistele) isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole ajaleheartikli või telesaate avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. Avaldaja all mõeldakse lisaks meediaettevõtjale ka meediale andmeid avaldanud isikut. Isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, vastutab ka VÕS § 1047 lg 4 alusel. Eelnevast tulenevalt on kostjad kui andmeid avaldanud isikud avaldajad.
8. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. Kohus analüüsib, mida kostjad hageja kohta avaldasid, so kas kostjad on hageja kohta avaldanud ebaõiged kaudseid faktiväiteid. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 3-2-1-24-15, p 13). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.
9. Kostja 1 avaldas järgneva väite „Muidugi oli täiesti vale vaatepilt. Tehakse maske, et aidata inimesi, vältimaks seda haigust ja see kõik on risti vastupidi. See ei olnud tuba, see oli mingi laoruum. See oli nagu mingi Hiina tööstuse variant Eesti võtmes. See oli täiesti absurd. Sa loed neid uudiseid, kuulad kõike, mis käib, siis see on täpselt 100% risti vastu.“ Kostja 1 on seisukohal, et tegemist ei saa olla kaudse faktiväitega, kuna ta ei ole sõnagagi maininud ei eriolukorda ega eriolukorra reegleid. Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatut ei saa mõista hageja poolt väljendatud viisil. Mõistlik inimene ei saa nimetatud väidet mõista selliselt, et nimetatud väide jätab mulje, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Võrdlus Hiinaga väljendab kaudset faktiväidet, et hageja tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta mingitele nõuetele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laialt on levinud arusaam, 6 et Hiina tootmisettevõtetes ei järgita nõudeid. Nimetatu ei anna aga alust järeldada, et kostja 1 jättis enda avaldatud väidetega mulje, et hageja rikub eriolukorra reegleid. Kohus on seisukohal, et keskmisele mõistlikule isikule ei ole arusaadav, et kui kostja 1 avaldab, et hageja tootmine toimus „täpselt 100% risti vastu“, siis pidas ta sellega silmas Vabariigi Valitsuse kehtestatud reeglite rikkumist ehk hageja õigusvastast käitumist. Väite avaldamise ajal
10. aasta märtsis kajastas tõepoolest kogu avalik meedia eriolukorra raames kehtestatud reegleid ning neid reegleid kommenteerisid meedias mh valitsuse liikmed. Siiski on kohus seisukohal, et hageja nimetatud faktiväide ei järeldu kostja 1 poolt avaldatu sisust. Keskmine mõistlik inimene ei saa kostja 1 poolt avaldatust aru, et kui kostja 1 võrdles eriolukorra kontekstis hageja tegevust „uudistes“ avaldatuga“, siis avaldas kostja 1 lõppastmes faktiväiteid hageja tegevuse mittevastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud reeglitele. Keskmine mõistlik inimene mõistab, et hageja tootmises oli olukord risti vastupidine uudistes avaldatule. Milliseid konkreetseid uudiseid kostja 1 silmas pidas, nimetatud avaldusest välja ei tule. Seega ei saa üheselt järeldada, et kostja 1 pidas silmas seda, et olukord oli vastupidine Vabariigi Valitsuse kehtestatud reeglitele ning ei saa ka järeldada, et hageja rikkus eriolukorra reegleid. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja 1 avaldanud sõnaselgelt. Ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et artiklis on selgelt sõnastatud väited. Oluline on, et hageja nimetatud faktiväide järelduks artikli sisust. Kohtu hinnangul ei järeldu kostja 1 poolt avaldatust see, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Seega ei ole vaja kostja 1 vastu esitatud nõude puhul edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 1 ei ole avaldanud hageja poolt kohtu ette toodud kaudset faktiväidet ja kostja 1 vastu esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.
11. Kostja 2 avaldas järgmised alljärgnevad väited: 29.1 „Hageja tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest. “- Väidet saab jah-ei skaalal hinnata ning selle õigsus on kontrollitav. Vastavalt on tegemist faktiväitega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja 2 ei ole tõendanud, et 28.03.2020 oli hageja tootmisruumis ligi 30 inimest. Kostja 2 poolt 15.06.2021 kohtuistungil vande all antud ütlused selle kohta, et tootmisruumis istusid inimesed õlg-õla kõrval ei tõenda seda, et tootmisruumis oli ligi 30 inimest (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 62 pöördel). Järgmisel päeval (s.o 29.03.2020) hageja tootmisruumis käinud politseiniku kinnitusel oli 29.03.2020 tootmisruumis ligi kümme inimest (hagiavalduse lisa 4 ja 15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 85 pöördel). Samuti andis tunnistaja Y ütlusi selle kohta, et 29.03.2020 oli ruumis võib-olla mingi kümme inimest (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 70). Tunnistaja I M ütluste kohaselt oli inimesi kümmekond (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 72 pöördel). Tunnistaja I M sõnul oli 28.03.2020 ja 29.03.2020 tootmisruumis umbes sama palju inimesi (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 72 pöördel). Asja arutamise käigus leidis tõendamist, et hageja kaitsevisiiride tootmises on 14 töökohta. Nimetatu on tõendatud tunnistajate H A ja A S 15.06.2021 kohtuistungil antud ütlustega (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 73 pöördel ja 80). Tunnistaja H A andis ütlusi selle kohta, et nende poolt oli 14 töökohta, kuna ruumi lihtsalt ei olnud (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 73). Tunnistaja A S ütluste kohaselt oli 28.03.2020 Kooli tn 3 tootmishoones 16 inimest. Kokku oli laua taga 14 kohta aga seal oli reaalselt 10 inimest (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 80). Hageja raamatupidaja kirjalike selgituste kohaselt töötas 28.03.2020 hageja tootmises kolm tootmistöötajat ja 10 ajutist töötajat (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 24). 7 Tunnistaja H A andis ütlusi selle kohta, et hageja tootmisruumis oli üks visiiride tootmise laud, mille taga istuvate inimeste vahe pidi olema piisav, et kõrvuti istuvatel töötajatel oleks küünarnukiruumi (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 75 pöördel). Samuti andis tunnistaja H A ütlusi selle kohta, et töö iseloomu tõttu sai visiire kokku panna vaid laua taga istudes (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 74). Kohtule tõendina esitatud ja kohtuistungil uuritud 06.04.2020 „Q“ saatelõigust nähtuvalt on filmitud lauda, mille taga töötajad istusid. Laua taga istub ühel pool lauda kätepaaride järgi lugedes 6 inimest koos nii, et sinna rohkem inimesi istuma ei mahuks. Seega saab visiiride tootmisruumi laua taga istuda maksimaalselt 14 inimest (hagiavalduse lisa 4 ja 15.06.2021 protokoll, II kd tl 84 pöördel). Kostja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei lugenud ruumis olevaid isikuid üle (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 62). Kostja 2 andis samuti vande all ütlusi selle kohta, et ta ei lugenud hageja tootmisruumis 28.03.2020 viibinud isikuid üle (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 63). Kostja 2 andis vande all ütlusi ka selle kohta, et ta arvab, et ruumis oli ligemale 30 inimest, 20-30 inimest. Ümber laua oli hinnanguliselt 20 inimest (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 63). Kohtu hinnangul on kostja 2 vande all antud ütlused vastuolulised. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja 2 andis hinnangu inimeste arvu kohta, olemata neid ise üle lugenud. Seega ei saa pidada kostja 2 väiteid usaldusväärseks tootmisruumis viibinud isikute arvu kohta. Samuti on kostja 2 ütlused vastuolus teiste tunnistajate, so tunnistaja I M ütlustega ja muude tõenditega (raamatupidaja kirjalik seletus ja politseiniku ütlused saatele „Q“. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 2 tõendanud enda väidet, et hageja tootmisruumi laua taga istus 28.03.2020 30 inimest. Vastavalt on kostja 2 kohustatud enda avaldatud ebaõige faktiväide ümber lükkama. 29.2 Kohus analüüsib kostja 2 poolt avaldatud järgmist väidet. „Hommikul läksin kella kümneks sinna ja siis ei lastud enam sisse, kuna siis oli juba nii palju inimesi koos. Ja siis öeldi, et tulge kella kolmeks tagasi. Läksime siis kella kolmeks tagasi.“„Ja siis mina vaatasin sealt ukse vahelt sisse, kus neid maske toodeti.“ „See pilt oli ikka, noh, kohe said aru, et midagi on valesti“. „See ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest pungil täis.“ Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on ebaõige kaudse faktiväitega, sest nimetatust nähtub nagu oleks tootmisruum olnud inimesi täis ja see ei oleks vastanud eriolukorras kehtestatud reeglitele ehk väide, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et eriolukorra kontekstis on ka kostja 2 väide, et „See ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest pungil täis“ keskmise isiku jaoks arusaadav selliselt, et kostja 2 nägi hageja tootmist ja teab tõsikindlalt, et sealne olukord ei vasta eriolukorra nõuetele. Kohtu hinnangul ei mõista keskmine inimene kostja 2 poolt öeldut nii, et hageja rikub eriolukorras kehtestatud reegleid. Üksnes kostja 2 poolt eriolukorra mainimisest ja inimestest pungil täis ruumi märkimisest ei saa teha järeldust, et kostja 2 avaldas väite eriolukorra kehtestatud reeglite rikkumise kohta. Kohtu hinnangul on kostja 2 poolt avaldatu liiga üldine, et sellest saaks teha järeldust eriolukorra reeglite rikkumise kohta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ebaõigete kaudsete faktiväidete avaldamist kinnitab muuhulgas see, et kostjate avalduste pinnalt koostatud saate „Q“ artikkel kannab pealkirja „«Q» Kaitsemaskide vabrikus rikutakse eriolukorra reegleid, aga politsei ei saa midagi teha“ (I kd, tl 109). Asjaolu, et artikli avaldanud meediaväljaandele on olnud üheselt selge, et hageja rikkus eriolukorra reegleid, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja 2 avaldas eriolukorra reeglite rikkumise väite. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlikule inimesele kostja 2 väiteid kuulates olla mõistetav, et kostja 2 väitis, et hageja rikkus eriolukorra reegleid. Hageja on välja toonud, et Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab sõna „normaalne“ normile vastavat. Sellest ei saa kohtu hinnangul aga mõistlik inimene mõista, et kuna olukord on ebanormaalne, siis see ei ole eriolukorra reeglitele vastav. Kohus nõustub hageja 8 seisukohaga, et kostjate avaldatut tuleb tõlgendada keskmise mõistliku isiku arusaamise seisukohast, arvestades avaldamise hetke ja konteksti ehk avaldamise ajal kehtinud eriolukorda. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kostja 2 väljaütlemised tekitasid avalikkuses arusaama, et hageja tegevus on õigusvastane ja rikutakse eriolukorra reegleid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist kaudse faktiväitega, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 2 ei ole avaldanud hageja poolt kohtu ette toodud kaudset faktiväidet eriolukorra reeglite rikkumise kohta. 29.3 Kohus võtab seisukoha väite osas „Seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele, mida valitsus on öelnud või Terviseamet ja kõik teised ametid.“ Kohus nõustub antud väite puhul hageja seisukohaga, et nimetatud väite puhul on tegemist kaudse faktiväitega, mis jätab mulje nagu oleks avaldajale teada asjaolud, mille põhjal saab väita, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Avaldatud väidetega jääb mõistlikule inimesele mulje, et hageja rikub Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra reegleid, eirab Terviseameti ja kõikide muude ametiasutuste juhiseid. Kohtule hageja poolt tõendina esitatud Tööinspektsiooni seisukohast nähtub, et hageja tegevus vastas nõuetele seisuga 01.04.
12. Tööinspektsioon teostas hageja tootmishoones kontrolli 01.04.
13. Kontrolli raames ei teinud Tööinspektsioon hagejale ühtegi etteheidet ega tuvastanud hageja tegevuses rikkumisi (I kd, tl 10-11). Tööinspektsiooni soovitusest ei saa asuda seisukohale, et hageja tegevuses ei oleks järgitud kõiki kehtivaid nõudeid, kuid nende nõuete järgimine on tuvastatud 01.04.2020 seisuga. Tööinspektsiooni seisukoht ei tõenda seda, et hageja tegevus vastas nõuetele 28.03.
14. Seetõttu jätab kohus Tööinspektsiooni tõendi arvestamata. „Q“ saatelõigust nähtuvalt kinnitas 29.03.2020 hageja tootmishoonesse väljakutsutud Politseija Piirivalveamet, et hageja tegevuses ei esine ühtegi rikkumist (hagiavalduse lisa 4). Tunnistaja I M ütluste kohaselt oli olukord 28.03.2020 ja 29.03.2020 sisuliselt samasugune (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 71). 9 Faktiväite avaldamise ajal 28.03.2020 kehtinud Peaministri 24.03.2020 korraldusega nr 45 „Eriolukorra juhi korraldus seoses liikumisvabaduse piirangute kehtestamisega avalikes kohtades“ lõikega 1 kehtestati liikumisvabaduse piirang avalikes kohtades. Nimetatud korralduse lõike 1 kohaselt tulenevalt kehtestatud eriolukorrast otsustas eriolukorra juht: 1) keelata avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada; 2) hoida siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige kauplusi, väliseid mängu- ja spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu, parke, ühissõidukeid, teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Kohus märgib, et hageja tootmishoone ei kujuta endast avalikku kohta. Seega on tõendatud, et hageja tootmises järgiti kõiki Covid-19 tõkestamisega seonduvaid nõudeid, sh eriolukorra nõudeid. Kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja 2 ei ole tõendanud, et 28.03.2020 oleks kehtinud mis tahes reegleid või nõudeid, mis piirasid 28.03.2020 tootmisettevõttes töötavate inimeste arvu. Samuti ei ole kostja 2 tõendanud mis tahes muu nõude või reegli rikkumist hageja poolt. 28.03.2020 ei kehtinud tootmisettevõtjatele reegleid ega nõudeid, mida hageja oleks rikkunud. Tootmishoonetes ei kehtinud niinimetatud 2+2 reegel. Maskikandmise kohustust siseruumides seisuga 28.03.2020 kehtestatud ei olnud. Kohus nõustub hageja poolt esile tooduga, et Y ütlustes esitatud väide, et Postimees Grupi ajakirjanikud olid kodukontoris või meelelahutusasutused suletud (15.06.2021 kohtuistungi protokoll, II kd tl 66 pöördel), ei muuda asjaolu, et kõik tootmisettevõtjad võisid
15. aasta kevadel oma tegevust jätkata. Kostja 1 vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et neid juhatati kohe teisele korrusele ja kästi tööle hakata (II kd, tl 61). Nimetatu ei tõenda aga eriolukorra reeglite rikkumist. Eriolukorra reeglite rikkumist ei tõenda ka tunnistaja I M antud ütlused selle kohta, et neile ei pakutud maske, kästi teisele korrusele minna ning ei antud mingeid instruktsioone ega küsitud tervise kohta (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 71 ja 71 pöördel). I M andis ütlusi ka selle kohta, et ta sai hageja territooriumile vabalt siseneda, keegi teda ei keelanud. Pigem oli vastupidi, öeldi, et saab kohe tööle hakata (15.06.2021 istungi protokoll, tl 71 pöördel). Nimetatu ei tõenda aga hageja poolt eriolukorra reeglite rikkumist. H. A andis ütlusi selle kohta, et hageja kõigile töötajatele olid hageja tootmises tagatud kaitsevisiirid, desinfitseerimisvahendid ja kindad (15.06.2021 istungi protokoll, tl 73 ja 74 pöördel). „Q“ saatelõigust (hagiavalduse lisa 4) nähtub, et tootmislaual olid desinfitseerimisvahendite pudelid. Samuti nähtub, et desinfitseerimisvahendi pudeli kõrval on kindad (hagiavalduse lisa 4). Tunnistaja A S andis ütlusi selle kohta, et töötajad võisid kasutada visiire, mida nad ise valmistasid ja olid olemas ka käte desinfitseerimisvahendid (15.06.2021 istungi protokoll, tl 80). Tunnistaja H A ütlustest nähtub, et kostja 1 ei küsinud isikukaitsevahendite ega muude ohutusnõuete kohta (15.06.2021 istungi protokoll, tl 77 pöördel). Kostja 2 ei ole tõendanud, et 28.03.2020 oleks kehtinud reegleid või nõudeid, mida hageja rikkus ning mille alusel saaks väita, et kogu hageja tegevus oleks olnud täpselt vastassuunaline sellega, mida on väljendanud Terviseamet, valitsus ja kõik teised ametiasutused. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 2 tõendanud enda väidet, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Vastavalt tuleb kostjal 2 enda avaldatud ebaõige faktiväide ümber lükata.
16. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Antud juhul on kostja 10 vaidlusalased väited avaldanud Y ja need avaldati 06.04.2020 saates „Q“. Seega tuleb kostjat 2 kohustada avaldama ebaõigete andmete parandamisele suunatud väited Y kohtuotsuse resolutsioonis toodud viisil, ajal ja sõnastustes.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
18. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus jättis hagi kostja 1 vastu rahuldamata. Seega jätab kohus kostja 1 menetluskulud täielikult hageja kanda. 33. Kostja 1 esitas taotluse mõista välja hagejalt menetluskulud 500 eurot. Kostjal 1 ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144

). Seega ei ole kostjal 1 tekkinud õigusabikulusid ning kohus jätab menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostjal 1 kindlaksmääratavad menetluskulud. 34. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

163 lg 1). Kohus rahuldas kostja 2 vastu esitatud hagi osaliselt, so kolmest väitest kahe osas. Seega rahuldas kohus hagi u 67% osas ja jättis rahuldamata 33% osas. Vastavalt tuleb kostja 2 vastu esitatud nõude osas jätta menetluskulud 33% osas hageja kanda ja 67% osas kostja 2 kanda. 35. Kohus määrab kostja 2 vastu esitatud hagis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

36.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik osaliselt tühistatud 08.04.2022 TRK lahendiga 11