, § 202, § 206 kohus m ä ä r a s: 1.
2.
lg 2 p 1 alusel kohustada A Lt hüvitama T Vle kuriteoga tekitatud kahju summas 458,74 (nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 74 senti) eurot, mis tasuda T V arveldusarvele nr EExxx Swedbankis. 3.
Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
1 1-22-4257 6. Määrus saata kahtlustatavale, prokurörile, kannatanule ja Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik 13.07.2022.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 20257000176 menetlus A L suhtes
S § 263 lg 1 p 1 tunnustel. Kohtueelses menetluses kogutud tõendite pinnalt on piisav alus kahtlustada, et A L, rikkudes vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise üldnõudeid, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustuse kohaselt A L, olles alkoholijoobes ning viibides 08.08.2020 kella 00.40 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas Karja tn 21 hoone kõrval asuva kiirsöögikoha juures tänaval, s.o avalikus kohas, rikkus raskelt avalikku korda sellega, et tungis teiste isikute juuresolekul kallale T Vle , keda lõi ühe korra küünarnukiga vastu näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili peaga vastu asfaltteed, põhjustades oma tahtliku tegevusega T Vle füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – 4 cm pindmise haava kuklapiirkonda ning häiris oma sellise käitumisega sündmust pealt näinud asjasse mittepuutuva isiku V P ja teiste avalikus kohas viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Sellise tegevusega rikkus A L korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, kusjuures KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadus ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet jõudis järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks antud asjas võimalik lõpetada
alusel.
lg 1 sätestatu kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Praegusel juhul on A L toime pannud II astme kuriteo, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo eest lisaks vangistusele näinud ette karistusena ka kergemaliigilise ehk rahalise karistuse. Eelnevast saab järeldada, et väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel võetakse arvesse ka muud KarS § 56 sätestatud alused nagu isiku panus kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liik ja suurus, isiku vanus, tagajärje raskus jms. 2 1-22-4257 Kriminaalasja materjalide kohaselt sai konflikt kannatanu ja kahtlustatava vahel alguse sellest, et kannatanu koos oma seltskonnaga viibis Haapsalu linnas Karja tänaval asuvas Lime Street Foodi kioski juures, sooviga sealt tellida. Kannatanu on ülekuulamisel selgitanud, et soovis osta süüa, kuid täpselt ei mäleta, miks ei saanud – kas järjekord oli pikk või üldse ei müüdud. Talle jäi justkui mulje, et antud söögikohas teenindatakse ainult tuttavaid ja võõraid mitte ning selle üle tekkis neil omavahel arutelu, misjärel ta lahkus sealt tänavale, et liikuda kesklinna suunas. Kannatanu sõnade kohaselt kuulis ta seljatagant jooksmist ja kui ümber pööras, siis löödi teda ning sel hetkel kedagi tema läheduses ei olnud. Tunnistaja V P ütluste kohaselt viibis ta samuti samal hetkel viidatud söögikohas, kui märkas talle nägupidi tuttavat isikut T Vt, kes oli alkoholijoobes, rääkis valjult ning tal esinesid tasakaaluhäired. Mingil hetkel liikus kannatanu T.V tunnistaja seltskonna juurde vestlema, misjärel hüüdis kellegi nime ja küsis, kas tahad lõuga saada. Pärast seda liikus söögikoha juurest T.V juurde noormees, kes sõnas kannatanule, et olen siin ning mõne hetke pärast lõi kannatanut ühel korral vastu nägu. Tunnistaja S K ütluste kohaselt töötas ta Lime Street Food’is augusti alguses, täpselt kuupäeva ei mäleta, kuid oli Valge Daami ajal. Mingil ajahetkel öösel tuli söögikohta meesterahvas, kes soovis tellimust esitada. Tunnistaja S.K sõnade kohaselt ei saanud ta meesterahva jutust esiti aru, mis keeles ta räägib, sest isik oli purjus. Viimaks, kui S.K mõistis, et meesterahvas soovib osta alkoholi, keeldus ta talle müümast, sest isik oli liialt purjus, misjärel soovis isik tellida süüa, kuid söök oli otsas. Seejärel hakkas tunnistaja tegelema tööülesannetega ning oli meesterahva poole seljaga, kes asus aga tema tagumikku kommenteerima. Tunnistaja selgituste kohaselt palus ta nilbused lõpetada, kuid sellest hoolimata meesterahvas jätkas oma mitteaksepteeritavat käitumist. Söögikohas viibis tol hetkel ka S K poiss-sõber A L, kes soovides, et meesterahvas antud käitumise lõpetaks, asus tüdruksõpra kaitsma. Mingil hetkel hakkas meesterahvas järjepidevalt hüüdma A nime, liikudes söögikohast eemale. Järgmisel hetkel nägi tunnistaja S K, kuidas kahtlustatav on kannatanu juures ning lööb teda ühe korra. Kahtlustatava enda ütluste järgi soovis ta, et kannatanu lõpetaks tema tüdruksõbra ahistamise ning lõi teda, sest meesterahvas provotseeris teda. Prokurör märgib, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanu oli eelnevalt tarbinud alkoholi ning tunnistajate ütluste kohaselt viitas kannatanu olek (tasakaalu- ja kõnehäire, valjult rääkimine) sellele, et ta oli väga purjus. Tunnistaja ja kahtlustatava ütluste kohaselt oli kannatanu käitunud lugupidamatult ja mitteaksepteeritavalt teenindajaga. Vaatamata tunnistaja S.K ja kahtlustatava A.L palvetele lõpetada selline käitumine ja lahkuda söögikohast, asus T.V kahtlustatava nime hüüdma ja kutsus kahtlustatavat kaklema. Eelnevast võib kannatanu käitumist pidada mõnevõrra provotseerivaks, kuid sellest hoolimata ei saa kahtlustatava käitumist lugeda adekvaatseks olukorrale reageerimiseks. Prokurör on seisukohal, et kogutud tõenditest nähtuvalt on alust arvata, et tegemist oli pigem mõtlematu teoga ning A L on aru saanud oma teo keelatusest ning teinud vastavad järeldused, mis loovad eelduse, et selline käitumine ei kordu ja edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust. Kahtlustatavat on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele kohustuse määramisega ning praegusel juhul on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik saavutada ilma A L kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör on arvamusel, et eelnevat arvestades puudub käesolevas asjas avalik menetlushuvi. Avalikku menetlushuvi saab jaatada, kui isiku süü on suur ja seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise 3 1-22-4257 huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivne vajadus on olemas siis, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Eeltoodud asjaolusid A L puhul tuvastatud ei ole. A Lle inkrimineerituava kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu kaks aastat ning õiguskaitseasutustele ei ole laekunud informatsiooni, et kahtlustatav oleks samalaadse või mõne muu kuriteo toime pannud. Karistusregistri andmetel on A L kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
lg 7 kohaselt võib prokuratuur lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud põhjusel, et kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 5000 eurot ning A L on prokuratuuris esitanud seisukoha, et nimetatud mittevaralise kahju nõue on ülepaisutatud ja ei vasta kohtupraktikale. Ka prokurör peab vajalikuks märkida, et kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõue on kuriteo tehiolusid arvestades ebaproportsionaalne ning ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Tuginedes kohtupraktikale tuleb mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel silmas pidada, et sõltumata poolte taotlusest arvestab kohus hüvitise väljamõistmisel rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist ning poolte majanduslikku olukorda, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna prokuratuuril puudub võimalus ise tsiviilhagi mahtu vähendada, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi põhjendatuse osas ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Lisaks mittevaralise kahju nõudele on kannatanu esitanud ka varalise kahju nõude kokku summas 158,74 eurot, mida kannatanu on kandnud seoses vägivalla kasutamisega kahjustada saanud riiete ja jalanõudega ning raviarvete katmisega. Kahtlustatav on 13.07.2022 prokuratuuris kinnitanud, et on nõus hüvitama kannatanule varalise kahju summas 158,74 eurot. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et A L karistamine ei ole praegusel juhul vajalik ja karistusõiguslikku eesmärki on võimalik saavutada kohustuste määramisega ning eripreventiivsest vajadust hinnates ei ole menetluse jätkamine vajalik. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega
A Lle on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. A L töötab K OÜ ja omab alalist sissetulekut. Seoses eeltooduga taotlen A Lle lisaks kahju hüvitamise kohustusele ka rahalise kohustuse tasumist riigituludesse. Kahtlustatavale on selgitatud
Kahtlustatav on 13.07.2022 prokuratuuris andnud kirjaliku nõusoleku kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks ning avaldanud valmisolekut täitma talle määratud kohustused. 4 1-22-4257 Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 08.0808.08.2020. Juhindudes
lg 1 esitas abiprokurör kohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 20257000176 menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada A Lt (isikukood XXX): hüvitama kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes 158,74 eurot; hüvitama kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes kohtu poolt määratud ulatuses. Kahjuhüvitised kanda kannatanu T V arveldusarvele nr EExxx Swedbank; maksta riigituludesse 500 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustused.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et A. L pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadus ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Antud juhul on A. L toime pannud teise astme kuriteo. Antud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest võib järeldada, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks. Nimelt väiksemad sanktsioonimäärad viitavad selgelt ka väiksemale süüle. Samuti võetakse teo toimepanija süü suuruse hindamisel aluseks karistusseadustikus toodud muud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet jms. Käesoleva kriminaalasja toimikust järeldub, et antud juhul kannatanu oli eelnevalt tarbinud alkoholi ning tunnistajate ütluste kohaselt viitas kannatanu olek (tasakaalu- ja kõnehäire, valjult rääkimine) sellele, et ta oli väga purjus. Tunnistaja ja kahtlustatava ütluste kohaselt oli kannatanu käitunud lugupidamatult ja mitteaksepteeritavalt teenindajaga. Vaatamata tunnistaja S.K ja kahtlustatava A L palvetele lõpetada selline käitumine ja lahkuda söögikohast, asus T.V kahtlustatava nime hüüdma ja kutsus kahtlustatavat kaklema. Eelnevast võib kannatanu käitumist pidada mõnevõrra provotseerivaks, kuid sellest hoolimata ei saa kahtlustatava käitumist lugeda adekvaatseks olukorrale reageerimiseks. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kogutud tõenditest nähtuvalt on alust arvata, et tegemist oli pigem mõtlematu teoga ning A L on aru saanud oma teo keelatusest ning teinud vastavad järeldused, mis loovad eelduse, et selline käitumine ei kordu ja edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust. Kahtlustatavat on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele kohustuse 5 1-22-4257 määramisega ning praegusel juhul on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik saavutada ilma A L kriminaalvastutusele võtmata. Ka puudub käesolevas asjas avalik menetlushuvi. Avalikku menetlushuvi saab jaatada, kui isiku süü on suur ja seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivne vajadus on olemas siis, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Eeltoodud asjaolusid A L puhul tuvastatud ei ole. A Lle inkrimineerituava kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu kaks aastat ning õiguskaitseasutustele ei ole laekunud informatsiooni, et kahtlustatav oleks samalaadse või mõne muu kuriteo toime pannud. Karistusregistri andmetel on A L kriminaalja väärteokorras karistamata. Käesolev taotlus on kohtule esitatud seetõttu, et prokuratuuri arvates vajab kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtu hinnangut. Kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 5000 eurot ning A L on prokuratuuris esitanud seisukoha, et nimetatud mittevaralise kahju nõue on ülepaisutatud ja ei vasta kohtupraktikale. Ka prokurör peab vajalikuks märkida, et kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõue on kuriteo tehiolusid arvestades ebaproportsionaalne ning ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Lisaks mittevaralise kahju nõudele on kannatanu esitanud ka varalise kahju nõude kokku summas 158,74 eurot, mida kannatanu on kandnud seoses vägivalla kasutamisega kahjustada saanud riiete ja jalanõudega ning raviarvete katmisega. Kahtlustatav on 13.07.2022 prokuratuuris kinnitanud, et on nõus hüvitama kannatanule varalise kahju summas 158,74 eurot. Kohtupraktika kohaselt mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikke jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele kahtlustatava suhtes võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanutele kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 5000 eurot ja varalise kahju nõudes 158,74 eurot. Menetluse lõpetamise taotlusest nähtub, et kahtlustatav on nõustunud varalise kahju hüvitamisega kannatanule. Varalise kahju tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud panga konto väljavõte ravimite ostmise kohta. Kohus leiab, et vaidlust 6 1-22-4257 ei ole selles, et kannatanule on tekitatud varaline kahju 158,74 eurot. Seega tuleb selle hüvitamise kohustus panna kahtlustatavale. Arvestades kannatanule kuriteosündmusega põhjustatud tervisekahjustust, leiab kohus, et ka mittevaralise kahju nõude esitamine on põhjendatud. Samas mittevaralise kahju hüvitise suurust hinnates võtab kohus arvesse, et sündmusele eelnes kannatanupoolne provotseeriv käitumine ning et tegemist oli ühe löögiga küünarnukiga vastu näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili peaga vastu asfaltteed, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – 4 cm pindmise haava kuklapiirkonda. Võimalik ei ole ka öelda, et T. Vle põhjustati konkreetse kuriteosündmusega selliseid emotsionaalseid kahjustusi, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist hagiavalduses toodud ulatuses. Hagiavalduse juurde ei ole kannatanud lisanud ühtegi tõendit, mis tõendaks mittevaralisevaralise kahju suurust suuremas summas kui keskmiselt sarnastes kehalisi väärkohtlemisi puudutavates menetlustes varasemalt väljamõistetud on. Kohus leiab, et kannatanu poolt nõutud mittevaraline kahju on liialt suur. Eeltoodu alusel on käesolevas asjas põhjendatud välja mõista kahtlustatavalt kannatanu kasuks väiksem hüvitis, kui seda tsiviilhagis nõutakse. Kohtu hinnangul, arvestades kohtupraktikat (vt TMKo 20.06.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-17-10925; HMKo 06.03.2020 otsus kriminaalasjas nr 1-19-8955) sarnase intensiivsusastmega kuritegude osas, kuriteo asjaolusid ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatust, on põhjendatud A Llt välja mõista T. Vle mittevaraline kahju summas 300 eurot. Seega kohus kohustab A Lt hüvitama kannatanu T. Vle kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 300 eurot ja varalise kahju 158,74 eurot, kokku 458,74 eurot. Samuti vastavalt taotlusele ja
Nimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Kui A L ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus
Olukorras, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses (RKKKm nr 3-1-1-33-17 p 16). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus A L suhtes määrates A Lle prokuröri taotletud ulatuses kohustused seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega ja kindla summa tasumisega riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.