lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.B , isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: T OÜ Menetlusalune isik G.B Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Silvia Kuller Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi G.B
S § 63 lg 1 sätteid mõista
S § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 16.03.2021 kuni 18.03.2021, s.o 1 päev, kandmisele jääb arest 29 päeva. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 29 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabastada kinnipeetud G.B kohtusaalis.
lg 2 alusel kohaldada G.B suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks.
alusel on G.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Asitõend, CD-plaat, mis asub väärteomaterjalide juures, säilitada peale otsuse jõustumist kohtutoimikud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 31.03.2021. Kohtus tuvastatud asjaolud: 16.03.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 20210316118601 nähtuvalt süüdistatakse G.B selles, et tema juhtis 16.03.2021 kell 11.52 Tallinnas, Merivälja teel suunaga Randvere teele, mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/0,05 mg/l. Samuti juhtis G.B mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.B
lg 3 ja § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Kohtuistungil G.B selgitas, et väärteoprotokolli sisu ja süüdistus on arusaadavad ning tunnistab end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et pööras foori alt Merivälja teele ning siis kiirendas. Jalg läks natuke palju peale. Teab, et sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. G.B selgitas, et eelmisel õhtul kella üheteistkümne paiku võttis kaks pokaali veini, aga kuna tal on krooniline pankreatiit, siis ei tohi ta juua ning alkohol ei läinud kehast välja. Ta ei osanud arvata, et alkoholi on organismis veel nii palju. Hommikul pidi ta hambaarsti juurde minema, kuid kuna ta oli juba hiljaks jäänud, hakkas kohe sõitma. Ei söönud ega joonud vett enne sõitma asumist. Alkomeetrit tal ei ole, eeldas, et võib sõita. G.B selgitas, et tegemist oli rendiautoga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et G.B on väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Ta oleks sellise alkoholijoobe puhul pidanud oma seisundit tundma või vähemalt ennast kontrollima, teades, et eelmisel õhtul oli ta tarvitanud alkoholi. Isikul on mitmed kiiruse ületamised ja olenemata sellest, kas on vaja kiirendada või mööda sõita, siis see pole põhjendus kiiruse ületamiseks. Kuivõrd G.B on rahatrahvid tasumata, siis uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas ega mõjutaks teda. Ilmselt jääks see taaskord maksmata. Seetõttu on menetleja seisukohal, et aresti määramine laseks isikul tunnetada oma tegude tagajärgi. Kuivõrd isikul on enamus rikkumis i liiklusrikkumised, siis menetleja on seisukohal, et G.B tuleks ka lisakaristusega mõjutada. Kohtuväline menetleja palus
lg 2 alusel mõista karistuseks arest 18 päeva ja lisakaristusena
Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et G.B süü
lg 2 ja § 227 lg 2 järgi väärtegude toimepanemises 16.03.2021 on tõendamist leidnud täies mahus. Käesoleval juhul inkrimineeritakse G.B-le toimepanemist.
lg-s 2 ettenähtud süüteo G.B poolt
lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks G.B süü omaksvõtule ka tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga, millest nähtuvalt kasutati 16.03.2021 kell 12.32 kuni 12.37 G.B seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-20/00203). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,68 mg ja 0,63 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,58 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes 2 jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja V. K., kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli G.B väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, 58 mg alkoholi ühe liitri kohta. Seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on G.B toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. G.B peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,58 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Vaatamata varasemale samalaadse süüteo toimepanemise eest kohaldatud karistusele, asus ta mootorsõidukit juhtima, kontrollimata enda seisundit enne sõitma asumist. Lisaks väärib märkimist seegi, et G.B ütluste kohaselt on tal krooniline pankreatiit ja ta ei tohi alkoholi juua, mistõttu pidi G.B olema teadlik alkoholi mõjust tema organismile ja asjaolust, et tema organism ei funktsioneeri alkoholi tarbimise korral tavapäraselt. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Samuti heidetakse G.B-le ette
Kaebaja poolt
lg 1 p 2 rikkumine, s.o asulasisesel teel suurima lubatud sõidukiiruse, 50 km/h, ületamine 22 km/h võrra, on tõendamist leidnud G.B süü omaksvõtule ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendatud heli- ja videosalvestusega. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 75 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 22 km/h. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra asulasisesel teel, ei saanud see menetlusalusele isikule märkamatuks jääda ning foori tagant kiirendamist on kinnitanud ka G.B oma ütlustes . Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning
3 § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.B on pannud temale inkrimineeritud väärteod toime sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte sanktsiooni alusel. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.B on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ning G.B ei ole oma käitumisviisi muutnud, siis on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Viimati karistati G.B 15.04.2020 Politseija Piirivalveameti otsusega
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning arvestades tema jätkuvat seadusvastast käitumist, oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Seejuures arvestab kohus ka asjaoluga, et eelmised G.B-le mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Seda kinnitas menetlusalune isik ka 18.03.2021 toimunud kohtuistungil. Hinnates G.B süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel tuvastati alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus vähemalt 0,58 mg/l. Arvestades näidu suurust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seejuures on G.B samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu, mis muudab tema süü veelgi suuremaks. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka seda, et väärtegude toimepanemine toimus linnasiseselt ja seda päevasel ajal, kui liiklejaid on rohkem ning ka raskete tagajärgede tekkimise võimalus liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Kuna ka piirkiiruse ületamine ajal oli G.B juhile keelatud seisundis, siis seda suurem on isiku süü. Joove pärsib isiku reaktsioonivõimet ning kiiruse suurenedes aheneb nägemisväli ja pikeneb pidurdusteekond. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Samuti arvestab kohus, et G.B on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ning tal on seitse kehtivat väärteokaristust. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Nimetatust tulenevalt ja hinnates G.B süü suurust, peab kohus põhjendatuks teda karistada sanktsiooni ülemmääras, s.o 30 päeva pikkuse arestiga. Range karistuse kohaldamine G.B-le annab üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ühiskonnale signaali, et mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja lubatud sõidukiiruse ületamist, ei tolereerita. Kuivõrd menetlusalune isik oli väärteomenetluses kinni peetud vahetult väärteo toimepanemiselt, s.o 16.03.2021 kell 11.52 ja toimetatud ülejärgmisel päeval kohtusse, tuleb väärteomenetluses 4 kinnipidamise aeg arvestada VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka. Seega tuleb G.B ärakandmata karistuseks lugeda arest 29 päeva. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Kuigi kohtuväline menetleja pidas vajalikuks G.B karistamist arestiga, leiab kohus, et mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga, kuna G.B töötab ning aresti asendamine aitab vältida töö kaotamist ja tema majandusliku olukorra veelgi raskemaks muutumist. Samuti arvestab kohus, et G.B ei ole varem arestiga karistatud ega ka aresti üldkasuliku tööga asendatud. Võttes arvesse üldkasuliku töö tundide arvu, isiku tööga hõivatust ning riigis kehtestatud täiendavaid koroonaviiruse leviku vastaseid piiranguid, määrab kohus üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja. Arvestades toimepandud väärtegude ohtlikkust, G.B varasemat karistatust samalaadsete rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.
lg 3 p 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaadates väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et G.B on 15.04.2020 karistatud
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest, seega vähem kui aasta tagasi ning antud karistus on kehtiv. Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et isik võib jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist, kuivõrd tema käitumises esineb süütegude faktiline korduvus, mistõttu tuleb ta liiklusest eemaldada. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis kujutab endast rasket liiklusrikkumist, mis võib lisaks rikkujale endale seada ohtu ka paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Olles ka varem samalaadseid rikkumisi toime pannud, pidi menetlusalune isik mõistma ja arvestama võimalike tagajärgedega juhtimisõiguse suhtes, seda enam, et ka möödunud aasta aprillis karistati teda samalaadse rikkumise eest ning siis jäeti G.B-le juhtimisõigus alles. Seega on lisakaristuse kohaldamine G.B suhtes proportsionaalne. Võttes arvesse G.B varasemat karistatust samalaadse teo eest ning lähtudes tema süüd ja isikut iseloomustavatest andmetest, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada G.B suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist alla keskmäära, s.o neljaks kuuks.
kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordimetile. Väärteomaterjalide juures olev asitõend, CD-plaat, tuleb kohtuotsuse jõustumisel VTMS § 2 ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada kohtutoimikus. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.