) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 21.04.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule mitte ühtegi usaldusisiku aruannet. Kohus edastas võlgnikule 04.03.2021 aruandenõude, mille võlgnik sai isiklikult kätte 28.05.2021, kuid kohtule usaldusisiku aruannet ei esitanud. Kohus määras ärakuulamise ajaks 24.03.2022 saamaks võlgnikult teavet tema kohustuste täitmise kohta. Kohus on edastanud võlgnikule teabe 24.03.2022 ärakuulamise aja kohta 21.02.2022. Võlgnikule toimetati kutse ärakuulamisele kätte avaliku e-toimiku süsteemi vahendusel 22.02.2022. Lisaks on edastatud kutse ärakuulamisele võlgnikule posti teel ning jäetud võlgniku postkasti. Võlgnik 24.03.2022 ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtul ei ole olnud seega võimalik võlgnikult informatsiooni tema kohustuste täitmise kohta saada. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lg-s 4 sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta. Lisaks ei ole võlgnik edastanud kohtule mitte ühtegi aruannet, millest nähtuks, kas võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on 04.03.2021 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 21.04.2016, andmed töökoha, sissetulekute, olmekulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik kohtunõuet täitnud ei ole. Kohtul ei ole võimalik hinnata võlgniku kohustuste täitmist terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik kohtu poolt osundatud dokumente ja tõendeid kohtule esitanud ei ole. 3 Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Kõik võlausaldajad, kes on esitanud seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas, on kinnitanud, et võlgnik neile väljamakseid teostanud ei ole. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid ning sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. E AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada võlgnikku kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad J OÜ ja Tallinna linn xxxx kaudu palusid lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldajatele ei ole võlgnik väljamakseid teostanud. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud usaldusisiku aruannet ega ilmunud 24.03.2022 ärakuulamisele. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik mitmeid arvelduskontosid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on deklareeritud võlgnikule väljamaksete tegemist ajavahemikul 01.04.2016 kuni 31.03.2021 järgmiselt: Xxxx brutotulu 1882,75 eurot; E brutotulu AS brutotulu 88,20 eurot; Sotsiaalkindlustusamet brutotulu 1080,36 eurot; B OÜ brutotulu 2905,15 eurot; Eesti Haigekassa brutotulu 79,32 eurot; Sotsiaalkindlustusamet brutotulu 1956,67 eurot; D OÜ brutotulu 934,18 eurot; AS E brutotulu 13 455,25 eurot; Eesti Haigekassa brutotulu 17,86 eurot; SA T brutotulu 524,40 eurot; OÜ K brutotulu 56 eurot; T OÜ brutotulu 538,12 eurot; Eesti Töötukassa brutotulu 1886,22 eurot; AS P brutotulu 118,79 eurot; „H“ AKTSIASELTS brutotulu 277,99 eurot; OÜ U brutotulu 4479,63 eurot ja Eesti Haigekassa brutotulu 81,77 eurot. Seega on võlgnik saanud tulu, kuid saadud rahast võlgnevusi tasunud ei ole. Lisaks on kohtule teada, et võlgnik on esitanud pensioniregistrile raha väljavõtmise avalduse 06.02.2021 ning väljamakse teostati septembris 2021. aastal võlgniku arvelduskontole nr xxxx. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtule arvelduskonto väljavõtteid esitanud, puuduvad kohtul andmed selle kohta, kui suur summa laekus võlgniku arveldusarvele pensioniosakute eest. Kohus selgitab, et kuivõrd võlgnik on esitanud avalduse pensioniosakute eest raha väljavõtmiseks, siis tulnuks saadud rahast teostada väljamakseid ka võlausaldajatele. Käesolevalt võlgnik seda teinud ei ole. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on võlgnikule makstud erinevaid toetusi ning Eesti Töötukassa andmetel on J. T. saanud väljamakseid alates 21.04.2016 kuni 16.04.2021 kokku summas 13 753,56 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad J. T.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.