Obsah (9)

§ 29§ 32§ 5§ 22§ 31§ 1§ 30§ 23§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5004 Tsiviilasi Lisan

§ 29lg 8).

1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates Lisanna Kohvik OÜ äriregistrist kustutamisest.
2. Määrata Lisanna Kohvik OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige P. O. (isikukood xxxx).
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 1504,20 eurot, millele lisandub käibemaks 300,84 eurot, kokku 1805,04 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-le.
4. Ajutise pankrotihalduri tasust 700,80 eurot (sh käibemaks) maksta välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arvelduskontole nr xxxx ASis Xxxx.
5. Ajutise pankrotihalduri tasust 1104,24 eurot välja mõista võlgnikult.
6. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1
7. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule (sh dokumentide hoidjaks määratud juhatuse liikmele), ajutisele pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
9. Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud

1. Lisanna Kohvik OÜ esitas 05.04.2022 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Kohus nimetas 11.04.2022 võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
2. Ajutine haldur esitas 22.04.2022 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku varaks on kassas olev raha summas 5,11 eurot, kuid kohustusi on kokku 67 892, 61 eurot. Esineb olukord, kus võlgnikul puudub arvestatav olemasolev vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna võlgniku tegevuse on lõppenud käesoleva aasta alguses. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik nii kiiresti ja kindlalt anda lõplikku hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Vara tagasivõitmise kohta täpsema hinnangu andmiseks on vaja teha pikem edasine analüüs, kui pankrot peaks välja kuulutatama. Võlgnik ei suuda olemasolevate varadega rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub ka võimalus kanda pankrotimenetlusega seotud kulusid. Hetkel arvab ajutine haldur, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Võlgniku a maksejõuetuse põhjuseks äriplaani ebaõnnestumine. Vegan kohvidele spetsialiseerunud kohvik/kauplus tegevuse alustamine oli esmalt rajatud liiga optimistlikutele prognoosidele. Tegevuse alustamise järgselt puhkes ka lisaks ülemaailmne koroonakriis, millega kaasnesid

1. ja
2. aastal olulised tegevuspiirangud. Lõpliku löögi ja püsiva maksejõuetuse tingis 2021 III ja IV kvartalis toimunud energiakandjate mitmekordne hinnatõus, mis kergitas omakorda oluliselt tegevuskulusid, kuid samas oli kohvikute külastatus piiratud koroonavastaste piirangute tõttu. Kohviku tegevus ei olnud jätkusuutlik. Ajutine haldur taotleb teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3 000 eurot.
3. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 13,50 tunni eest 1765,8 eurot, millele lisandub käibemaks 353,16 eurot, kokku 2118,96 eurot. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 130,80 eurot. Ajutise halduri ajakulu hulka kuuluvad: ajutise halduri toimiku koostamine 0,5 tundi; pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumine 1 tund; võlgniku vara ja võlgade ning 2 majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelepärimiste koostamine, saatmine 2 tundi; päringute vastustega tutvumine ja võlgniku, riiklike registrite, ametiasutuste ja võlausaldajate poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil 5 tundi; ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 5 tundi. Ajutine haldur palub tasu koos käibemaksuga määrata Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-le. Ajutine haldur palub tasust 700,80 eurot (sh käibemaks) määrata riigivahenditest ning ülejäänud osa mõista välja võlgnikult.
4. Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohta ajutise halduri tasu ja aruande osas esitanud.
5. Kohus määras 05.05.2022 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 19.05.2022 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Kohtumääruse põhjendused
6. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 5,11 eurot, kuid kohustusi on kokku 67 892, 61 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 10. Kohus määras 05.05.2022 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 19.05.2022 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. 11.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3 selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 5 näeb ette, et kui

§ 30

lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.

1. Kohus edastas 23.05.2022 maksejõuetuse teenistusele (Konkurentsiameti kaudu) kirja, milles tegi ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse esitamise tähtajaks määras kohus 03.06.2022, märkides, et vajaduse esinemisel on võimalik taotleda selle tähtaja pikendamist. Konkurentsiamet kinnitas 24.05.2022 kirja kättesaamist, kuid ei ole tähtajaks vastust ega tähtaja pikendamise taotlust esitanud.
2. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 14. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. 15. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks vastavalt ajutise halduri taotlusele võlgniku endise juhatuse liikme P. O.. 16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 17. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (130,80 eurot + käibemaks) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust, ei ole ajutise halduri ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on järgmiste toimingute ajakulu põhjendatud osaliselt: päringute vastustega tutvumine ja võlgniku, riiklike registrite, ametiasutuste ja võlausaldajate poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil - 4 tundi; ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine - 4 tundi. Kokku on ajakulu põhjendatud seega 11,50 tunni ulatuses, mille tulemusena on tasu suuruseks 1504,20 eurot, millele lisandub käibemaks 300,84 eurot, kokku 1805,04 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-le. 18.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri 4 tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 654 eurot. Vastavalt Justiitsministri 05.02.2022 jõustunud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-le 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 19. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse hüvitada menetlusabina riigi arvelt 584 eurot, millele lisandub käibemaks (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ja käibemaks summas 116,80 eurot lisandub) kogusummas 700,80 eurot. Lähtuvalt

§ 23

lg-st 4 ning ajutise halduri taotlusest mõistab kohus ajutise halduri tasust 700,80 eurot (sh käibemaks) menetlusabina välja riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasust 1104,24 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. 20.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 5