← Eesti

2-21-14166/22

Obsah (8)§ 635§ 11§ 25§ 636§ 638§ 637§ 108§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-14166 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. juuni 2022 Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi Osaü

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et pooled on sõlminud

§ 635

lg 1 alusel suulise töövõtulepingu sõiduki Chrysler Grand Voyager (640MKT) remonttööde tegemiseks.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kõik asjas esitatud tõendid viitavad hagejapoolsele versioonile toimunust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid. Kui

  1. septembri
  2. a telefonikõne sisuks oligi arutelu hinnapakkumise üle, mida väidab kostja, siis on eluliselt ebausutav, et arutelu toimus pärast hageja tööpäeva lõppu ning kestis vaid 2 minutit 28 sekundit. Igasugused läbirääkimised hinnapakkumise osas kestavad kindlasti pikemalt. Samuti viitavad varuosade tellimine (tl 30–31, arvetel kostja sõiduk tuvastatav), et läbirääkimised toimusid tegelikult juba augustis
  3. a. Esimese varuosa tellis hageja
  4. augustil 2019 ning selleks hetkeks oli läbirääkimiste etapp lõppenud. 3

(8)

§ 25

lg 1 sätestab, et lepingupooled on kohustatud oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on tõendanud, et kostja oli oma sõidukit toonud parandamiseks hageja juurde ka varasemalt (tl 33–34). Samas kostja ei ole tõendanud, et tööde tellimuslehele, töökasule, arvele või kuhugi mujale oleks hageja varasemalt võtnud allkirja. Lisaks sellele, et kostjal vastavaid tõendeid ei olnud, ei olnud kostja esindaja ise ka istungil kindel, et seda oleks varem üldse tehtud. Väiksemates remonditöökodades käib töö tellimine ja hinnapakkumisega nõustumine suuliselt ning selline on pikema aja jooksul üle Eesti väljakujunenud tava. Selline tava on

§ 25lg-st 2 tulenevalt kohaldatav ka hageja ja kostja õigussuhtele.

Hageja väited on eluliselt usutavad ka seetõttu, et hageja tellis ette remondiks vajalikud varuosad. Ükski töökoda ei hakka kliendi sõidukile varuosasid tellima, kui tal pole kliendi nõusolekut tööde tegemiseks, sest enamik varuosasid on sõidukipõhised mitte universaalsed ning nende n.ö igaks juhuks lattu tellimine hoiab vaid raha kinni. Hageja pakkumus tööde tegemiseks toimus augustis

  1. a ning kostja nõustumus pidi samuti toimuma augustis 2019, kui telliti esimene varuosa kostja sõidukile. Kõige hilisemalt on võimalik kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks jaatada sõiduki remonditöökotta viimisega
  2. septembril 2019, mil alustati tööde tegemisega. Seda kuupäeva kinnitavad nii töökäsk nr 2023779 (tl 4, 35) kui hooldusajalugu (tl 33–34). Seega on olemas kirjalikud tõendid, mis kinnitavad sõiduki hageja juurde jõudmist
  3. septembril
  4. Tööde tegemist
  5. septembril 2019 kinnitavad ka tunnistajate ütlused kohtuistungil. Hageja on piisavalt selgitanud ning tõendanud töökäsu ja hooldusajaloo kuupäevade puhul, et tegemist on kuupäevadega, mil on tehtud süsteemist väljavõtted, mitte dokumentide reaalsete kuupäevadega, sest need nähtuvad dokumentide sisust. Hageja selgitused on eluliselt usutavad. Kostja ei ole enda vastuväiteid kuupäevade manuaalse muutmise osas tõendanud. Töökäsud on ettevõttesisesed ning klient ei allkirjasta neid kunagi. Töökäsule kantu on samane kostjale esitatud arve sisuga. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja ei teostanud tema autole remonttöid ning tööd teostas hiljem Haljaste ja Co. Nii töökäsust kui hooldusajaloost nähtub, et kostja auto viibis hageja juures 2.–
  6. septembril 2019 ning neis on märgitud konkreetselt, mis tööd hageja teostas, kui palju aega kulus ning palju varuosad ja töö maksma läks. Tööde tegemisele
  7. septembril 2019 viitab ka sillastendi raport (tl 32). Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt remontis tema kostja sõidukit. Tunnistaja kostjat ei tundud, kuid mäletas sõidukit. Tunnistaja kirjeldas tehtud töid ja üles kerkinud probleemi tööde teostamises. Esimesel päeval vahetas ta roolilati ning pärast pukside tellimist vahetas järgmisel päeval puksid ja käis stendil ära. Töid tegi kahel päeval, sest pukse samal päeval ei olnud. Järgmise päeva hommikul ta kindlasti töid valmis ei saanud, sest vedrusid oli raske lahti võtta. B.B. aitas kangutada. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmist, varuosade tellimist (ülemuse töö) ning töö protsessi. Teise tunnistaja B.B. ütluste kohaselt oli tal töö meeles, sest sellest oli A.A. juttu olnud, et arve on tasumata. Tööd tegi A.A., tunnistaja nägi seda autot tõstukil ning A.A. toimetas selle ümber. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta ise midagi tegi, kuid tavapäraselt nad üksteist aitavad. Tol ajal oli neid töökohas kokku kolm: tema, A.A. ja ülemus. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmise põhimõtet – töömehed täidavad selle käsitsi (tehtud tööd, tunnid) ning ülemus kannab arvutisse. Ülemus tegeleb varuosade tellimisega. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendid kogumis (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused) viitavad üheselt sellele, et remondi teostas just hageja ning mitte mõni muu remonditöökoda. Kõik kostja vastuväited tööde teostamise kohta mujal on tõendamata. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja on teostanud arvel märgitud tööd kostjale kuuluvale autole. 4

(8)Isikud peavad oma õigusi teostama heas usus teiste isikute suhtes. Kostja sai arve tööde kohta, mida ta enda sõnul ei olnud tellinud, kuid ta ei pöördunud hageja poole järelepärimise või täpsustuse sooviga. Meeldetuletusi tasumata arve kohta esitati korduvalt, kuid kostja ei pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul viitab kostja selline käitumine pigem sellele, et kostja oli teadlik, et arve on talle esitatud õiguspäraselt.

§ 636

lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tehtud töö üle andma ning

§ 638kohaselt on kostja kohustatud töö vastu võtma.

Asja materjalidest nähtuvalt valmis töö kostja autole

  1. septembril
  2. Tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt aetakse auto pärast tööde tegemist töökojast välja, helistatakse kliendile ja teatakse, et autole võib järgi tulla. Hageja seaduslik esindaja helistas
  3. septembril 2019 kell 17:23 kostja seaduslikule esindajale ning teatas, et autole võib järgi tulla ning kostja seaduslik esindaja viis auto samal päeval ära. Kostja vastuväited kõne sisu osas on eluliselt ebausutavad. Kõne aega ja kestust arvestades saab järeldada, et kõne sisuks oli teavitus tööde valmimisest. Tavapäraselt nii teavitatakse vastuvõtmist vajava remonttöö valmimisest. Seega andis hageja remonttööd üle ja kostja võttis need vastu.

§ 637

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud arve vastavalt varuosade hindadele ning töö tegemise ajale ning hinnale. Arve on 611 eurot 80 senti, millest varuosade hind on 343 eurot 80 senti ja tööhind 268 eurot. Seega on tasus kokku lepitud.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kuna hageja teostas tööd, andis tööd üle ja kostja võttis tööd vastu, siis on kostja kohustatud maksma tööde eest tasu.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve tasumise tähtaeg oli

  1. september
  2. a. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud, on hagejal õigus nõuda ka viivist

§ 113lg 1 alusel. Maakohus jättis menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 1941 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1816 eurot (16 tundi 50 minutit x 120 eurot/tunnis käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 1537 eurot 10 senti. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses või alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei lubanud maakohus põhjendamatult kostjal esindaja vahetamist ega lükanud määratud istungit edasi. Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, ei ole selged ega usutavad. Tunnistajad võisid mäletada kostja autot ja teisi kordi, mil kostja käis seda autot hageja juures remontimas, kuid konkreetset korda ei ole tunnistajad suutnud usutavalt esile tuua. Kohtul puudub selgus ja tõendid, mis telefonivestlusega oli tegemist. Kostja hinnangul kliendi teavitamine auto valmimisest ja palve tulla sellele järgi ei võta rohkem, kui 10 sekundit. Varasem remondi ajalugu ei ole hagi rahuldamise aluseks ega puutu asjasse. 5

(8)Kostja ei saa tõendada, et pani allkirja arvele, töökäsule ja tellimusele, kui need kõik jäävad hageja kätte. Kostja on käinud mitmes kohas autot remontimas ning on enda nõusolekut allkirjaga kinnitanud. Kohtu hinnang, et varuosad on sõidukipõhised ei vasta tõele. Varuosad võivad olla küll margipõhised aga ei pea olema üksnes konkreetse sõidukipõhised. Kostjal ei ole ainuke Chrysler Voyager Eestis. Töökäsk on tehtud aasta hiljem ja seda põhjendatakse süsteemist välja trükiga hilisemal kuupäeval. Igal pool on võimalik remondi ajaloost vaadata, mis töid ja millal on kunagi tehtud. Kui väljastatakse töökäsk, siis peaks ettevõtte arhiivis olema töökäsk just selle kuupäevaga, mitte aasta hiljem tehtud väljatrükk. Kostjale jääb ebaselgeks, miks pidi just tema tõendama, et tegi vastavad remonditööd mujal. Vastav tõend küsiti kostjalt alles kohtuistungil, millega kohtumenetlus ka lõppes. Seega rikkus maakohus võrdse kohtlemise ja võistlevuse põhimõtte. Tunnistaja selgituste kohaselt täidavad töölised käsitsi töökäsku, s.t millised tööd tehti, mitu töötundi kulus. Sellist käsitsi täidetud lehte kohtule esitatud ei ole. Hageja õigusabikulu on põhjendamatult suur ega vasta tegelikule ajakulule.
  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. juuni
  3. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta, paludes täpsustada apellatsioonkaebuse nõudeid. Kostja
  4. juuni
  5. a täpsustuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
  6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga
  9. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
  10. Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 707 eurot 68 senti. Kuni
  11. jaanuarini 2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimene lause sätestas, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi 6
(8)või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Samuti on apellatsioonkaebuse esitanud kostja seaduslik esindaja. Seega on kostja etteheited selle kohta, et tal ei võimaldatud vahetada esindajat, põhjendamatud. Maakohus selgitas
  1. märtsi
  2. a e-kirjas, et kohus soovib, et istungil osaleks kostja seaduslik esindaja, kes saab anda selgitusi, kas ja milliseid läbirääkimisi hagejaga peeti (tl 55). Maakohus ei ole poolte võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Maakohus ei ole asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks nii kirjalikke tõendeid, kui ka taotles tunnistajate ülekuulamist. Kohus kuulaski tunnistajad
  3. märtsi
  4. a kohtuistungil. Kostjal oli võimalik esitada tunnistajatele ka omapoolseid küsimusi. Maakohus lahendas asja tuginedes nii kirjalikele tõenditele, kui ka tunnistajate poolt antud selgitustele. Kostja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja ei esitanud tõendeid ka koos apellatsioonkaebusega. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
  5. Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist TsMS § 177 lg 1 p 1 mõttes. Tegemist on maakohtu eraldiseisva otsustusega, mille peale esitatud kaebuse menetlusse võtmine sõltub mh sellest, kas vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-20-14547
  6. jaanuaril 2022 tehtud otsuse p-s 13, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust. Alates
  7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud TsMS § 178 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi, ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes jaotust. Sellest tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tervikuna menetlusse võtmisest, sh nii sisulise otsuse kui ka menetluskulude osas.
  8. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. 7
(8)Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 125 eurot. Tsiviilasjas hagihinnaga 500 eurot kuni 750 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 175 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. 11. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.