Obsah (5)

§ 203§ 121§ 64§ 73§ 68

1-22-3691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2022 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-3691 (20231601773) Kohtunik Liina P

§ 203

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ilona Litvinova Süüdistatav Liis Haidak – isikukood 49201136826, elukoht Xxxx, xxxx, emakeel xxxx, kodakondsus xxxx kodanik, xxxx, xxxx, xxxx, tel xxxx, epost xxxx, tõkendit ei kohaldatud, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Liis Haidak

§ 203lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud.

Süüdi tunnistada Liis Haidak

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Liis Haidak ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2020-14.07.2020, s.o 2 päeva. Välja mõista Liis Haidakult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot riigituludesse. Kohustada Liis Haidakut tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Liis Haidak, kriminaalasi 1-223691, sundraha.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu summas 1530 eurot ning kaitsjatasu, summas 644.40 eurot, jätta riigi kanda. Välja mõista Liis Haidakult kannatanu A. S. (IBAN: xxxx AS Xxxx) kasuks 914,07 eurot. Välja mõista Liis Haidakult kannatanu M. S. (IBAN: xxxx XxxxAS) kasuks 728,56 eurot. Välja mõista Liis Haidakult kannatanu A. S. (IBAN: xxxx Xxxx AS) kasuks 999,59 eurot. Välja mõista Liis Haidakult kannatanu N. J. (IBAN: xxxx AS Xxxx) kasuks 1097,51 eurot. Asitõendid – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Liis Haidakut (Haidak) süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises: 13.07.2020 kella 18:20 ajal rikkus Liis Haidak tahtlikult xxxx maja juurde pargitud seitset sõiduautot. Nimelt Liis Haidak: - viskas kiviga A. S.ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, pagasiruumi pihta, millega kahjustas selle värvkatet, tekitades A. S. varalise kahju summas 999,59 eurot; - visanud kiviga vastu A. S.ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, pagasiruumi, tabas sellega ka vahetusse lähedusse pargitud M. S.ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, parempoolset tagumist ust, millega mõlgistas ukse ja kahjustas selle 2 - - - - - värvkatet, tekitades M. S.ile varalise kahju summas 728,56 eurot; lõi kolm korda jalaga A. S.le kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, parempoolse tagumise ukse pihta, millega mõlgistas ukse ja kahjustas selle värvkatet, tekitades A. S.le varalise kahju summas 914,07 eurot; lõi kaks korda jalaga N. J.le kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, parempoolse tagumise ukse pihta, millega kahjustas selle värvkatet, tekitades N. J.le varalise kahju summas 651,67 eurot; rebis küljest N. J.le kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, parempoolse tahavaatepeegli ja kriimustas sõiduki parempoolset külge, tekitades N. J.le varalise kahju summas 445,84 eurot; viskas telliskivi V. V. kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, parempoolse tagaukse pihta, millega kahjustas selle värvkatet, tekitades varalise kahju summas 1 214,54 eurot; rebis küljest V. B. kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx tagumise klaasi kojamehe, tekitades varalise kahju summas 80 eurot. Ülalkirjeldatud tahtliku tegevusega tekitas Liis Haidak A. S.ile, M. S.ile, A. S.le, N. J.le, V. V. ja V. B. varalise kahju kogusummas 5 034,27 eurot. Seega pani Liis Haidak toime võõra asja rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju, s.o

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

15.04.2021 õhtusel ajal, kuid mitte hiljem kui kell 19:16, viibides xxxx, lõi Liis Haidak oma endist elukaaslast S. S. (S., xxxx) klaasiga pähe. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Liis Haidak S. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava pea paremal poolel. 23.07.2021 kella 00:00 ajal, viibides xxxx ning olles isikuks, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, viskas Liis Haidak S. S.le tahtlikult vähemalt ühel korral klaasist vaasiga pea piirkonda ning tabas oma viskega viimase pead. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Liis Haidak S. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava pea vasakul poolel. Seega pani Liis Haidak toime teise temaga lähisuhtes oleva inimese tervise korduva kahjustamise ja valu tekitava korduva kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Liis Haidaku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.06.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Liis Haidaku süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 4 kuud ning

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes temale mõistetud kergem karistus kaetud raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2020-14.07.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva .

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Liis Haidak ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. 3 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast, kaitsjatasust ja ekspertiisikulust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Liis Haidak ei tööta, ta on töövõimetuspensionär ning tema poolt hüvitamisele kuuluv kahju on tema sissetulekuid arvestades võrdlemisi suur, mistõttu menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käiks talle ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 981 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu, summas 1530 eurot, ning kaitsjatasu, summas 601,20+ 43.20 eurot, jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetava sundraha osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha saaks mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, 4 kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5