Obsah (4)

§ 2§ 175§ 173§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. mai 2022 Tsiviilasja number 2-14-19926 Tsiviilasi S.E.

) §-le 171 ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses (I kd, tl 171–173). Võlgnik esitas

1. jaanuaril 2021 taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Viimane usaldusisiku aruanne esitati kohtule
2. juulil
3. Võlausaldajad BAUHOF GROUP AS ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) olid nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, võlausaldajad Coop Pank AS, Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu), JeweLex Advokaadibüroo Osaühing ja Telia Eesti AS ei olnud nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ning võlausaldajad Alfavir OÜ ja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) omapoolseid seisukohti ei esitanud. Maakohus nõudis
4. juunil 2021 võlgnikult täiendava informatsiooni esitamist. Võlgnik kohtu kirjale ei reageerinud. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Viru Maakohus keeldus
6. jaanuari
7. a määrusega võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt

§ 2

teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 2 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 51 järgi võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5–7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11).

§ 175

lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt

§ 175

lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lg-s 2 või 4 nimetatud alus.

Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Maakohus leidis, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud kohtule informatsiooni esitamise ja võlausaldajatele piisavate väljamaksete tegemise kohustust. Asja materjalidest nähtub, et kohustuste vabastamise menetluse algatamisel oli võlgniku kohustuste kogusuurus võlausaldajate ees 37 262 eurot 68 senti. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil (5 aastat) tasus võlgnik võlausaldajatele kokku 2683 eurot 83 senti ehk umbes 7% kogu nõuetest (keskmiselt 536 eurot 76 senti aastas ja 44 eurot 73 senti kuus). Võlgnik ei esitanud kohtule täiendavat informatsiooni, mida kohus nõudis

1. juuni
2. a e-kirjas. Teabe esitamata jätmine ja võlausaldajate nõuete väikeses mahus rahuldamine kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi jooksul on võlgniku kohustuste süüline täitmata jätmine. MÄÄRUSKAEBUS
3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest osaliselt järgmiselt: vabastada võlausaldajate BAUHOF GROUP AS ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) nõuetest seoses võlausaldajate nõusolekuga kohustustest vabastamisega; vabastada võlausaldajate Alfavir OÜ ja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) nõuetest seoses võlausaldajate seisukohtade puudumisega; vabastada võlausaldaja Coop Pank AS nõudest seoses kompromisslepinguga tsiviilasjas nr 2-21-8256 võlgniku vanemate ja võlausaldaja vahel ning jätta vabastamata 3 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlausaldajate Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu), JeweLex Advokaadibüroo Osaühingu ja Telia Eesti AS nõuete puhul. Võlgnikule teadaolevalt on suurimal võlausaldajal Coop Pank AS-il sõlmitud võlgniku vanematega kohtulik kompromiss võla tasumiseks (tsiviilasjas nr 2-21-8256), seega võidi võlausaldaja arvamust võlgniku taotlusele küsida enne lõplikku kohtulikku kompromissi. Kohtumäärusest ei selgu, miks ei ole kohus arvestanud võlausaldajate BAUHOF GROUP AS ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) seisukohtadega, kes olid nõus kohustustest vabastamisega. Üks suurim võlausaldaja Alfavir OÜ ja võlausaldaja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) ei esitanud oma seisukohti, kuid maakohus võttis seisukoha võlgniku kahjuks nende eest. Võlgnik ei ole kohtu
4. juuni
5. a nõudekirja kätte saanud. Maakohus jättis märkimata, mis on see arvestatav osa võlausaldajate nõuete rahuldamisel, mille puhul saab kohustustest vabastada. Võlgnik on tasunud nõudeid kooskõlas täitemenetluse seadustikus töötasu arestimise regulatsiooniga. Võlgnikul on pere, kaks last ja abikaasa. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele piisavate väljamaksete tegemise kohustust. Samas ei ole maakohus toonud välja, mille alusel on kohus sellisele järeldusele jõudnud, subjektiivsus ei saa olla määrav kohtuotsuste tegemisel. Võlgniku elukohaks olnud kinnisvara asukohaga XXXXX müüdi maha kõikide võlausaldajate võlgade katteks ja võlgniku vanemate elukohaks olnud kinnistu asukohaga XXXXXX müüdi võlausaldaja Coop Pank AS kasuks. Kahjuks hinnad kinnisvara turul ei võimalda tagatistega võlga kustutada. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
6. Võlausaldaja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja on
7. mail 2021 esitanud omapoolse seisukoha kohustustest vabastamise taotluse osas.
8. mai
9. a seisukoha kohaselt on võlausaldaja nõude katteks kohustustest vabastamise menetluses laekunud üksnes 65 eurot 48 senti, nõude jääk on 837 eurot 7 senti, kusjuures tagasimakseid on tehtud alles alates
10. aastast. Seega tuleks võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Võlausaldaja nõue on 5 aasta jooksul vähenenud üksnes 7,25%. Kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada.
11. Võlausaldaja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Võlgnik on alates pankrotimenetluse algusest
12. aastal Tallinna linnale võlgu olevast summast 20 eurot tasunud 1 eurot 34 senti ja võla jääk on 18 eurot 66 senti. Kuna võlgnik on oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees tasunud ainult väikeses osas ja ta ei ole määruskaebuses esitanud tõendeid selle kohta, miks peaks teda vabastama pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, siis tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastuse kohaselt ei ole võlausaldaja nõue 30 eurot enam sissenõutav selle aegumise tõttu, võlausaldaja nõude alus on ära langenud ning vaidlustatud kohtumäärus võlausaldaja õigusi ei puuduta. Võlausaldajal puuduvad võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas vastuväited. 4
14. Võlausaldaja Coop Pank AS Pank ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ning palus jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja palus võlgnikul
15. mai
16. a seisukohas võlgniku taotlusele kohutustest vabastamise menetluses esitada täiendavaid dokumente ja selgitusi oma tegevuste kohta kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul, millele võlgnik ei ole vastanud. Võlausaldaja palus, et kohus kohustaks võlgnikku esitama arvelduskontode väljavõtteid kõikidest pankadest, kus võlgnik omab arvelduskontosid, alates kohustustest vabastamise menetluse alustamisest (
17. septembril 2015). Vastasel juhul ei ole võlausaldajal ülevaadet võlgniku tegelikest sissetulekutest. Võlgnik on usaldusisiku aruannetes märkinud, et tema brutotöötasu alates
18. oktoobrist 2016 olnud 1300 eurot ning lisaks on ta saanud töövõimetoetust, mille suurust pole ta avaldanud. Seega alates
19. aasta lõpust on võlgniku netotöötasu olnud umbes 1037 eurot, lisandub töövõimetoetus. Ametlik elatusmiinimum oli
20. aastal 430 eurot. Info ülalpeetavate kohta võlausaldajal puudub. Võlausaldaja palus, et võlgnik selgitaks arvutuskäiku, mille alusel on ta kohustustest vabastamise perioodil oma sissetulekutest usaldusisikule rahasid eraldanud. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgnik olnud ühisomanikuks korteriomandil asukohaga XXXXXXXXX, eluruum nr XX, XXXXX innaosa, X linn X maakond, registriosa nr XXXXXXXX. Korteriomand on võõrandatud
21. mail
22. Võlausaldaja palus, et võlgnik selgitaks tehingu tagamaid ja põhjendust, miks pole tehingut mainitud usaldusisiku aruannetes.
23. juuli
24. a usaldusisiku aruande kohaselt asus võlgnik tööle XXXXX-i, kuid on jätnud märkimata, et oli nimetatud ettevõtte juhatuse liige ajavahemikul
25. detsembrist 2018 –
26. juulini 2020, millega võisid kaasneda täiendavad materiaalsed hüved. Võlausaldaja palus esitada võlgniku kui juhatuse liikmega sõlmitud leping. Alates
27. maist 2020 on võlgnik ühisomanikuks kinnistul asukohaga XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX. Kinnistule on seatud hüpoteek 90 200 eurot AS SEB Pank kasuks. Võlausaldaja palus, et võlgnik selgitaks tehingu tagamaid ja põhjendust, miks pole tehingut mainitud usaldusisiku aruannetes. Võlausaldaja palus, et võlgnik tooks välja, mis on olnud tema ametinimetused erinevate tööandjate juures kohustustest vabastamise perioodi jooksul. Võlgniku viide asjaolule, et tema vanematega on võlausaldajal sõlmitud kompromissilepingud nõuete osas, milles võlgnik oli (on) osaline ja millised nõuded esitas võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses, ei anna alust loobuda võlausaldaja nõuetest võlgniku vastu. Sõlmitud laenulepingutes on võlgnik oma vanematega solidaarvõlgnik. Võlgniku vanematega sõlmitud kompromissilepingud on mööndustega ja suhteliselt pikaaegsed, tulenevalt vanemate maksevõimest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
29. Võlgniku suhtes on
30. septembri
31. a määruse alusel algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 5

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 2 p-i 2 ja lg 5 alusel ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks võib olla olemas, ei ole maakohus käesoleval juhul kõiki asjaolusid välja selgitanud. 10. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eespool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 3

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 11. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 7.

jaanuaril 2021 (II kd, tl 58–59). Maakohus nõudis

1. mai
2. a e-kirjaga võlausaldajatelt seisukohti taotluse suhtes (II kd, tl 61). Maakohus edastas
3. juuni
4. a e-kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (II kd, tl 88). Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kuivõrd võlgnik ei esitanud kohtule täiendavat informatsiooni, mida kohus nõudis oma
5. juuni
6. a e-kirjas ning on täitnud võlausaldajate 6 nõudeid väikeses ulatuses, siis on võlgnik jätnud oma kohustused süüliselt täitmata ning esineb alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik kinnitas määruskaebuses, et ta ei ole kohtu
7. juuni
8. a e-kirja kätte saanud. Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik on kohtu
9. juuni
10. a e-kirjaga edastatud nõudekirja kätte saanud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud kohtunõudekiri puudub elektroonilises kohtute infosüsteemis (KIS-is). Seega ei saa lugeda nõudekirja võlgnikule kättetoimetatuks ning tegemist on menetlusliku rikkumisega, mida ringkonnakohus ei saa ise kõrvaldada, nõudekiri eeldab ka sellele vastuse esitamist võlgniku poolt. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (

§ 175lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul on kohtu

1. juuni
2. a nõudekirjas märgitud info oluline otsustamaks võlgniku kohustustest vabastamise põhjendatuse üle. Ilma vastava infota ei saa kohus hinnata, kas võlgnik on süüliselt rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja Coop Pank AS Pank vastuses määruskaebusele tooduga, et ilma täiendava informatsioonita puudub täielik ülevaade võlgniku sissetulekute kohta. Hagita menetluses saab kohus ka ise tõendeid koguda.

1. Võlgniku
2. juuli
3. a usaldusisiku aruande (II kd, tl 35–36) kohaselt on võlgniku bruto töötasu suuruseks alates
4. oktoobrist 2016 olnud 1300 eurot, lisandub töövõimetuspension. Info töövõimetuspensioni suuruse kohta aruandes puudub. Aruande p-i 3 kohaselt peab võlgnik oma palgast iga kuu kõrvale panema ja kord aastas võlausaldajatele tasuma kuni
5. detsembrini
6. a 81 eurot 17 senti ning alates
7. jaanuarist
8. a 27 eurot 84 senti. Võlgniku
9. juuli
10. a usaldusisiku aruande (II kd, tl 47a) kohaselt on võlgniku töötasu suuruseks juulist 2019 kuni detsembrini 2019 olnud 1300 eurot ning perioodil jaanuar – juuli 2020 1400 eurot. Aruande p-i 2 kohaselt peab võlgnik oma palgast iga kuu kõrvale panema ja kord aastas võlausaldajatele tasuma juulist 2019 kuni detsembrini
11. a 27 eurot 84 senti ning alates
12. jaanuarist
13. a 21 eurot 65 senti. Aruannetest ei selgu kinnipeetavate summade kujunemine. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas võlgnik on teinud kinnipidamisi kooskõlas

§-ga 173 arvestades seejuures ka võlgniku määruskaebuses esitatud väidet ülalpeetavate kohta.

1. Maakohtul tuleb võlgnikult saadud info põhjal analüüsida, kas võlgnik on täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi või on neid rikkunud. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata võlgniku väidet, et ta on tasunud nõudeid kooskõlas täitemenetluse seadustikus töötasu arestimise regulatsiooniga ning lähtudes asjaolust, et tal on kaks last. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas võlgniku töötasu võimaldas pärast seadusega lubatud summa mahaarvamist teha võlausaldajate nõuete katteks suuremaid sissemakseid või mitte. Ainult siis, kui võlgniku töötasu ületas mittearestitavat summat, kuid võlgnik ei ole mittearestitavat summat ületavat osa võlausaldajate nõuete katteks tasunud, saab rääkida võlgniku süülisest käitumisest võlausaldajate suhtes.
2. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Seadus ei näe ette võimalust ainult osadest nõuetest vabastamiseks. Sellisel juhul olnuks tegemist osade võlausaldajate eelistamisega teistele võlausaldajatele, mis ei ole lubatav. Samuti ei ole ainuüksi määrav asja lahendamisel võlausaldajate nõusolek kohustustest vabastamisel. Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) nõuet ei täideta tulenevalt seadusest, täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue on aegunud, seega puudub vajadus selle nõude täitmisest vabastamiseks. 7
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8