KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse viis Harju
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 101
lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 102
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 järgi vanemad ei vabane
§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
Kui vanem on
§ 102
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
§ 101lg-s 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §
- Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: 2 - kostjad on hageja tütred, kes elavad kostjate seadusliku esindajaga, Pärnu Maakohtu 15.09.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-127947 mõisteti hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 17.07.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni (tl 5). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hagejalt on Pärnu Maakohtu 15.09.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-127947 elatis kostjate kasuks välja mõistetud miinimummääras. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostjate vajadused võivad olla väiksemad kahekordsest miinimumelatisest. Kohtul tuleb eeldada, et lapse põhivajadused saab kaetud kahekordse elatise miinimummääraga. Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud, millised kostjate põhivajadused saab kaetud väiksema kui kahekordse miinimumelatise määraga. Hageja väited on paljasõnalised, et kostjate vajadused on sellest väiksemad. Hageja ei ole esile toonud, et tema ülalpeetavate arv oleks alates 15.09.2020 muutunud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema töövõimet oleks pärast 15.09.2020 vähendatud. Eesti Töötukassa 14.08.2020 otsuse kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõime ajavahemikul 14.08.202005.08.2020 (tl 7-9). Seega on hagejal tuvastatud osaline töövõime enne 15.09.2020, s.o enne maksukäsu tegemist, millega mõisteti temalt elatis kostjate kasuks välja. 15.09.2020 määrust hageja ei vaidlustanud. Hageja esitatud väljavõtted digilugu.ee-st (tl 93-104) võivad tõendada isiku lühiajalist haigestumist pärast 15.09.2020, kuid mitte tema töövõime vähendamist. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (tl 11-15). Need on esitatud alates 01.06.2020, kuid dokumentidest ei nähtu, et hageja majanduslik olukord oleks muutunud pärast 15.09.
- Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti tõendist (tl 87) nähtub, et hagejale ei ole tööandaja väljamakseid teinud kuni märtsini 2021, samas on hageja ise kinnitanud, et tööandja maksis talle tasu sularahas (tl 66 pöördel). Hageja esitatud Xxxx AS-i väljavõttest (tl 11-15) nähtub, et hageja on oma kontole teinud korduvalt sularaha sissemakseid (vt nt 25.09.2020 680.00 eurot, 31.10.2020 600.00 eurot, 15.11.2020 150.00 eurot. Kostja selgitused, et tegemist on õelt saadud laenuga (tl 67 pöördel) ei ole usutavad. Ei ole usutav, et õelt saadud raha kandis ta kontole just selleks, et ei peaks sularaha kaasas kandma, kuid töötasu saamine sularahas hagejat ei seganud (vt tl 66 pöördel). Rohkem tõendeid oma majandusliku seisundi kohta hageja esitanud ei ole. Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist korduvalt 06.04.2021 toimunud korraldaval istungil (vt tl 66 pöördel, tl 67, tl 68). Kohtu kogutud Xxxx AS-i tõendist ajavahemiku 15.09.2020-15.04.2021 osas (tl 108-111) nähtub, et 21.12.2020 on hagejale Rootsi Kuningriigi maksuamet tagastanud 1704.68 eurot (tl 109 pöördel), samuti on hageja teinud enda kontole sularaha sissemakseid 15.02.2021 100.00 eurot, 28.02.2021 50.00 eurot, 01.04.2021 100.00 eurot. Hageja seitsme kuu (15.09.202115.04.2021) 3 keskmine sissetulek pangakonto järgi on olnud 1296.18 eurot (9073.25 : 7 kuuga), kui sellele veel lisada vähemalt osaliselt sularahana saadud töötasu, ei ole hageja majanduslik seisund sugugi nii halb, kui ta soovib välja näidata. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sisstetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik tasuda kostjale elatist miinimummääras. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 08.12.2020, tasunud kostjatele elatist väljamõistetud määras ning asunud seejärel tasuma elatist 200.00 eurot kummalegi kostjale. 06.04.2020 toimunud istungil (tl 67) selgitas hageja, et talle kuulub kinnisvarana eluase (xxxx), kus ta elab üksinda, ning kaks sõidukit: sõidukit xxxx
(2003)ja xxxx
(2008). Seega ka nendele andmetele tuginedes ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. Kõigele eelnenule tuginedes ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatist riikliku lapsetoetuse võrra, nagu taotleb hageja. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjad viibivad tema vahetul ülalpidamisel määras, mis annaks aluse vähendada makstavat elatist. 06.04.2021 toimunud istungil selgitas hageja, et viimati kohtus ta kostjatega 4-5 nädalat tagasi (suusavaheajal) ning kohtub järgmisena kevadvaheajal (tl 67). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et V. D.i hagi A. D. ja N. D. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.06.2021 kohtuotsus. 4