← Eesti

2-21-12380/21

Obsah (6)§ 457§ 463§ 162§ 177§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12380 Tsiviilasi K. A.i hagi T. K

§ 457lg 1).

Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut (

§ 463lg 2).

  1. Kohustus teha tahteavaldusi võib tuleneda seadusest või lepingust. Hageja nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostjal oli hageja ees kohustus anda tahteavaldus ja 2) kostja on kohustust rikkunud. Mõlemat asjaolu peab põhistama ja tõendama hageja. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.
  2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 28.01.2019 kompromissmäärusega tsiviilasjas nr 218-11446 jagati poolte ühisvara ning lõpetati menetlus (tl 5-7). Kompromissimääruse punktis 1.12 leppisid pooled kokku järgnevas: „K. A. ja T. K. müüvad kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) kuulutuse hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot. Kuulutus tuleb üles panna 10 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ja korter tuleb müüa hiljemalt 31.08.
  3. Müügist saadud rahast tuleb kustutada laen Xxxx A/S ees. Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.“ (tl 5 pöördel ja 6). Samuti leppisid pooled nimetatud määruse punktis 1.13 kokku, et „Pärast kinnistu (korteriomand) asukohaga xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) müüki kustutatakse ühishüpoteegid, mis on seatud kaaskoormatud kinnistule (registriosa nr xxxx), milleks K. A. ja T. K. kohustuvad esitama ühise avalduse pangale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.“ (tl 6). Kompromissmääruse punkti 1.15 kohaselt „T. K. teatab korteri asukohaga xxxx üürnikele korteri eelseisvast müügist 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Koopia teavitusest tuleb edastada K. A.ile.“ ning punkt 1.17 kohaselt „K. A. ja T. K. kohustuvad andma vajalikud nõusolekud omaniku kande muudatuste tegemiseks.“ (tl 6). Kompromissimääruse punktiga 1.13 leppisid hageja ja kostja kokku, et pärast xxxx korteri müüki esitatakse avaldused pangale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, et kustutada ühishüpoteegid, mis on seatud kinnistule registriosaga nr xxxx. Kompromissimääruse punktis 1.12 leppisid pooled kokku, et korteri müümisest saadud raha eest tasutakse laen Xxxx AS ees. Vaidlus puudub, et kostja ei ole mitte ühtegi väljatoodud punktidest vabatahtlikult täitnud. Xxxx AS kliendid läksid üle Xxxx AS-le (tl 24). Seetõttu ongi kinnistusraamatusse xxxx ja xxxx korteriomandite kohta märgitud, et neile on seatud hüpoteek summas 871 000 krooni AS Xxxx kasuks (tl 25-28). Xxxx asuv korteri omanik on hageja ema (tl 27-28). Hageja esitas kostjale 30.10.2020 advokaadi vahendusel nõudekirja, milles nõudis kompromissimääruse täitmist (29-30). Hageja ei täitnud ka seejärel kohtumäärust.
  4. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on korteri välja üürinud (tl 8-9). Hagejal puudub xxxx korterile ligipääs ning kostja on keeldunud hagejale korterivõtmete andmisest (tl 8-9).
  5. Hageja on üritanud kokkulepet täita ja korterit müüa, postitades xxxx korteri müügikuulutuse kinnisvaraportaalidesse kv.ee ning city24.ee (tl 10-17). Kuulutuste peale võtsid hageja ühendust mitmed huvilised, kuid kostja vastuseisu tõttu ei ole õnnestunud korterit müüa (tl 18-20). Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja andis ostuhuvilisele kostja kontaktandmed ning palus kostjaga ühendust võtta, kuid vastuseks saadi kostjalt, et korterit ei ole enam või, et see ei ole müügis (tl 18-20). Eeltoodust tulenevalt on hageja otsinud xxxx tn korterile ostjat, kuid kostja on müümisest keeldunud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on seega väljendanud selget tahet mitte asuda kompromissimääruses toodut täitma. Hageja on tõendanud, et pöördus kompromissimääruse täitmise saavutamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur selgitas, et määruses puudub viide täituri poole pöördumise või sundtäitmise algatamise õigusele (lisa 15). 3

(4)
  1. Kostja on tõendanud, et soovis 09.02.2020 korteriomandit müüa ning notari aeg oli kokku lepitud 17.02 2020 kl 13.10 (tl 48). 21.05.2021 pakkus kostja hagejale 78 000 euroga müüa ja ühishüpoteek jääb katma xxxx ja xxxx korteri laenu (t 48). Hageja selgitas ja tõendas, et kostja soovis notarisse aja kokku leppida, kuid kostja soovis teha tehingut tingimustel, mis ei vastanud poolte vahel kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele. Kostja soovis kõnealuse xxxx tn korteri müüa viisil, mille tagajärjel oleks hageja emale kuuluv xxxx korter jäänud tagama kostja võetud laenu (tl 58-59).
  2. Kohus leiab, et hagejal ei ole kohustust minna notarisse tegema tehingut tingimustel, mis ei vasta kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkuleppele. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga tagatav laen makstakse tagasi ning hüpoteek kustutatakse. Kohus märgib, et hagejal on õigus nõuda poolte poolt kompromissiga kokkulepitud kohustuste täitmist. Hageja on tõendanud, et hageja on teinud kõik selleks, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. Seega on tõendamist leidnud, et kostja rikub kompromissimäärust. Käesoleval ajal on hagejal korterile olemas konkreetne ostja R. R..
  3. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada hageja taotletud sõnastuses. Hageja põhjendas 21.04.2022 toimunud kohtuistungil, et kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus oma nõusolekut andma sellise lepingu sõlmimiseks, siis hageja pidi kohtusse pöörduma. Hageja ei saanud esitada nõuet selleks, et kostja annaks nö umbisikuliselt selle nõusoleku, sel pidi olema kindel tahteavaldus kindla lepingu sõlmimiseks. Hageja hinnangul ei ole võimalik kostjat kohustada nö määramatu isikute ringiga lepingut sõlmima (tl 72). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal tuleb anda kindel tahteavaldus konkreetsele isikule.
  4. Seega on tuvastamist leidnud, et kostjal oli hageja ees kohustus anda tahteavaldus ning kostja on kohustust rikkunud.
  5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. MENETLUSKULUD
  6. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 19. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.