Obsah (14)

§ 613§ 477§ 436§ 463§ 209§ 367§ 49§ 53§ 50§ 172§ 174§ 138§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7687 Tsiviilasi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt

§ 436lg 7).

Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 463lg 2). 7) Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (Kindl

TS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut VÕS § 173 lg 2 alusel. Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu tulenevalt VÕS § 171 lg 1. Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxxx ning kindlustusvõtja A. A. ja avaldaja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, kindlustuspoliisi numbriga 3/270178 (I kd, tl 5); • 26.07.2018 toimus uputus aadressil xxxx asuvas kindlustatud korteri köögi laest (I kd, tl 6-7); • avaldaja on hüvitanud kindlustatud korteri taastamiskulud summas 2222,79 eurot kindlustusvõtjale A. A.le (I kd, tl 12-15); 6 2-21-7687 • • • • • 13.11.2019 esitas avaldaja puudutatud isiku vastu tagasinõude summas 2222,79 eurot (I kd, tl 16-18). Puudutatud isik edastas avaldaja tagasinõude oma vastutuskindlustusandjale ERGO Insurance SE-le, kes 30.11.2020 rahuldas avaldaja tagasinõude omavastutust 1600 eurot ületavas osas, st summas 622,79 eurot. Avaldaja esitas 14.12.2020 puudutatud isiku vastu tagasinõude 1600 euro saamiseks (I kd, tl 17-18). Puudutatud isiku esindaja enda 15.12.2020 e-kirjas avaldaja 1600 euro suurust tagasinõuet ei tunnista, kuna tegemist on kanalisatsiooni ummistusega, mida pole põhjustanud korteriühistu ega maja haldus-, hooldusettevõte (I kd, tl 17-18). Kindlustatud korteri omanikule põhjustas kahju korteriomanike kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstaku ummistus. 9) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult järgmiste asjaolude üle: kas avaldaja poolt esitatud Seesam Insurance AS-le kuulunud nõue on avaldajale üle läinud; kas puudutatud isik vastutab kahju tekitamise eest ning kas kahju suurus on tõendatud. 10) Puudutatud isik on seadnud kahtluse alla, kas avaldajale on Seesam Insurance AS-le kuulunud nõue üle läinud (I kd, tl 50-54; 157-159; 185-187; II kd, tl 11-15).

§ 209

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on

§ 209

lg 2 järgi kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Äriregistri andmetel on avaldaja ühinemisest tulenevalt Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglane (I kd, tl 74-75). Äriregistri andmetest nähtub, et 10.10.2019 sõlmisid Seesam Insurance AS (ühendatav ühing), Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services” (ühendatav ühing), AB “Compensa Services” (ühendatav ühing) ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė (ühendav ühing) piiriülese ühinemislepingu, ühinemine jõustus 01.07.

1. Ühinemise tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu. Seesam Insurance AS (registrikoodiga 10055752) kustutati äriregistrist 02.07.
2. Äriühingute ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-11 p 49). 11) Eeltoodu alusel peab kohus tuvastatuks, et avaldaja on ühinemisest tulenevalt Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglane. Ühinemise tulemusena läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle avaldajale “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, on avaldaja näol tegemist Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglasega, kellele on avalduses märgitud nõue üle läinud. 7 2-21-7687 12) Järgmisena hindab kohus, kas puudutatud isik ehk korteriühistu vastutab kahju tekitamise eest. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Lisaks sätestab KrtS § 12 lg 2, et 3 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt nt 11.12.2013 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest nt KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). 13) VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel (koostoimes VÕS § 492 lg 1) on järgmised: • korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (KrtS § 34 lg 1 ja lg 2 ja 35 lg 2 p 1); • korteriühistule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 14) Kuigi puudutatud isiku seisukohad ei ole olnud järjepidevad, leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kindlustatud korteri omanikule tekkis kahju kaasomandi eseme ummistuse tõttu (vt 25.11.2021 kohtuistungi protokoll, aeg 00:44:22; I kd, tl 92 pöördel; 21.03.2022 kohtuistungi protokoll; aeg 00:22 kuni 00:28; II kd, tl 2). Seega puudub vaidlus selles, et xxxx korteri kraanikausist jooksis vesi põrandale, mistõttu sai nimetatud korteri all asuv korter nr xxxx kahjustada. Korteri nr xxxx omanikule tekkis kahju kanalisatsioonipüstaku ummistuse tõttu ehk korteriomandite kaasomandi esemest. 15) Kohus leiab, et puudutatud isiku rikkumise ja avaldaja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna puudutatud isiku poolse korterelamu korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks kanalisatsioonipüstaku ummistumine ning kahju tekkimine teistele korteriomanikele. Kindlustatud korteri omaniku kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on puudutatud isiku rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. 8 2-21-7687 Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida nii kaasomandi eseme ummistumine kui ka ummistumise tõttu korteriomanikele kahju tekkimine. Korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei kontrollinud piisavalt korterelamu kanalisatsioonipüstaku korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr xxxx omanikule kahju. Seega esineb põhjuslik seos kanalisatsioonipüstaku, kui kaasomandi ummistuse, ja kindlustatud korterile tekkinud kahju vahel. Eeltoodust järeldub, et korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kuna ei ole taganud kaasomandi eseme piisavat korrashoidu ning seetõttu, et kaasomandi eset valitsevad kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt (KrtS § 34 lg 2). 16) Kuna puudutatud isik on rikkunud kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid (kahju on alguse saanud kaasomandi esemest), vastutab korteriühistu kui puudutatud isik eeltoodust tulenevalt kahju tekkimise eest VÕS § 115 lg 1 ja KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel. KrtS § 12 lg 2, § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 eesmärk on ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele. Puudub vaidlus selles, et kindlustatud korteri omanikule tekkis kahju korteriomanike kaasomandi esemesse kuuluva kanalisatsioonipüstaku ummistumise tõttu ning selline kahju on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 kaitse-eesmärgiga. Seega on täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ning puudutatud isik vastutab kahju eest täies ulatuses VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, lg 2, lg 4, § 128, § 492, 1 ning KrtS § 12 lg 2, § 34 lg 1 ja lg 2, § 35 lg 2 p 1 järgi. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1). 17) Puudutatud isik leiab, et korteri taastamise kulud summas 2680,88 eurot on tõendamata. (I kd, tl 50-54; II kd, tl 11-15). Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. 18) Korteriomanike kaasomandi esemest lähtunud veekahjustuste tekkimine kindlustatud korteri eriomandile on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: kindlustusvõtja kahjuavalduse (I kd, tl 6), LKB OÜ ülevaatusakti (I kd, tl 8-10), 01.08.2018 teate (I kd, tl 11), fotodega kindlustatud korterist (I kd, tl 19-28; 85; 200-202), LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98), tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 30), Navega Grupp OÜ 01.03.2019 arve-saateleht nr 12/19 (I kd, tl 31), 10.08.2018 maksmisotsuse nr 2/2018007600 (I kd, tl 12) ja 28.03.2019 maksmisotsuse nr 3/2018007600 (I kd, tl 14). Seega on avaldaja kindlustusandjana teinud kindlaks hüvitatava kahju suuruse ning hüvitanud seejuures korteriomanikule mõistlikud kulud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Avaldaja on selgitanud, et LKB OÜ on avaldaja lepinguline partner, kelle teostatud toimingute professionaalsuses ja koostatud kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole avaldajal põhjust kahelda (II kd, tl 28-30). Vastupidist ei ole tõendanud ka puudutatud isik. 19) Kindlustusvõtjaga A. A.ga sõlmitud kindlustuslepingu (vt kindlustuspoliis nr 3/270178; I kd, tl 5) lahutamatuteks osaks on mh Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2017 (edaspidi tingimused, I kd, tl 76-84), mille punkti 103 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Tingimuste punkti 112 kohaselt on taastamisväärtus korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustusjuhtumit. LKB OÜ on avaldaja lepinguline partner, kelle teostatud toimingute professionaalsuses ja koostatud kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole avaldajal põhjust kahelda. Avaldaja seadusest tulenevaks kohustuseks on viivitamatult kindlaks teha hüvitamisele kuuluva kahju suurus VÕS § 489 lg 1 kohaselt. LKB OÜ esindaja vaatas kindlustatud korteri kahjustused üle (I kd, tl 8-10) ja koostas 9 2-21-7687 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98) eesmärgiga taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord, st hinnakalkulatsioon sisaldab samu materjale, mis kindlustatud korteris veelekke tõttu kahjustada sai. LKB OÜ 01.08.2018 kalkulatsioon on kohtu hinnangul kontrollitav. Asjaolu, et LKB OÜ eelkalkulatsioonis on taastusremondi tööde kogus näidatud osaliselt tükihinnana ja asendamist vajavad materjalid osaliselt ruutmeetri põhiselt, ei muuda eelkalkulatsiooni kontrollimatuks. Asjaolu, et kindlustatud korteri taastusremonditöid teostanud ettevõte Navega Grupp OÜ tööde üleandmisevastuvõtmise aktis ei ole ära märgitud kõiki LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioonis märgitud töid, ei tähenda seda, et neid ei tehtud. Avaldaja on tõendanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd, tl 30) ja arve-saatelehega (I kd, tl 31) ning kindlustusvõtja 14.03.2019 avaldajale esitatud fotodega teostatud remonditööde kohta (I kd, tl 85), et kindlustatud korteri põranda laminaatparkett on vahetatud ja kahjustunud värviosa taastatud. Kõnealune korter on kindlustatud taastamisväärtuses (I kd, tl 5). Tingimuste (I kd, tl 76-84) punkti 110 kohaselt juhul, kui hoone või korteri siseviimistlus kahjustub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekkinud kahjustuste parandamise mõistlikud kulud. Tingimuste punkti 111 kohaselt on hoonele või korteri siseviimistlusele tekkinud kahjustuste parandamiskulude hüvitamise aluseks nende taastamisväärtus. Tingimuste punkti 112 kohaselt on taastamisväärtus korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustusjuhtumit. Tingimuste punkti 113 kohaselt hüvitatakse hoone või korteri siseviimistluse remondiks vajalikud mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas (p 115-117) Seesamiga kooskõlastatud kalkulatsioonide alusel. Tingimuste punkti 114 kohaselt peab kindlustusvõtja taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest (p 115). Kõnealusel juhul on kindlustusvõtja taastanud kindlustatud korteri kahjustused ühe aasta jooksul kindlustushüvitise esimese osa kättesaamisest arvates ning fotodelt, mis on tehtud enne (I kd, tl 19-28) ja pärast kahjustuste remonti (I kd, tl 85), ei ole tuvastatav kindlustatud korteri amortiseerumine või eelnev silmaga nähtav kahjustumine. 20) Puudutatud isik on kahtluse alla seadnud avaldaja poolt tõendina esitatud LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98) usaldusväärusse (I kd, tl 50-54, 157-159; II kd, 11-15). Puudutatud isik leiab (08.12.2021 vastuse punktis 2.1.1; I kd, tl 157-159), et juhul, kui tööde hinda ja maksumuse arvutust kajastavad tulbad üldse LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioonis (I kd, tl 98) varem eksisteerisid, siis on need tahtlikult välja jäetud. 21) Kohus ei nõustu puudutatud isiku eeltoodud seisukohaga eelkalkulatsiooni osas. LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioon (I kd, tl 98) oli terviklikuna olemas juba 01.08.2018 ning puudutatud isikul oli võimalik sellega tutvuda juba 13.11.2019 (I kd, tl 99-152). Avaldaja poolt 13.11.2019 ja 25.11.2020 puudutatud isikule saadetud e-kirjadele oli manustena lisatud kõik avaldaja nõuet tõendavad dokumendid, sh ka vaidlusalune eelkalkulatsioon terviklikul kujul. Nimetatud asjaolu tõendavad avaldaja saadetud ekirjad ja nende lisad (I kd, tl 143-155). Seega oli puudutatud isikul võimalik juba 13.11.2019 tervikliku eelkalkulatsiooniga tutvuda. Eeltoodust järeldub, et avaldajale on esitatud eelkalkulatsioon eelnevalt kooskõlastamiseks. Avaldaja on eelkalkulatsiooni kooskõlastanud ning selle alusel on tegelikult töid tehtud. Eeltoodut kinnitavad maksmisotsused, üleandmise-vastuvõtmise akt ja Navega Grupp OÜ arve. 10 2-21-7687 22) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja avaldus kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 1600 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud. 23) Avaldaja palub kohtul puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis alates perioodi 16.12.2020 kuni 13.05.2021 eest summas 52,25 eurot (I kd, tl 1-4). Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatava intressimäär on alates 01.07.2016 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega on viivise määr 8 protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Puudutatud isik sai avaldaja 13.11.2019 tagasinõude summas 2222,79 eurot kätte 13.11.2019 (I kd, tl 1718). Seega muutus avaldaja nõue puudutatud isiku vastu sissenõutavaks järgmisel päeval, so 14.11.
3. Puudutatud isiku vastutuskindlustusandja ERGO Insurance SE tasus 30.11.2020 avaldaja nõudest 622,79 eurot, so summas, mis ületas puudutatud isiku ja tema vastutuskindlustusandja ERGO Insurance SE vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingus sätestatud omavastutussummat 1600 eurot. 14.12.2020 esitas avaldaja puudutatud isiku vastu tasumata kahjuhüvitise osas nõude summas 1600 eurot, mille tasumisest puudutatud isik oma 15.12.2020 e-kirjaga keeldus (I kd, tl 1718). Seega muutus avaldaja nõue puudutatud isiku vastu summas 1600 eurot sissenõutavaks 16.12.
4. 24) Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks ajavahemiku 16.12.2020 kuni 13.05.2021 (so kuni avalduse kohtusse esitamiseni) eest 1600 euro suuruselt põhinõudelt seadusjärgne viivis summas 52,25 eurot (1600 × 0,08 / 365 × 149). 25) Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kohtulahendi tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivis ning edaspidi viivis seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (I kd, tl 1-4).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest 14.05.2021. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Seega kuuluvad rahuldamisele ka avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning lisanduv viivise nõue. 26) Puudutatud isik esitas 13.04.2022 taotluse 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd, tl 4-6). Puudutatud isik viitab ebatäpsustele protokollis ja teeb täiendused protokolli parandamiseks, vastavalt kohtuistungi salvestuse ajateljele: • 00:03:00 Puudutatud isiku lepinguline esindaja selgitab, et avaldaja on esitanud kohtule täiendava seisukoha (menetlusdokument 21.02.2022), milleks kohus avaldaja seisukohta küsinud ei ole. Puudutatud isiku lepinguline esindaja vaidleb selle esitamisele vastu ning selgitab, et seisukohti saab esitada kohtu nõudmisel, vastavas menetlusstaadiumis. Nimetatud teema käsitlust kohtuistungi protokollis pole, mille palume protokolli lisada. 11 2-21-7687 • 00:05:49 Puudutatud isiku lepinguline esindaja ei öelnud, et: „ /.../ puudutatud isikut ei ole suunatud avaldaja viimasele seisukohale vastama.“ Puudutatud isiku esindaja, juhtis tähelepanu, et kohus pole lahendanud avaldaja 21.02.2022 esitatud tõendite menetluse juurde võtmist määrusega ning pole kohustanud puudutatud isikut avaldaja esitatud seisukohtadele vastama. • 00:07:00 Lisaks kohtuniku selgitusele, et eelmenetlus pole lõppenud, ütles kohus, et: „Eelmenetluse ajal üldjoontes pooled võivad esitada, ka siis kui kohus pole vastavat tähtaega andnud, oma seisukohti veel ja veel.“ Palume kohtu istungil väljendatud seisukoht ka kirjalikku protokolli kanda. • 00:28:37 Puudutatud isiku lepinguline esindaja ütles, et: “Antud juhul selle kohta andmed puuduvad.“ ning samas lisas: „Kas see oli ülemise korteri enda eriomandi osa piires mingi toidujääde, mis oli sinna sisse kuidagi jäänud või kinni või oli see kuskil mujal, seda ei tea.“. Palun viimane lause lisada, vastasel juhul, kaob sidusus ka avaldaja järgneva vastusega. • 00:29:43 Puudutatud isiku lepinguline esindaja vastas avaldaja ütlusele (mille kohaselt nad on esitanud tõendi, mis on allkirjastatud V. V. poolt), järgmiselt: ARON ÕIGUSTEENUSED OÜ 3 „V. V. ise seda kahjustust vahetult likvideerimas ei käinud. Kus ta need andmed võttis, ei tea.“ Palun puudutatud isiku sellekohane vastus kirjalikku protokolli kanda. 27) Avaldaja 25.04.2022 seisukoha järgi tuleb puudutatud isiku kohtuistungi protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata, kuna 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokoll vastab

§ 49ja § 50 nõuetele (II kd, tl 32-33).

28) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi.

§ 53

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

§ 463

lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ning kuulanud 21.03.2022 toimunud kohtuistungi helisalvestist, on seisukohal, et puudutatud isiku 13.04.2022 taotlus 21.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Kohtu hinnangul vastab 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokoll

§ 49

ja § 50 nõuetele, mistõttu ei ole kohtuistungi protokolli parandamine põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29)

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse, siis 12 2-21-7687 peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 30) Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning määrata kindlaks avaldaja menetluskulud summas 50 eurot, so tasutud riigilõiv (I kd, tl 32, 38-39). 31) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138

lg 2).

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot. Seega kuulub vastav kulu puudutatud isiku poolt hüvitamisele. 32) Avalduse rahuldamise tõttu ei hinda kohus puudutatud isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 33) Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34)

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 13