2-20-5126/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 15.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-5126 D I hagi G L vastu elatise suurendamise nõudes 28 770 eurot Hageja: D I (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: J I (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: G L (isikukood xxx, epost xxx) Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Muuta 18.06.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-69233 G T (G L) D I kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista G L D I kasuks välja elatis 624,68 eurot kuus alates 05.04.2020 kuni D I täisealiseks saamiseni.
3. G L tuleb tasuda kohtuotsuse p-s 3 väljamõistetud elatis J I arveldusarvele Luminor pangas xxx.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis D I 08.07.2007 J I ja G T (G L) kooselust. D I elab ema J I ja lapse elukoht on määratud 16.06.2009 kohtumäärusega 2-08-
5. Harju Maakohtu otsuse 18.06.2010 alusel tsiviilasjas 2-09-69233 maksab G L oma lapsele D I igakuiselt elatist summas 268,43 eurot (4 200 krooni), mis EMTA andmetel võrdus 2008 aastal EV miinimumpalgaga. Kuna lapse vajadused ja lapse ülalpidamisega seotud kulud on elatisraha summa määramise ajast muutunud 2 419 euro võrra on hageja pöördunud ajavahemikul 2010-2020 korduvalt kostja poole palvetega suurendada makstavat elatis vähemalt EV elatustaseme muutmise võrra, kuid kostja ei ole nõustunud hagejale ilma kohtusse pöördumata suuremat elatist maksma, siis palub hageja muuta tema kasuks välja mõistetud elatise suurust. Hageja palub muuta
6. juuni 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-69233 G T (G L) D I kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista G L D I kasuks välja elatis 1 400 eurot kuus D I täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on tema netosissetulek 1 542,40 eurot, ja alates juulist 2020 on see 1 355 eurot, kuid hageja ema igakuine sissetulek on 6 407,12 eurot, mis on 4 korda rohkem, kui kostja oma. Kostjal ei ole võimalik hagejale oma netosissetulekust anda elatist summas 1 400 eurot. Kostja arvates on ka hageja vajaduste arvestus ülemäära suur ning ei lähtu lapse tegelikest põhjendatud vajadustest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära kirjalikult menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa ja Harju Maakohtu otsusega 18.06.2010 tsiviilasjas 2-09-69233 on G T (G L) välja mõistetud D I igakuiselt elatis summas 4 200 krooni (268,43 eurot) ning kostja tasub hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 268,43 eurot (t.l. 4-7, 189193). Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale 2019 kandnud üle täiendavaid summasid ja ostnud ka ise riideid ja jalatseid ning sülearvuti (t.l. 64-66). Pooled vaidlevad kas 05.04.2020 seisuga, kui hageja on esitanud hagiavalduse temalt väljamõistetud elatise suurendamiseks on muutunud elatise nõude aluseks olevad asjaolud, s.o. lapse vajadused ja lapsevanemate varaline seisund võrreldes 18.06.2010, s.o. elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga (t.l. 23-24, 63-64, 140). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 2 Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul seega tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 18.06.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusele, mille kohaselt peab kostja tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 268,43 eurot, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 18.06.2010 ehk pärast kohtuotsuse tegemist. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse igakuulised eluasemekulud on 600 krooni (38,35 eurot). Pooled vaidlevad, kas hageja eluasemekulud hagiavalduse seisuga 1 083 eurot on põhjendatud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja on põhistanud, et tema ema eluasemega seotud kulud on kuus keskmiselt 2 166 eurot (üürikulu, parkimis- ja elektri-, gaasi-, veekulud), mistõttu on arvestatud hageja osaks sellest pool, s.o. 1 083 eurot (t.l. 9-17, 32-36, 140 pöördel, 141 pöördel). Kuigi kostja seab kahtluse all, et M S tehtud ülekannete näol on tegemist üürimaksetega, siis kohtu arvates ülekannete selgitusse märgitud seletus rent ja üürileping lubavad mõistlikult arvata, et tegemist on siiski üüritasuga 1 800 eurot kuus (t.l. 86-94, 132). Vaidlust ei ole, et hageja elab Hispaanias koos oma emaga, mistõttu on põhjendatud arvata, et Hispaanias elamisega seoses on hagejal vajadus kasutada eluruumi ja vajadus kasutada ka kommunaalteenuseid. Asjaolu, et hagejal oleks võimalik ka elada Eestis ei luba arvata, et Hispaanias elamise kulud poleks nagu vajalikud, kui hageja siiski Hispaanias elab. Hageja on veenvalt põhistanud, et korteris elab kaks inimest ning aastane summa seoses korteriga kokku on 26 353,86 eurot. Kohus nõustub kostjaga, elamiskuludest ei ole saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks hagejale parkimiskulu 133,40 eurot kuus. Ei ole mõistlik arvata, et lapse ülalpidamiseks peaks ilmtingimata olema vajalik kasutada parkimiskohta. Seega tuleb korteriga seotud kulutustes maha arvata parkimiskoha kulud 26 353,86-133,40x12=24 753,06 ja põhjendatud on korteriga seotud kulud jagada kaheks ja seega on see inimese kohta 12 376,53 eurot ja hageja kohta 1 031 eurot kuus. Kohus tuvastab, et hageja igakuulised eluasemega seotud kulud on seega 1 031 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse igakuine söögiraha on 1 445 krooni (92,35 eurot). Pooled vaidlevad, kas hageja söögirahale on põhjendatud kulutada hagiavalduse seisuga 300 eurot. Hageja on põhistanud, et tema söögikulud on seetõttu suured, sest seoses hageja huviringide graafikuga ei ole tal võimalik õhtul kodus süüa enne kella 22.00, mistõttu tuleb väljas süüa. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et hageja õhtustab väljas (t.l. 9-17) ja nõustub kostjaga, et iseenesest ei ole võimalik hageja poolt lisatud pangakontost järeldada, kui palju siiski tegelikult kulub hageja jaoks toidukuludeks. Kostja arvates tuleb lähtuda keskmisest mõistlikust kulust toidule, mis on kostja hinnangul ei ületa 92,35 eurot kuus. Kohus ei saa iseenesest pidada sellisel määral väljas söömist hagejal mõistlikuks, kui sellega kaasnevad ka märkimisväärselt suured kulud. Asjaolu, et Prantsusmaal ja Hispaanias on tavapärane hageja sõnul, et 99 % inimestest õhtustavad restoranides, ei luba arvata, et seda saaks ka pidada tavapäraseks vajalikuks mõistlikuks lapse kulutuseks kõrvalseisjana Eestist vaadatuna, mis peaks ilmtingimata lapse jaoks olema vajalik kulu. Kohtu arvates on mõistlik arvata, et lapse vajalikud 3 toidukulud kodus ja restoranides üldteada statistikale (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) tuginedes ei saa olla igakuuliselt siiski suuremad kui 100 eurot ja seda hoolimata asjaolust, et hageja õhtustab Hispaania restoranides. Kohus tuvastab, et hageja igakuulised toidukulud on 100 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapsel kulub igakuulised transpordile 200 krooni (12,78 eurot). Pooled vaidlevad, kas hageja transpordile kuluv 28 eurot, mis on 20 % kogu hageja pere bensiinikulust, seoses sõitudega tennisetrenni ja arstide juurde on põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja sõitudeks tennisetrenni ja arstide juurde kulub igakuuliselt 28 eurot, mistõttu kohus ei pea veenvaks hageja transpordikulu suurenemist 28 eurole. Kohus tuvastab, et hageja igakuuline transpordikulu ei ole suurenenud ja see on 12,78 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse igakuised sidekulud moodustavad 50 krooni (3,20 eurot). Pooled vaidlevad, kas sidekulu 52 eurot hagiavalduse esitamise seisuga on põhjendatud kulu. Hageja on veenvalt põhistanud, et hageja mobiiltelefoniga seotud kulud on igakuuliselt 27 eurot, millele lisandub igakuuline internetikulu kodus 50 eurot, mis on jagatud hageja ja hageja emaga pooleks, mistõttu tuvastab kohus, et hageja vajalik ja põhjendatud sidekulu on kuus kokku 52 euro (t.l. 77-77pöördel, 140 pöördel). Kuigi kostja arvates ei ole hageja esitatud tõenditest võimalik kindlaks teha, kui suur on lapse, mitte hageja ema telefoni arve ja koduse internetipaketi arve kuus, siis on kohtu arvates hageja veenvalt põhistanud, et hageja telefoni kasutamisega kaasneb arve 27 eurot ja kodune internetitasu on põhjendatud jagada kaheks 50/2, s.o. 25 eurot hageja kohta. Kohtu arvates ei ole hageja sidekulud ülemäära suured, ja on põhjendatud arvata, et hagejal on vajalik kasutada nii telefoni kui internetti. Kohus tuvastab, et hageja igakuuline sidekulu on 52 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse igakuulised kulutused tervishoiule on 250 krooni (15,98 eurot). Pooled vaidlevad, kas 55 eurot tervishoiule on põhjendatud kulu, mis on seotud peale tervisekindlustuselt hüvitise saamist, mis kõik seotud seoses lapse haige südamega arstivisiite, nõrka immuniteeti, regulaarset hambaravi, tomograafiat, magamisspetsialisti ja analüüse. Hageja ei ole tõendanud, et kulutused aastas 670 eurot on ilmtingimata kantud kõik hageja huvides (t.l. 95, 142). Asjaolu, et hageja ema tervisekindlustus kompenseerib 80 % kogu hageja ema tervishoiukuludest, ei luba isenenesest arvata et pool kulust, mis on jäänud kompenseerimata on seotud just hageja arstilkäikudega või massaažidega, millised kajastuvad esitatud väljavõttes. Võib nõustuda kostjaga, et sularaha väljavõtmine ei tõenda iseenesest, et see summa oleks kulutatud hageja massaažile. Hageja väide, et massaaž maksab 40 eurot ja võiks olla kasulik hagejale ei luba kuidagi järeldada, et massaažikulud oleksid vajalikud ja et nende eest ka igakuuliselt tasutakse. Ammugi ei ole võimalik iseenesest ka kulutuse kandmisest järeldada, et sellise summa kandmine oleks vajalik kulu. Hageja on palunud täiendavalt suurendada meditsiinikulusid igakuuliselt lisaks 47 euro võrra (t.l. 187, 187 pöördel), sest hagejal on kulud 3 150 eurot seoses ortodondi teenusega 3 150 eurot (182-182 pöördel). Kostja arvates on võimalik ka Eestis pöörduda ortodondi teenuse saamiseks. Asjaolu, et ortodondi juurde on võimalik ka Eestis pöörduda, ei luba kuidagi iseenesest arvata, et ortodondiga seotud kulud poleks olnud vajalikud või, et Eestis ei peaks ortodondi teenuste eest tasuma. Kohtu arvates on ortodondi kulud mõistlikud ja vajalikud igakuuliselt 47 eurot ja neid on mõistlik arvata igakuuliste tervishoiukulude hulka. Kuna põhjust pole kahelda, et hagejal on üleüldisi kulutusi seoses arstivisiitidega, mida ei pruugi katta kogu hageja ema tervisekindlustus ja hageja on esitanud tõendid, et temal on kulutusi alates novembrist ortodondi teenusega seoses, mis tulebki hageja nõudel jagada aastate peale, siis on kohtu arvates põhjendatud ortodondi kulultusi mitte lisada hageja tervishoiukulutustele (55+47), vaid ka ortodondi kulutused oleksid põhjendatud kulutused tervishoiukulutuste osana igakuuliselt. Kohtu arvates ei ole põhjendatud, et hageja tervishoiukulutustele oleks vajalik ja põhjendatud kulutada rohkem kui 55 eurot. Kohus tuvastab, et hageja igakuulised vajalikud tervishoiukulud on 55 eurot. 4 Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse reisidele seoses tervisega kulub 500 krooni (31,96 eurot). Kuna hageja elab Hispaanias, siis ei ole hagejal enam hädavajadust kulutada reisidele seoses tervise tõttu sobiva kliima leidmiseks, kuid neid kulusid palub hageja arvestada põhjendatud kuludeks seoses hageja elamiskulude katmisel. Kohtu arvates ei ole põhjust aga reisimise kulusid tasaarvestada hageja elamiskuludega. Kohus on eelnevalt leidnud, missuguses ulatuses kohus peab põhjendatuks hageja elamiskulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal ei ole kulutusi seoses hädavajalike reisidega hageja tervise parandamiseks. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse hügieenitarvete igakuuline kulu 200 krooni (12,78 eurot). Kostja arvates on hügieenitarvetele põhjust kulutada mitte rohkem kui 12,78 eurot. Pooled vaidlevad, kas hageja hügieenitarvetele 20 eurot juuksurikulu ja 10 eurot dušigeel, šampoonid, hambaharjad, -pastad parfüümid on põhjendatud kulu. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja enda esitatud tabeli kohaselt kulub hageja juuksurile 17 eurot, mitte 20 eurot. Samas on hageja sõnul juuksurile kulunud ka 25 eurot ja 27 eurot. Kohtu arvates võib seega mõistlik kulu juuksurile olla 20 eurot. Pealegi pooled ei vaidle, et hagejal käib iga kuu juuksuris ja selline teenus on vajalik. Lähtudes eeltoodust leiab kohu, et hageja on veenvalt põhistanud, et tema hügieenitarvetele ja juuksurile kulub kokku 30 eurot. Kohus tuvastab, et hageja igakuulised vajadused hügieenitarvetele ja juuksurile on kokku 30 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse lasteaiamaksule koos söögirahaga kulub 3 000 krooni (191,74 eurot). Pooled ei vaidle, et laps ei käi enam lasteaias, Kuid pooled vaidlevad, kas lapse koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud kulutada 641 eurot. Tuvastatud on, et hageja käib B F koolis, mille eest tasub hageja ema (t.l. 2526, 139 pöördel-140), seega on tõendatud, et kulutused seoses hageja koolis käimisega on kantud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temaga kooskõlastatud lapse kooli valikut ja kostjal ei ole võimalusi osaleda hageja emaga võrdselt hageja erakooli tasu 15 467 euro tasumises aastas. Põhjendatud on arvata, et kui hageja elab Hispaanias, siis ta käib rahvusvahelises koolis, millega kaasnevad ka kulud. Kohus leiab, et hageja koolikulud kuus 641 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus tuvastab, et koolikohustuse täitmisele on hagejal põhjendatud ja vajalik kulu igakuuliselt 641 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse riietele ja jalanõudele kulub 700 krooni (44,74 eurot). Pooled vaidlevad, kas hagiavalduse esitamise hetkega on põhjendatud kulutada lapsele 100 eurot kuus. Hageja sõnul vahetatakse tema riideid ja jalatseid iga nelja kuu tagant, sest ta kasvab neist välja. Samas ei ole hageja sõnul selle summa sisse arvestatud kõik vajalik, kuna talve- ja suusariideid ostetakse hooajaliselt ja mitte iga aasta. Kohtu arvates hageja tšekkidest ja konto väljavõtetest ei ole võimalik tuvastada, kui suur on hageja riietusele tegelik ja vajalik kulu igakuuliselt (t.l. 31-40, 141). Hageja väited, et suusariideid osteti eelmisel aastal ja võib-olla tuleb osta neid järgmisel aastal ei ole võimalik tuvastada, missugune kulu hagejal siis kokkuvõtlikult seoses riietusega on. Kostja väide, et kui laps kasvab iga nelja kuu tagant temale ostetud riietest välja, lubab tõesti arvata kas ikka on põhjendatud osta lapsele luksusbrändide riideid, nagu on olnud hageja ema sooviks ja põhjenduseks miks peaks lapse igakuuline kulu riietusele ja jalatsitele olema 100 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud ja vajalik lapse riietusele ja jalanõudele kulutatav summa igakuuliselt 44,74 eurot, mis enam-vähem selline kulu nagu keskmiselt statistiliselt lapsele kulub. Kohus tuvastab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud riietusele ja jalanõudele on 44,74 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse xxx Muusikakoolis osalemise tasu on 440 krooni (28,12 eurot). Hageja huviringidele kulub hagiavalduse kohaselt hagiavalduse esitamise ajal hagejal prantsuse kooli programmi läbimiseks 5 25 eurot, prantsuse keele eratundidele 180 eurot, matemaatika eratundidele 150 eurot, tennis 82 eurot ja suvelaagritele arvestuslikult 50 eurot (t.l. 27-30, 96, 140 pöördel, 141, 155-157, 171 pöördel, 172). Kohtu arvates ei on hageja veenvalt põhistanud, et hageja ema on tasunud eelnimetatud huvitegevuse eest, mistõttu pole põhjust kahelda, et hageja ema nagu ei tasuks tundide või treeningute ja laagri eest, sest hageja seal nagu ei osaleks. Kohtu arvates on üldteada, et lapsed osalevad huvitegevuses, millega kaasnevad täiendavad kulud või võetakse järeleaitamise tunde, mille eest tuleb samuti tasuda. Pole põhjust kahelda, et lapsed osalevad ka laagrites ja sellega kaasnevad kulud. Kohtu arvates on eelpooltoodud tegevuse põhjendatud ja vajalikud ühe lapse arenguks. Kohus tuvastab, et hageja huviringidele on põhjendatud ja vajalik kulu igakuuliselt 487 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse koduse majapidamise esemetele kulub 3,20 eurot. Pooled vaidlevad kas hageja koduse majapidamise kuludele on põhjendatud kulutada 15 eurot. Kostja arvates ei ole hageja põhjendanud, mis põhjusel on majapidamistarvete kulu kasvanud viis korda. Kostja peab põhjendatuks, et see on 3,20 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et pelgalt asjaolule, et elatise määramise kohtuotsusest on möödunud 10 aastat, saaks kuidagi iseenesest tuvastada, et majapidamise esemetele kuluks 15 eurot. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Seetõttu ei ole hageja tõendnaud, et hageja kulud majapidamise esemetele oleks hagiavalduse esitamise seisuga muutunud. Kohus tuvastab, et hageja igakuised majapidamise esemetele on 3,20 eurot. Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse vaba aja veetmisele (teatri- ja kinopiletid, raamatud) ja raamatutele kulub ühes kuus 200 krooni (12,78 eurot). Pooled vaidlevad, kas vaba aja veetmisele on põhjendatud kulutada 60 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud, mis põhjusel on vaha aja kulud kasvanud viis korda. Kostja arvates on põhjendatud kulu 12,78 eurot kuus. Kohus ei kahtle hageja väites et tema huvid on kümne aastaga muutunud, kuid sellest, et hageja kuulab jazz kontserti La Pedrera katusel, mis maksab 50 eurot või soovib minna ekskursioonile Roomas, Moskvas või Jeruusalemmas või minna veeparki ja omada mänguasju saaks kohus iseenesest järeldada, et kõigele sellele on kulub igakuuliselt 50 eurot, milline kulu kajastub kusagil hageja ema tabelis või konto väljavõttes või esitatud arvetes. Igal juhul ei saa kohus pidada põhjendatuks hageja ema kui saatja kulude välja mõistmist kostjalt. Hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuv kulu, mida jagades aasta peale, ei luba arvata, et meelelahutustele kulutatav summa on suurenenud hageja näidatud ulatuses. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid hagiavalduses, et tema vaba aja kuludeks on vajalik kulutada igakuliselt 60 eurot, kuid kohtu arvates on põhjendatud arvata, et hagejal on kulud seoses vaba aja veetmisega ja kooli minekuga et hagejale ostetakse raamatuid või mänguasju ja muid vajalikke vahendeid, nt arvutitool (t.l. 158-166, 172 pöördel, 175-179) ning keskmisele statistikale tuginedes loeb kohus hageja väited veenvaks, et hageja kulud seoses vaba aja veetmisega on vajalikud ja põhjendatud, kui mitte rohkem kui 40 euro ulatuses igakuuliselt. Kohus tuvastab, et hageja igakuised kulud muud kulud, sh vaba aja veetmisega on 40 eurot. Kuna 18.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-09-69233 on kohus tuvastanud, et lapse igakuulised põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus olid 7 635 krooni ehk 487 eurot ja kohus on käesolevas kohtuotsuses tuvastanud, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on kokku 2 498,72 eurot (1 031+102+12,78+52+55+30+641+44,74+487+3,2+40), siis hageja tõendanud, et tema vajadused võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud (t.l. 50-54). Pooled ei vaidle, et 18.06.2010 kohtuotsuses tuvastas kohus, et hageja vanemate varaline olukord on võrdsel heal järjel. Pooled ei vaidle, et käesoleva hagiavalduse esitamise ajal on vanemate varanduslik olukord muutunud seoses asjaoluga, et hageja ema sissetulekuks 5 407,12 ja hageja isa, kostja sissetulekuks 1 542,40, mis alates 01.07.2020 on 1 355 eurot (t.l. 5-17, 68-70, 122-124, 180). Esitatud ajaoludest ja hageja väidetele tuginedes, ei ole võimalik tuvastada, et hageja kontole igakuiselt laekuv 1 000 eurot on hageja täiendav tulu seoses hagejale kuuluva korteri üürimisega 6 (t.l. 80-83, 130-131). Hageja väide nagu hagejate vanemate varanduslikku olukorda arvestades peaks kostja oma ülalpidamiskohustust täitma kinnisvara arvelt on kohtu arvates põhjendamata. Vaidlust ei ole, et sellise elustiili milleks kulub hagejal märkimisväärne summa, saab eelkõige lubada hagejale hageja ema ja seda oma sissetulekutest lähtuvalt, mistõttu ei ole põhjust arvata, et kostja peaks ilmtingimata hageja ülalpidamises osalema hageja ema valitud summadest lähtuvalt ja seda kompenseerima oma kinnisvara arvelt hagejale. Kuna aga vanemate varanduslik olukord muutnud eelkõige siiski vaid hageja vanemate igakuiste sissetulekute võrra, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja vanematele kuuluvate kinnistute väärtusi. Samas ei olegi vaidlust, et hageja vanemate sissetulekud on ajas muutunud ja need on väga erineva suurusega. Kuna lapse tavalise elulaadi kujundavadki vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (eelkõige sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust eelkõige vanemate varaline olukord. Vaidlust ei ole, et lapse elulaad ja lapse vajadused on eelkõige kujundatud lapse ema poolt, kelle juures laps elab. Lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16;
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Seega hagejate vanemate erinevast sissetulekust ja varalise seisundist tulenevalt, kus kostja töötasu 1 355 eurot on 75 % väiksem hageja ema töötasust 5 407,12, on põhjendatud, et hageja ema osaleks lapse ülalpidamisel hageja vajadustest lähtuvalt hageja ema töötasu arvestades 75 % ja kostja 25 % ulatuses. Kuna hageja põhjendatud igakuulised vajadused on 2 498,72 eurot, siis kostja peab hageja ülalpidamiseks tasuma 624,68 eurot. Kohtu arvates on kostjal tema varanduslikku olukorda ja töötasu 1 355 eurot arvestades võimalik sellist summat hageja ülalpidamiseks tasuda. Lähtudes eeltoodust on tuleb muuta 18.06.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-69233 kostjalt välja mõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest, sest seadus ei näe elatise muutmise õigust tagasiultatuvalt ja mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuuliselt elatis 624,68 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täiseliseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema J I arvelduskontole Luminor Pangas xxx Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 67, 84-85, 133-135, 141, 158161), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes 7 osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise suuruse muutmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik osaliselt tühistatud 20.05.2022 TRK lahendiga 8