← Eesti

1-17-6862/1

1-17-6862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6862

(17233000940)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Irina Galnykina Kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 424 järgi, kokkuleppemenetluse korras, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav E.G isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, so: 23.01.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 201 lg 1 alusel 2kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 sätteid kohaldades 3 aasta pikkuse katseajaga tingimisi kohaldamata. Kaitsja süüdistatav kaitsja osavõttu kohtumenetlusest ei taotlenud RESOLUTSIOON Tunnistada E.G süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.201717.07.2017, so 2 (kaks) päeva ja lugeda ärakandamata karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata karistus, so 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Mihhail 1 E.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 1-17-6862 KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.G-le määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.07.2017. Mõista E.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti ning kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulusid osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700049300 ning selgitus „E.G , 1-17-6862, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: E.G süüdistatakse selles, et ta juhtis 16.07.2017 kella 01.13 ajal Ida-Virumaal mööda Elektrijaama tee 43 asuva hoone juures mootorsõidukit Audi A4 Avant riikliku reg märgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0027 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,81 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus E.G liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani E.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini, süüdistatav E.G ja tema kaitsja O. Gorškaljovi vahel 17.07.2017 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus E.G süüdimõistmist KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2017-17.07.2017, s.o 2 päeva. Ärakandmata osa karistusest jäetakse KarS § 73 sätteid 2 1-17-6862 kohaldades täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et E.G ei pane talle määratud 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlusosalised leppisid kokku selleski, et E.G-lt mõistetakse välja ja ta kohustub hüvitama menetluskuludena: sundraha 352,50 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 144 eurot. Väljamõistetavate menetluskulude hüvitamist võimaldatakse E.G kohtuotsuse jõustumisest ositi, ühe aasta jooksul. Kohtuistungil avaldas süüdistatav E.G, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet, keegi teda selleks ei sundinud ega mõjutanud. Samuti saab aru sellest, et tal tuleb hüvitada süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja menetluskulud kaitsjatasu näol. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et E.G, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245, 2562 lg 3 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Lähtudes eeltoodust tuleb süüdistatav E.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega kaetud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus kujundada täiendavat seisukohta menetluskulude osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 248-249, 2565 lg 1 p 2, lg
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.