KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1286 Haldusasi XX kaebus Eesti Haigekassa 23. mai 2022. a kl 1

) § 52 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4). Ringkonnakohus leiab

§ 207lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata XXi avaldus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

1. Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastupidiselt halduskohtu määruses märgitule on kaebaja selgitanud, et talle määratud ravimite maksumuse (osaline) hüvitamine on vajalik selleks, et hoida kontrolli all kaebaja terviseprobleeme. Kuigi on õige, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega tolereerida alkoholi liigtarvitamist, on kaebaja märkinud, et sellega kaasnevad probleemid väljenduvad olukorras, kus kaebaja ravimeid ei saa, mitte siis, kui ta neid tarvitab. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendused asendada ringkonnakohtu põhjendustega.
2. Esialgse õiguskaitse kohaldamine pole eelnevast hoolimata põhjendatud, sest selle vastu räägivad kaebuse vähesed eduväljavaated ning ülekaalukas avalik huvi.
3. Kaebaja esitatud kirjavahetusest ei nähtu otsesõnu, et ta oleks pöördunud Eesti Haigekassa poole taotlusega konkreetsete ravimite maksumuse hüvitamiseks, vaid kaebaja on soovinud pöördumistes pigem teavet selle kohta, kas Eesti ravikindlustus kehtib ka Usbekistanis. Kaebuses märkis XX, et peab oma õiguste rikkumiseks haigekassa keeldumist tema jaoks oluliste ravimite eest tasumisest. Seega on kaebaja eesmärk saada taotletud hüvitis (vt ka RaKS § 25 lg 2 p 2). Halduskohus tõlgendas kaebust nii, et sellega taotletakse 23.05.2022 kl 17.27 ekirja tühistamist, milles haigekassa märkis, et Usbekistanis saadud arstiabi Eesti Haigekassa ei hüvita.
4. Ravikindlustuskaitsega hõlmatud isikul on põhimõtteliselt võimalik taotleda hüvitist piiriülese meditsiiniteenuse osutamise, sh selle raames väljastatud ravimite kulude hüvitamiseks (RaKS § 662 lg 3), kuid nende kulude hüvitamine on võimalik üksnes meditsiinilise abi osutamisel teises Euroopa Liidu liikmesriigis (RaKS § 662 lg 1; vt ka RaKS § 41 lg 1). Kaebaja taotleb kulude hüvitamist väljaspool Euroopa Liitu osutatud meditsiinilise abi ja ravimite eest. Usbekistani ja Eesti Vabariigi vahel puudub välisleping, mis reguleeriks selliste kulutuste hüvitamist. Seega puudub haigekassal kohustus kaebaja taotletud kulusid hüvitada.
5. Avalik huvi kaalub praegusel juhul üles kaebaja õigused. Ravikindlustushüvitise maksmise eesmärk on hüvitada kulud, mis on hõlmatud RaKS-s märgitud konkreetsete teenuste, abivahendite ning ravimite hüvitamisega. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest (RaKS § 2 lg 2). Seega pole ravikindlustussüsteem ette nähtud selleks, 3