KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 14. juuni 2022, Tallinn, koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-2482 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. 3. Pärnu Maakohus mõistis 12. novembri 2021 otsusega XXi Kar

S § 356 lg 1 ja § 357 lg 1 järgi ning YY KarS § 356 lg 3 ja § 357 lg 3 järgi õigeks. 3.1 Maakohus luges tõendatuks, et Xxx kinnistu eraldisel nr 13 tehti ajavahemikul 16.12.2016-20.01.2017 ebaseaduslikku raiet, millega põhjustati 4944 euro suurune keskkonnakahju. Xxx kinnistu eraldistel nr 12 ja 13 korraldas ajavahemikul 16.12.201620.01.2017 YY juhatuse liikmena XX. Kohtus ei leidnud tõendamist, et lageraie eraldisel 13 tingis see, et XX märkis lageraie piiri valesse kohta. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et XX märkis eraldiste nr 12 ja nr 13 vahelise piiri selliselt, nagu see fikseeriti täiendava sündmuskoha vaatluse käigus

1. juunil
2. Kohus märkis, et kui sündmuskoha vaatlusel fikseeritud puud pidid tähistama lageraie piiri, oleks need pidanud olema pärast raiet puistu piiril. Kohus märkis, et fotodel nr 2 ja 3 fikseeritud märgistusega puu asub puistu sees, fotodel nr 8 ja nr 9, fotodel nr 10 ja nr 11 ning fotodel nr 13 ja nr 14 fikseeritud märgistusega puud asuvad samuti puistu sees, mistõttu ei saa need olla eraldiste ega kinnistu piiriks. Fotodel nr 15 ja nr 16, nr 18 ja nr 19 ning nr 23 ja nr 24 fikseeritud märgistusega puud ei kasva lageraie piiril, puud kasvavad puistus seepool lageraie piiri, mistõttu ei saanud ka need olla puud, millest R. K raiet tehes juhindus. Maakohus leidis, et R. K ütlused selle kohta, millest ta juhindus raie tegemisel, on vastuolulised. R.K ütlus, et ta juhindus raie tegemisel nii märgistustest kui ka kaardist, ei ole usutav, sest kogenud harvestrijuhina ning teades, millised raied on eraldistel nr 12 ja nr 13 lubatud, pidi R. K märkama, et nr 13 ei ole lageraie lubatud. Samuti ei saanudraiet tehes juhinduda sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud märgistustega puudest, sest need puud kasvavad 3 puistus seespool lageraie piire. Kohus leidis, et R.K vastuolulised ütlused on ajendatud sellest, et ta oli kohtueelses menetluses kahtlustatav KarS § 356 lg 1 järgi seoses ebaseadusliku raiega Xxx kinnistul. Kokkuvõttes leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et XX pani vahendlikult, ebaseaduslikku raiet vahetult teostanud R.K ülekaaluka teadmisega valitsedes toime ebaseadusliku metsaraie Xxx maaüksuse eraldisel nr
3. 3.2 Kohus luges tõendatuks ka selle, et Xxx maaüksuse eraldistel nr 2, nr 5 ja nr 7, s.o kaitstaval loodusobjektil, rikuti ajavahemikul 01.12.2017-21.03.2018 ebaseadusliku raiega loodusobjekti kaitse nõudeid ning tekitati kaitstavale loodusobjektile olulist kahju 18600,60 eurot. Selle raie korraldas XX YY juhatuse liikmena ajavahemikul 01.12.2017-21.03.
4. Kohtulikul arutamisel ei leidnud aga tõendamist, et A. R, kellelt XX raie tellis, oleks olnud raie tegemisel teadmatuses või eksimuses, mida XX oleks saanud ära kasutada. Sellest tulenevalt leidis kohus, et XXile ei saa ette heita seda, et tema pani vahendlikult toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, millega põhjustas kaitstavale loodusobjekti olulise kahju. Kohus ei pidanud võimalikuks kvalifitseerida XXi tegu ümber KarS §

§ 22lg 3 järgi, nagu prokurör süüdistuskõnes taotles.

Kohus märkis, et kuna kaasaaitamine on teise isiku tahtliku õigusvastase teo toetamine, saab kaasa aidata ainult tahtlikult toimepandud teole. 3.3 Seoses süüdistuse kohaselt YY huvides tegutsenud XXi õigeks mõistmisega mõistis kohus õigeks ka YY.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist XXi ja YY õigeksmõistmises, XXi süüdimõistmist KarS § 356 lg 1 ja § 357 lg 2 – 22 lg 3 järgi ja YY süüdi tunnistamist KarS § 356 lg 3 ja § 357 lg 3 - 22 lg 3 järgi. Prokurör leiab, et XXt tuleb karistada KarS § 356 lg 1 järgi 50 päevamäära ja KarS § 357 lg 222 lg 3 järgi 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Liitkaristuseks taotleb prokurör XXile 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse mõistmist. YY-d tuleks apellatsiooni kohaselt karistada KarS § 356 lg 3 järgi 4000 euro ja KarS § 357 lg 3- 22 lg 3 järgi 6000 euro suuruse rahalise karistusega. Liitkaristuseks tuleks mõista 10 000 euro suurune rahaline karistus, mis tuleks aga jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui YY ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.1 Prokurör leiab, et R.K ütlustest ja täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt andis XX harvesterijuht R.Kle ette vale lageraie piiri. Prokuröri arvates on ekslik kohtu järeldus, et
2. juunil 2019 toimunud sündmuskoha vaatlusel tuvastatud märgistatud puudega ei ole tuvastatav lageraie ja harvendusraie piir. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati 9 punast värvi triipudega märgistatud puud. 4 Prokurör vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et märgistatud puud ei asu lageraie piiril. Viidates
3. juuni 2019 vaatlusprotokollile, märgib prokurör: „Ekslik on kohtu poolt avaldatu, et puud fotodel nr.15 ja nr. 16, nr 18 ja nr 19 ning nr 23 ja nr 24 kasvavad eespool lageraie piiri. Sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud märgistatud puud on fotodel 15, 18 ja
4. Tuvastamaks eraldiste 12 ja 13 vahele märgitud maha märgitud raiepiiri lisas menetleja vaatlusele 2 metsaameti kaardi väljatrükki. Metsaameti kaardi väljatrükk fotodel nr 16, 19 ja 24 on iseloomustava tähendusega, fikseeritud on sündmuskoha vaatlusel pildistatud puude koordinaadid. Kohus on jätnud täiesti arvestamata sündmuskoha vaatlusele lisatud teise metsaameti kaardi väljatrükiga / lk 90,92,95/, millest nähtub, et nendel fotodel olevad märgistatud puud asuvad harvendusraie ja lageraie piiril.“ Samuti on apellatsiooni kohaselt ekslik maakohtu väide, et märgistatud puud fotodel nr 2 ja 3, 10 ja 11 asuvad puistu sees. Ka nende puhul on kohus jätnud täiesti arvestamata sündmuskoha vaatlusele lisatud teise metsaameti kaardi väljatrüki, millest nähtub, et nendel fotodel olevad märgistatud puud asuvad harvendusraie ja lageraie piiril. Kohus on jätnud tähelepanuta, et märgistatud puu fotol 5, mille asukoht on fikseeritud Metsaameti kaardi väljatrükkidel (fotod 6 ja 7), asub harvendus- ja lageraie piiril ning piiri mahamärkimisega on eksitud 56,54 meetrit. Fotodel 8 ja 13 olevate puude kohta märkis prokurör, et nende puhul ei olegi menetleja tuvastanud, et nende puude märgistamisel oleks eksitud kinnistu piiride märkimisega. Sündmuskoha vaatlusel on piirdutud nende asukohtade koordinaatide fikseerimisega. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et tõendamist on leidnud, et märgistatud puud fotodel 2,5, 10, 15, 18 ja 23 asuvad harvendusraie ja lageraie piiril ning tõendatud on ka, et eraldiste nr 12 ja nr 13 vaheline piir oli valesti märgitud ning selle tulemusena on lisaks eraldise 12 lubatud raiele teostatud ka lageraie eraldisel 13, kus lageraie oli keelatud. R.K ütlused riimuvad P. L ütlustega ning sellest tulenevalt on eluliselt usutav R.K poolt avaldatu et raie tegemisel juhindus ta T.S poolt eraldiste 12 ja 13 vahele maha märgitud raiepiirist. Harvesteriga töötanud R.K kinnitas kohtus antud ütlustes, et Xxx kinnistul olid eraldiste piirid maha märgitud ja tema juhindus eraldiste 12 ja 13 vahele maha märgitud piirist. R.K väitel jäid märgistatud puud pärast raiet kasvama. Tema sõnul ei öelnud XX raie ajal, et ta oleks Xxx kinnistul midagi valesti teinud. Seda, et on toimunud üleraie, rääkis XX alles siis, kui Keskkonnaamet rikkumise avastas. Siis võttis ta R.Kga ühendust ja heitis ette, et viimane on läinud üle eraldise piiri ja teostanud lageraiet seal, kus oleks pidanud teostama harvendusraiet. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et R.K kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised. R.K sõnul ta raie teostamisel GPS seadet ei kasutanud. Tal oli kasutada kaart ning tema arvates oli raie ka kaardi järgi korrektne. Sellest on kohus teinud eksliku järelduse, et R.K ütlustes esinevad vastuolud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et R.K selgitas kohtuistungil, et kaardi järgi ei pruugi aru saada, kui raiega läks kümneid meetrid üle eraldise 12 piiri. Kohtulikul uurimisel ei avaldatud R.K eeluurimisel antud ütlusi, seega on tõendatud, et R.K on Xxx kinnistu raie kohta andnud ühesuguseid ütlusi nii eeluurimisel kui kohtulikul arutelul. 5 Sellest tulenevalt on tõendatud, et tema ütlused on olnud järjepidevad ja nendes puuduvad vastuolud. Asjaolu, et eeluurimisel oli R.Kle esitatud kahtlustus KarS § 356 lg 1 järgi, ei anna alust lugeda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Nimetatud kohtu seisukoht on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Maakohus ei ole antud küsimuses olnud ka järjekindel, sest on näiteks lugenud usaldusväärseteks A. R ütlused, kuigi ka temale oli eeluurimisel esitatud kahtlustus KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 4.2 Xxx kinnistul toimunud raie kohta leiab prokurör, et XX oleks pidanud ebaseadusliku raie ära hoidma. XX teadis, millist raiet tohib eraldistel teha ja kui palju võib raiuda. Kuna nii raie kui metsa väljaveo eest tasuti tihumeetrite järgi, ei ole eluliselt usutav, et XXil puudus teave selle kohta, kui suur oli Xxx kinnistult väljaraiutud metsamaterjali kogus. Prokurör oli seisukohal, et arveldamaks A. R ja metsamaterjali väljaveoteenust osutanud isikutega, omas XX igapäevaselt ülevaadet Xxx kinnistult raiutud metsamaterjali puidu koguste osas. Prokurör märgib, et just XX määras, kust ja kuidas raiet teostada, ilma et ta oleks maha märkinud raie piirid ja tüübid, juhtis raiet ning hoidis raie kulgemist oma kontrolli all. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, oleks ta pidanud takistama eraldistel 2, 5 ja 7 läbiviidavat ebaseaduslikku lageraiet, kuid selle asemel, olles teadlik, et eraldistel 2, 5 ja 7 oli lageraie keelatud, lasi ajavahemikul 01.12.2017-21.03.2018 kaitstaval loodusobjektil ebaseaduslikult puid langetada, rikkudes sellega kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid ja tekitades sellega kaitstavale loodusobjektile olulise kahju. Prokurör leiab, et kui XX kontrollinuks nõutava hoolsusega A. R tegevust, oleks ta tuvastanud, et ebaseadusliku raiega Xxx kinnistul on põhjustatud keskkonnakahju ning raie peatamisega hoidnuks ära kahjuliku tagajärje. Viidates Riigikohtu 28.11.2019 otsusele kriminaalasjas 1-17-5210, leiab prokurör, et XX vastutab ebaseadusliku metsaraie eest Xxx kinnistul KarS § 357 lg 2 ja KarS § 22 lg 3 alusel. 4.3 Kuna XX pani kuriteod toime YY huvides, taotleb prokurör ka osaühingu süüdi tunnistamist.
5. Apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikus seisukohas palub Keskkonnaamet rahuldada prokuröri esitatud apellatsioon täies ulatuses. Ühtlasi taotleb Keskkonnaamet XXi ja YY süüdi tunnistamisel mõista neilt Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 23 544,60 eurot. Kannatanu deklareerib, et nõustub täies ulatuses prokuröri apellatsioonis tooduga ning leiab samuti, et kohus on tõendeid vääralt hinnates jõudnud väärale järeldusele isikute süü puudumise osas. Sarnaselt prokurörile leiab kannatanu, et XX ja YY on keskkonnakahju tekitanud raied on toime pannud, tehes seda Xxx kinnistul vahendliku täideviimise vormis ja Xxx kinnistul kaasa 6 aitamise vormis. Seda järeldust toetavad nii uuritud isikulised tõendid (peaasjalikult P. L ja R.K ütlused) kui ka dokumentaalsed tõendid (peaasjalikult sündmuskoha vaatluse protokollid koos lisadega. Maakohus on tõendeid hinnates eiranud tõendite igakülgse ja kogumis hindamise reegleid, asetades osadele tõenditele ilma pikemate põhjendustega rohkem kaalu kui teistele. Xxx kinnistul toimunud raie osas nõustub kannatanu täielikult prokuröri väljatooduga ning leiab samuti, et XXi ja YY teopanus raie teostamisele on tõendamist leidnud ja seda sellises ulatuses, mis toob kaasa vastutuse keskkonnakahju tekitamises.
6. Kaitsja leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
7. novembri 2021 otsus muutmata. Ühtlasi taotleb kaitsja riigilt YY apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks osaühingu kasuks 1170 euro välja mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on järeldust, et esitatud süüdistus ei ole leidnud kinnitust, nõutavalt põhjendanud. Prokurör ei ole esitanud apellatsioonis selliseid argumente, mis annaks aluse maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks. Tõendite hindamine leiab eeskätt aset esimese astme kohtus. Riigikohtu praktikas on nimelt omaks võetud arusaam, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti üksikasjalikult põhjendama. Kaitsja heidab apellatsioonile ette, et see on äärmiselt raskesti jälgitav ja ei ole liigendatud. Apellatsioonis ei ole esile toodud, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellandi arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang. Prokuröri apellatsioon on äärmiselt raskesti mõistetav. Xxx kinnistu osas taotletakse süüdistatavate süüdimõistmist ettevaatamatusest toime pandud teole kaasaaitamises, mis on materiaalõigusest tulenevalt võimatu. Seejuures ei ole tuvastatud ka koosseisupärast ja õigusvastast täideviija põhitegu. Xxx kinnistul toimunud raiet puudutavas osas nõustub kaitsja maakohtuga, et
8. a sündmuskoha vaatlusprotokollist ei ole aru saada, et vaadeldud puud on märgitud täpselt nendesse kohtadesse, kus oligi teostatud lageraie ja kust algas harvendusraie piir. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks üritab prokurör n-ö musta valgeks rääkida ja väita, et märgistatud puud on lageraie piiril. Prokurör on asunud andma protokollile sisu, mida sellest ei nähtu. Erinevalt prokurörist on kaitsja seisukohal, et ajal, mil toimus esimene sündmuskoha vaatlus, oleks ilmselgelt pidanud vaatluses osalejatele olema nähtavad toimunud lageraie piirid, kuid midagi taolist ei märgatud ega ei fikseeritud. Kohus on ka nõuetekohaselt osutanud asjaoludele, miks ta ei pea R.K ütlusi usaldusväärseteks. R.K ütluste usaldusväärsuses annab aluse kahtlemiseks esiteks tema väide, et kaardi kasutamisel ei pruugi aru saada, kui raiega läks kümneid meetreid üle eraldise nr 12 piiri. Selline R.K väide on arusaamatu ning kaardi kasutamise eesmärgiga vastuolus. Samuti annab 7 aluse R.K ütlustes kahtlemiseks tema väide, et ta jättis kõik märkidega puud püsti. Samas sündmuskoha vaatlusel avastatud märgistatud puude vahe oli kohati isegi ca 60 meetrit. See ei ole loogiline. Märgistades lankide piire, tehakse seda 10–15 meetriste vahedega. Maakohus on selgitanud, et R.K ütluste ebausaldusväärseks lugemise põhjuseks on ka see, et need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti ei ole „piiripuud“ tuvastatud vahetult pärast raiet. Asjakohatu on ka viide sellele, et R.K ei ole menetluse käigus enda ütluseid muutnud, mis oleks justkui tema usaldusväärsust tõstev asjaolu. Prokuröri apellatsiooni resolutsioonist ilmnevalt taotletakse Xxx kinnistul toimunud raie osas XXi süüdimõistmist kaasaaitamises ettevaatamatusest toime pandud kuriteole. Selline taotlus XX süüdimõistmiseks ja karistamiseks KarS § 357 lõike 2 ja § 22 lõike 3 järgi on materiaalõiguslikult võimatu. Sama kehtib ka prokuröri taotluse kohta süüdi tunnistada YY KarS § 357 lõike 3 – § 22 lõike 3 järgi. KarS § 22 lõike 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Nimetatu tähendab, et karistatav on üksnes teise isiku tahtlikule teole kaasaaitamine. Ettevaatamatusest toime pandud teole kaasaaitamine karistatav ei ole. Samuti on karistatavuse eeldus see, et ka kaasaaitamise tegu ise on tahtlik. Kaasaaitamises isiku süüditunnistamise vältimatu eeldus on niisiis nii põhiteo kui ka kaasaitamisteo tahtlikkus. Kuivõrd prokurör on apellatsioonis põhiteo kvalifitseerinud toimepanduks ettevaatamatusena hooletuse vormis (KarS § 18 lõige 3), ei ole sellisele teole kaasaaitamine KarS § 22 lõike 3 kohaselt karistatav. Asjakohatud ka prokuröri sisulised argumendid. Nimelt ei ole alust nõustuda prokuröri argumendiga selles, et eluliselt ei ole usutav, et XXl puudus täpne teave, kui suur oli Xxx kinnistult väljaveetud materjali kogus. Kaitsja selgitab, et metsateatisele kantud tihumeetrite arv ei ole sageli vastavuses reaalse puidu kogusega. Metsateatisele kantakse üksnes orienteeruv prognoositav tulem, mitte aga tegelik tulem, sest metsateatise väljastamise ajal ei ole see veel teada (puud ju veel alles kasvavad metsas). Samuti on XX selgitanud, et tal oli sel ajal tegemist teiste lankidega ja Xxx kinnistul raie ajal ei viibinud. Kaitsja arvates ei ole ka arusaadav, millisest normist tulenevalt oli XXil prokuröri arvates kohustus jälgida pikaajalise kogemusega A. R tegevust. Kuigi prokurör viitab Riigikohtu lahendile 1-17-5210 (p 37), siis selle kaasuse asjaolud ei lähe kokku prokuröri enda poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis esile toodud faktiväidetega. Kui prokuröri poolt viidatud lahendis 1-17-5210 oli menetluse esemeks tahtlik kuritegu, siis apellatsioonis sisalduvad järgmised laused, mis viitavad otseselt sellele, et XXile heidetakse siiski ette ettevaatamatusest toime pandud kuriteole kaasaaitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtukolleegium juhib esmalt kohtumenetluse poolte tähelepanu sellele, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja KrMS § 331 lg 2 kohaselt apellatsiooni piires. Seetõttu ei 8 ole KrMS § 331 lg-st 4 tulenevalt ka apellatsioonimenetluse pooltel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Praegusel juhul on kannatanu seda teinud, taotledes XXilt ja YY-lt Eesti Vabariigi kasuks 23 544,60 euro suuruse keskkonnale tekitatud kahju hüvitise välja mõistmist. Prokurör ei ole apellatsioonis maakohtu otsust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas vaidlustanud ega tsiviilhagi rahuldamist taotlenud. Tsiviilhagi rahuldamine ei ole süüdimõistmisega automaatselt kaasnev järelm, vaid tsiviilhagi rahuldamine või rahuldamata jätmine on iseseisev otsustus. Seetõttu ei tähenda õigeks mõistmise vaidlustamine ja süüdi tunnistamise taotlemine vaikimisi ühtlasi tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamist ja tsiviilhagi rahuldamise taotlemist. Seega on kannatanu väljunud apellatsiooni piirest. Seejuures on esitatud taotlus selline, mida ei saa esitada muus menetlusdokumendis kui apellatsioonis – sisuliselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ühe maakohtu tehtud otsustuse osas ja ses osas uue otsustuse tegemist. Menetlusdokument, milles kannatanu kõnealuse taotluse esitas, on esitatud pärast apellatsioonitähtaja lõppu ja tegemist on ilmselgelt seisukohtadega prokuröri apellatsiooni suhtes, mitte iseseisva apellatsiooniga. Eelnevast tulenevalt jääb kannatanu esitatud taotlus XXilt ja YY-lt Eesti Vabariigi kasuks 23 544,60 euro suuruse keskkonnale tekitatud kahju hüvitise välja mõistmiseks läbi vaatamata.
10. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11. Süüdistuse kontseptsiooni kohaselt määras XX Xxx kinnistul märgistatud puudega vale lage- ja harvendusraie piiri, millest harvesteriga töötanud R.K lähtus. See väide tugineb peamiselt kahele tõendile: • R.K tunnistajana antud ütlustele, et ta lähtus eeskätt XXi tähistatud piirist ning tähistusega puud jäid kasvama; • 2019 toimunud täiendava sündmuskoha vaatluse protokollile, mille kohaselt leiti eraldisel 13 tähistatud puid. Maakohus mõistis XXi õigeks põhjusel, et kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et 2019 vaatlusel fikseeritud puud tähistasid seda piiri, milleni R.K pidi tegema lageraiet. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et vaatlusprotokollis märgitud puud ei olnud lageraie piiril. Osa puudest ei olnud puistu piiril, vaid kasvavad puistus „seespool lageraie piiri“, osa asus täiesti puistu sees. Kohus leidis, et need ei saanud järelikult olla puud, millest R.K raiet tehes juhindus – kui ta oleks lähtunud nendest puudest, oleksid need pidanud jääma lageraie piirile. Apellatsiooni argumendid maakohtu seisukohta ümber ei lükka. Kahe puu puhul, mille kohta maakohus märkis, et need asuvad puistu sees, ei vaidle prokurör sellele faktile vastu. Apellatsioonis on märgitud: „Puude osas fotol 8 ( I kd lk 85), fotol 13 ( I kd lk 88) ei ole menetleja tuvastanud, et nende puude märgistamisel on eksitud kinnistu piiride märkimisega. Sündmuskoha vaatlusel on piirdutud nende asukohtade koordinaatide fikseerimisega.“ Sellega möönab prokurör sisuliselt ise, et vähemalt kõik
12. a toimunud vaatlusel fikseeritud 9 märgistusega puud ei olnud mõeldud lage- ja harvendusraie piiri tähistamiseks. Samas ei paku prokurör selgitust, mida pidi tähendama nende puude märgistus ja kuidas eristada puid, millel olnud märgistus pidi tähistama lage- ja harvendusraie piiri, nendest, mille märgistus seda ei tähistanud. Juba asjaolu, et osa märgistusega puid asub väidetavalt märgistatud lageraie piirist selgelt eemal ja sellele ei ole selgitust, seab kahtluse alla sellegi, kas teised märgistusega puud, mis ei olnud eraldise piiril, pidid tähistama lage- ja harvendusraie piiri. Maakohtu otsuse kohaselt ei asunud aga teisedki märgistusega puud lageraie piiril. Maakohus lähtus sündmuskoha vaatlusprotokollis olevatest fotodest (metsaameti kaardi väljatrükkidest), millel oli tähistatud märgistatud puu asukoht eraldisel ja lisatud puu koordinaadid. Prokurör ei ole esitanud apellatsioonis argumente näitamaks, et fotod, millele maakohus tugines, ei anna alust selliseks järelduseks, nagu maakohus tegi. Selle asemel heidab prokurör maakohtule ette, et kohus pole arvestanud, et samade puude asukoha näitavad veel teisedki vaatlusprotokollis olevad metsaameti kaardi väljatrükid (millel on ära näidatud märgistusega puu kaugus eraldise piirist). Prokuröri väitel nähtub viimastest, et märgistusega puud asuvad harvendusraie ja lageraie piiril. Ringkonnakohus möönab, et mitme maakohtu hinnangul raiepiirist eemal olnud puu asukoht on prokuröri viidatud fotodel märgitud eraldisel 13 alles jäänud puistu piirile. Prokurör ei ole aga selgitanud, miks puud, mis maakohtu otsuses viidatud fotode järgi ei asunud puistu piiril, apellatsioonis viidatud fotode järgi seal on (eriti fotodest 11 ja 12 jääb mulje, et sama puu asukoht on märgitud kaardil erinevasse kohta). Ka ei ole prokurör põhjendanud, miks tuleb tema hinnangul fotode omavahelise vastuolu korral lähtuda just apellatsioonis viidatud fotodest. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, mis tähendab, et kui pole selget põhjust, miks eelistada just apellatsioonis nimetatud fotosid, tulebki vastuolu korral eelistada just neid fotosid, millest lähtus maakohus. Ringkonnakohus ei näe mingeid argumente, mis annaks põhjust pidada prokuröri viidatud fotosid täpsemaks või muul põhjusel õigemaks. Vastupidi: arvestades, et just maakohtu otsuses viidatud fotode juurde on märgitud puu koordinaadid, võib järeldada, et just need fotod peavad kajastama puu täpset asukohta eraldisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda vaatlusprotokollist tehtavaid järeldusi ka vaatlused teinud P. L ütlused. P. L on küll andnud ütlusi, et fikseeritud puudega oli märgitud raie piir (kd II; tl 156), kuid neist prokuröri viidatud ütlustest ei selgu, kuidas seonduvad selle piiriga märgistatud puud, mis jäid fotode kohaselt selgelt puistusse. Lisaks muudab väite, et märgistatud puud tähistasid raie piiri, st asusid lageraie piiril, vähem veenvaks tõik, et esimesel vaatlusel märgistatud puid hoolimata otsimisest ei märgatud (kd II; tl. 156). Kui märgistatud puud ei asunud lageraie piiril, ei lähe vaatluse tulemused kokku ka R.K ütlustega, et tema tegi lageraiet kuni märgistatud puudeni ja jättis märgistatud puud kasvama. Seejuures väitis R.K, et jälgis lisaks märgistusele ka kaarti ja tehtud raie oli korrektne ka kaardi järgi. Kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli eraldisel 13 tehtud suures ulatuses lageraiet (nagu näha fotodelt nr 12 ja 17,on puistu piir kohati eraldise piirist rohkem kui 80 m kaugusel), ei saanud raie kaardile vastata. Seetõttu leidiski maakohus, et R.K ütlused ei ole usaldusväärsed. Apellatsiooni argumendid ei kummuta seda hinnangut. Prokuröri argument, et R.K kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ei ole tema kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldatud, on asjakohatu, sest maakohus ei olegi väitnud, et R.K on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi. Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtus 10 antud ütluste vahel ei ole ainus asjaolu, mis võib anda põhjust ütlusi ebausaldusväärseks pidada. Samuti ei anna põhjust pidada maakohtu hinnangut valeks apellatsioonis välja toodud tõik, et R.K ütluste kohaselt ei pruugi kaardi järgi aru saada, kui raiega läks kümneid meetrid üle eraldise 12 piiri. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see just vastuolu R.K ütlustes: ühest küljest kinnitas R.K veendunult, et sai kaardist õigesti aru ja kaardi järgi oli raie tehtud korrektselt, samas väitis ta, et kaardist polegi võimalik täpselt aru saada (võib eksida kümnete meetritega). Ses kontekstis on mõistetav ka maakohtu hinnang, et R.K vastuolulised ütlused olid ajendatud sellest, et ta oli samas asjas olnud ise samuti kahtlustatav. R.K ütlusi iseloomustab just püüd rõhutatult näidata, et tema tegi kõik õigesti. Eelnevast tulenevalt ei ole kõrvaldatud kahtlust, et vaatlusel fikseeritud märgistusega puud ei pruugi olla puud, mis pidid tähistama mittevastavat lageraie piiri. Niisiis ei ole tõendatud, et XX tähistas lageraie piiri valesti ja suunas sellega R.K tegema lageraiet ka seal, kus see ei olnud ette nähtud. Järelikult ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
13. Prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust ka Xxx kinnistul tehtud raiet puudutavas osas. Kohtukolleegiumi hinnangul on prokuröri apellatsioonis esitatud väited tõendamata ja õiguslikult põhjendamatud. 10.1 XXile oli esitatud süüdistus KarS § 357 lg 1 järgi, süüdistuse kohaselt pani XX teo toime vahendliku täideviijana. Apellatsioonis taotleb prokurör XXi süüdi tunnistamist KarS §

§ 22lg 3 järgi.

Apellatsiooni kohaselt käsitab prokurör XXit kaasaaitajana, lähtudes Riigikohtu

1. novembril 2019 kriminaalasjas nr 1-17-5210 tehtud otsuses väljendatud seisukohtadest. Ses kohtuasjas kvalifitseeris Riigikohus KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ümber KarS § 356 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, kuna leidis, et süüdistatavale ette heidetav tegevus ei vasta vahendliku täideviimise tunnustele. Kaasaaitamisega oli Riigikohtu hinnangul tegemist seetõttu, et süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning käis töid vahetult kontrollimas; kuigi tal oli ülevaade raie käigust ja raiemahust, ei peatanud süüdistatav ebaseaduslikku raiet. Prokurör leiab, et sama võib heita ette XXile. Apellatsioonis on väidetud, et XX omas igapäevaselt ülevaadet Xxx kinnistult raiutud metsamaterjali puidu kogusest ja oleks pidanud takistama ebaseaduslikku lageraiet eraldistel 2, 5 ja
2. Väide, et XXil oli pidevalt ülevaade raiutud puidu kogustest, põhineb asjaolul, et XX tasus raie ja metsaveo eest metsamaterjali tihumeetrite alusel. Prokurör leidis, et raie ja metsamaterjali väljaveo eest tasumiseks pidigi olema XXil pidevalt raiemahust ülevaade. Ringkonnakohus tõdeb, et prokuröri enda esitatud tõendid räägivad sellele väitele vastu. Prokurör on apellatsioonis refereerinud metsamaterjali vedanud autojuhi V.T ja metsaveotraktoriga töötanud K.V ütlusi. V. T ütlustest on prokurör toonud apellatsioonis välja muu hulgas selle, et ajal, mil tema metsamaterjali ära vedas, oli raie lõppenud. K. V ütluste kohaselt oli sel ajal, kui tema alustas metsamaterjali väljavedu, enamus raiest tehtud. Tema tehtud tööde eest tasus talle CC, kellele omakorda maksis YY. K. V sõnadega, et siis, kui tema metsamaterjali vedama hakkas, oli suurem osa raiest tehtud, läheb kokku asjaolu, et CC on 11 esitanud YYle arve metsamaterjali veo eest
3. märtsil
4. Raie Xxx kinnistul toimus süüdistuse kohaselt
5. detsembri 2017 ja
6. märtsi 2018 vahelisel ajal. Niisiis tuleneb apellatsioonis viidatud tunnistajate ütlustest, et metsa väljavedu toimus raie lõpufaasis ja äravedu pärast raie lõppu, ning ka prokuröri osutatud arve on esitatud pärast raie lõppu. Seega ei kinnita need tõendid kuidagi prokuröri väidet, et tööde eest tasumiseks pidi XX olema raie edenemise ja selle mahuga pidevalt kursis. Tõendeid ei ole ka selle kohta, et XXil oleks pidanud olema raie edenemisest pidev ülevaade harvesteritöö eest maksmiseks. Raiega tegelenud A.R vastas küsimusele, kuidas töö eest tasumine oli välja kujunenud: „Pika koostöö tulemusena, väljaveotraktor jäi sinna edasi, viimane traktor annab tulemuse, mille järgi tasustamine käib.“ Täpsustavale küsimusele, kas tasustamine toimus siis, kui materjal realiseeritud, vastas A. R: „On olnud ka nii, et saame raha varem.“ Seega ei nähtu A.R vastustest üheselt, kuidas sel korral raie eest tasuti, kuid tema ütlustest tuleneb, et reeglina tasuti lõpus ja raha saamine varem oli pigem erand. Seda, et konkreetsel korral oleks olnud tegemist sellise erandiga, A.R ütlustest ei nähtu (kd II; tl 171– 172). Ka süüdistatava XXi ütluste kohaselt toimus lõplik arveldamine siis, kui metsamaterjal on kinnistult ära viidud. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud prokuröri väide, et XX oli jooksvalt kursis sellega, kui palju Xxx kinnistult raiutakse. Kuna prokuröri seisukoht, et XX oleks pidanud ebaseadusliku raie peatama, põhineb argumendil, et XX oli raie edenemise ja mahuga kursis, välistab juba see, et viimati mainitud asjaolu ei leidnud tuvastamist, prokuröri apellatsiooni rahuldamise Xxx kinnistul toimunud raiet puudutavas osas. Siiski peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et XXi vastutus KarS §

§ 22lg 3 järgi on ka õiguslikult välistatud.

10.2 Apellatsioonis XXi tegevusele seoses Xxx kinnistul toimunud raiega antud õiguslik hinnang on vastuoluline. Süüdistuse kohaselt pani XX KarS § 357 lg-le 1 vastava teo vahendlikult. Apellatsiooni taotlus kvalifitseerida tegu KarS §

§ 22lg 3 järgi tähendab loobumist väitest, et kuritegu on toime pandud vahendlikult.

Sellest hoolimata on apellatsioonis korratud seisukohta, et XX oli ebaseadusliku raie keskseks figuuriks ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all. Ringkonnakohus juhib prokuröri tähelepanu sellele, et kaasaaitaja aitab kaasa teise isiku kuriteole ega saa seega olla teo keskne figuur. Teiseks on kaitsja õigesti rõhutanud, et KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitamisena karistatav tahtlik tegu, esitatud apellatsioonis heidab prokurör XXile ette aga hoolsuskohustuse rikkumist ehk ettevaatamatut tegu. Nimelt on apellatsioonis öeldud: „Prokurör leiab, et kui XX kontrollinuks nõutava hoolsusega A.R tegevust, oleks ta tuvastanud, et ebaseadusliku raiega Xxx kinnistul on põhjustatud keskkonnakahju ning raie peatamisega hoidnuks ära kahjuliku tagajärje.“ Lõpuks tuleb märkida, et ka kuritegu, millele kaasa aidatakse, peab olema KarS § 22 lg 3 kohaselt tahtlik. Sellele on juhtinud tähelepanu nii maakohus oma otsuses kui ka kaitsja apellatsioonile esitatud vastuses. 12 KarS § 357 lg 2 järgi on tegu kvalifitseeritav juhul, kui tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest. Sellist tegu saab lugeda tahtlikuks ainult KarS § 15 lg-s 2 sätestatud juhul, st juhul, kui tahtliku teoga on põhjustatud ettevaatamatusest enamohtlik tagajärg. Seoses sellega on aga Riigikohus

1. detsembril 2020 kriminaalasjas nr 1-20-4729 tehtud määruse punktis 11 selgitanud, et kui enamohtlik tagajärg on kuriteokoosseisu tunnus, siis saab see koosseis olla tahtlik KarS § 15 lg 2 kontekstis üksnes juhul, kui põhikoosseisu moodustab tahtlik kuritegu. Nii ei lange selle sätte alla ettevaatamatusest põhjustatud rasket tagajärge hõlmavad kuriteokoosseisud, mille eelduseks olev koosseisutegu vastab väärteokoosseisule. Riigikohus toonitas, et vaid sellistel puhkudel tuleb kõne alla kuriteost osavõtt ja kuriteokatse. KarS § 357 lg-s 2 on sätestatud enamohtlik tagajärg just väärteokoosseisu suhtes: põhikoosseisuks on looduskaitseseaduse § 71, mis näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest. See tähendab, et KarS § 357 lg-s 2 sätestatud teole kaasaaitamise eest ei ole karistusõiguslikku vastutust ette nähtud.
2. Kuna maakohtu otsus XXi õigeks mõistmise kohta jääb muutmata, on välistatud ka YY süüdi tunnistamine KarS § 356 lg 3 ja § 357 lg 3 - § 22 lg 3 järgi – puudub juhatuse liikme poolt toime pandud kuritegu, mida vastavalt KarS § 12 lg-le 1 juriidilisele isikule omistada.
3. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KrMS § 333 lg-test 2 ja 4 tulenevalt jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kannatanu taotluse tsiviilhagi rahuldamiseks.
4. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada YY-le apellatsioonimenetluse õigusabikulu 1170 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuna prokuröri esitatud apellatsioon jäi rahuldamata, tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 mõista süüdistatava õigusabikulud välja riigilt. Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 mõistlikud õigusabikulud. Ringkonnakohtul ei ole alust seada kahtluse alla arvel märgitud ajakulu (6,5 tundi) ega tunnitasu suurust (150 eurot). Ringkonnakohus peab aga põhjendamatuks kaitsja taotlust hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga. Vastavalt Riigikohtu seisukohale saab käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-1-1-35-16, p 17). St olukorras, kus teenuse eest on tasunud käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulude koos käibemaksuga hüvitamise taotlust põhjendada. Kaitsjad ei ole esitanud ringkonnakohtule põhjendusi, miks ei saa YY saadud teenuse eest tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata. Eelnevast tulenevalt tuleb mõista riigilt YY kasuks õigusabikulu katteks välja 975 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 13