1-20-6551/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6551 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus Heinar Kooviti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heinar Koovit 39401014926), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 16.09.2020 otsusega karistati Heinar Koovitit KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 29.06.2020 karistusaja hulka ning H. Kooviti karistuse kandmise algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.06.
5. Karistuse kandmise aja lõpp on 06.09.
7. Tartu Maakohtu 10.06.2022 määrusega jäeti H. Koovit ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
8. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud – H. Koovit on kandnud nõutud osa karistusest ning tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2.
9. H. Koovitil on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Viimane karistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja joobes juhtimise eest, sarnaseid kuritegusid on isik pannud toime ka varasemalt. Lisaks on kinnipeetavat varasemalt karistatud kehaliste väärkohtlemiste, narkootikumide käitlemise, varguste, sissetungi, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise, väljapressimise, asja omavolilises kasutamise ning ähvardamise eest. Viimased kuriteod on toime pannud sõltuvusprobleemidest ja grupi mõjust tingituna, soodusteguriks on kehv probleemide lahendamise oskus ning riskiv ja hoolimatu elustiil. 2.
10. Vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, vestlused agressiivsest käitumisest ning on osalenud ka tööhõives. Praegu on läbimisel tagasilanguse ennetamise tugigrupp. 2.
11. Kuigi tagasiside rehabiliteerivates tegevustes osalemisele on üldiselt olnud positiivne, siis negatiivne on see, et isik on keeldunud vangistuses kutsehariduse omandamisest. Isik küll läks plaatija eriala omandama, kuid keeldus sellest, kuna tema hinnangul polnud seetõttu piisavalt vaba aega, et suhelda enda perega. 2.
12. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on mõistetud ametniku korraldusele allumatuse, ebaviisaka käitumise ja päevakava rikkumise eest. Kui süüdimõistetu ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes oma käitumist kontrollida ja viia seda vastavusse kehtivate reeglitega, on veelgi ebatõenäolisem, et ta suudaks seda teha vabaduses. Kuigi kohtule 25.05.2022 edastatud kirjas on H. Koovit olnud seisukohal, et on toimepandud rikkumistest õppinud ja enam pole samalaadseid rikkumisi toime pannud, tuleb arvestada, et viimane distsiplinaarkaristus on määratud 06.04.
13. Seega on viimasest distsipliinirikkumisest möödas niivõrd lühike aeg, mis ei võimalda jõuda järeldusele, et kinnipeetav on oma käitumise väärust mõistnud. Samuti nähtub süüdimõistetu iseloomustusest, et vanglaametnike hinnangul jääb rikkumise toimepanemise järel küll vestlusest H. Koovitiga mulje, et ta mõistab, et on käitunud valesti, kuid mõne aja möödudes paneb toime uusi rikkumisi. Kuigi on kiiduväärt, et kinnipeetav on aktiivselt osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning omab vabanedes elukohta, ei ole see piisav veenmaks kohut, et H. Koovit on teinud oma käitumises, hoiakutes ja mõtteviisis säärased muutused, mis lubaksid uskuda, et temast tulenev oht panna toime uusi kuritegusid on piisavalt väike. 2.
14. Eelkõige on isiku puhul kuritegevust soodustavaks teguriks narkootikumide tarvitamine. H. Koovit alustas narkootikumide tarvitamist kõigest 15-aastaselt.
15. aastast tarvitas neli korda nädalas amfetamiini, korgijooki tarvitas igapäevaselt. Kinnipeetav on tarvitanud veel mitmeid erinevaid narkootikume. Viimati tarvitas uimasteid viimase kuriteo toimepanemise ajal (mootorsõiduki narkojoobes juhtimine). Vangistuse ajal on süüdimõistetu enda sõnul tegelenud enesearenguga ning lugenud erinevaid eneseabiõpikud ja psühholoogilist kirjandus. Regulaarselt on vestelnud ka psühholoogiga ning kavatseb psühholoogi vastuvõttudel käimist jätkata ka vabaduses. See kõik on väga tervitatav, kuid on kaheldav, et eelnimetatu on piisav hoidumaks vabaduses narkootikumide tarvitamise jätkamisest. Kohtule saadetud kirjas tunnistab H. Koovit narkosõltuvust ning on libastumise puhuks ennast kirja pannud Viljandi Jämejala rehabilitatsioonikeskusesse, et sellele koheselt reageerida ja mitte lasta sellel süveneda. Maakohus leidis, et narkootikumide sõltuvuse tõttu ning pikaaegse tarvitamise pärast on ilmne, et sõltuvusprobleemiga tuleks hakata tegelema kohe vabanedes, et vältida tagasilangust ning narkootikumide tarvitamise mõjul uute kuritegude toimepanemist. Ravile pöördumiseks, ei ole põhjust oodata järgmist tagasilangust. Seega leidis maakohus, et isiku motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks on väline ning H. Koovit pigem alahindab sõltuvusprobleemi tõsidust, sest ei ole soovinud kohe ravile pöörduda. 2.
16. Kinnipeetavat ei iseloomusta positiivselt ka asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Ettevõte, kuhu H. Koovit soovis vabanemise korral tööle asuda, ei tegutse hetkel, mistõttu ei ole ettevõttel tööd pakkuda. Enne vangistust teenis H. Koovit väidetavalt umbes 1000 eurot kuus, kuid palk ei olnud piisav, kui hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Kuigi sõnades suhtub töötamisse positiivselt ning on ka vangistuse ajal töötanud majandustöödel, siis vabaduses on isik korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, sh vägivallaga. Majanduslikku toimetulekut on suuresti mõjutanud ka uimastisõltuvus. Vabaduses soovib 2 H. Koovit hakata enda sõnul tasuma võlgnevusi. Vabanedes kindla töökoha ja sissetuleku puudumisel on aga suur tõenäosus, et isik võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist ning kuna tööga hõivatuse puudumisel jääb üle palju vaba aega, püsib ka tõenäosus hakata sisustama seda sõltuvusainete tarvitamisega. 2.
17. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks, kuna varasemalt ei ole käitumiskontrollile allutamine tulemust andnud ning isik on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Kuriteo, mille eest isik praegu karistust kannab, pani ta toime kõigest 5 kuud pärast eelmise kuriteo eest tingimisi vangistuse mõistmist. Kuna kuriteo pani ta toime narkojoobes olles, siis rikkus ta sellega ka talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume. See aga tähendab, et tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks ei ole piisav. Jätkates vangistust positiivses võtmes, kaaludes võimalust asuda vabanedes koheselt ravile või rehabilitatsioonikeskusesse, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. Määruskaebused
18. Tartu Maakohtu 10.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H. Kooviti kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja leiab, et kohtumääruses toodud selgituste ja järeldustega ei saa nõustuda.
19. Tartu Maakohtu 10.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu H. Koovit, kes leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta olulised tegurid ning jätnud ta ennetähtaegselt vabastamata, mistõttu palub süüdimõistetu ennast vabastada ja määrata lisakohustusena võõrutusravi läbimine. Vangla iseloomustust ja motivatsioonikirja on valesti tõlgendatud. Kutseharidusest loobus, sest ta valis perekonna. Vangistuses on niigi keeruline peresuhet hoida ning see valik näitab, millised on tema prioriteedid ja eesmärgid. Töökoha osas leiab H. Koovit, et Eestis on hästi töötav Töötukassa teenus, mille kaudu töö leidmine ei ole keeruline. Narkootikumide tarvitamine vaba aja tõttu on üksnes oletus. Eelmisel korral soovis süüdimõistetu samuti sõltuvusravile pöörduda, aga ka siis keelduti tema vabastamisest. Ennetavalt on süüdimõistetu ennast kirja pannud Jämejala võõrutusravi haiglasse, et kui tal tekib kiusatus või libastumine, oleks tal võimalik ravile asuda. H. Koovit on vägagi teadlik oma sõltuvusprobleemi tõsidusest ja just seetõttu on teinud ka varuplaani. Samas on ta nõus ka sõltuvusraviga, kui kohus seda vajalikuks peab. Süüdimõistetul on MTÜ Uus Põlvkond kinnituskiri aastast 2021, kuid telefonikõnes kinnitati, et see kehtib ka praegu. H. Koovit soovib viibida asja arutamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et ka H. Kooviti seisukohad ei anna alust süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 390 lg-st 3 vaadatakse määruskaebused läbi kirjalikus menetluses. Samuti ei näe ringkonnakohus iseseisvat vajadust korraldada istungit. Seega H. Kooviti soov viibida asja arutamisel jääb rahuldamata.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et on võtnud juba oma 28.06.2022 määruses seisukoha seoses H. Kooviti kaitsja määruskaebusega, kes vaidlustas Tartu Maakohtu 10.06.2022 määruse ning kohus leidis, et puuduvad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. 28.06.2022 saabus ringkonnakohtusse aga ka süüdimõistetu tähtaegne määruskaebus, kuid mis jõudis ringkonnakohtuni peale lahendi tegemist. Kuna tegemist on tähtaegse määruskaebusega, 3 milles toodu osas on ringkonnakohus 28.06.2022 suuresti seisukoha juba kujundanud, siis kohus ei korda eelnevaid seisukohti üle, vaid märgib määruskaebusele vastuseks üksnes järgmist. Ringkonnakohus leiab, et H. Kooviti väljatoodud seisukohad ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale, kui ringkonnakohtul on 28.06.2022 määrusega välja kujunenud kaitsja määruskaebuse alusel. Süüdimõistetu jätab arvestamata, et kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb isiku vabastamisküsimuse arutamisel arvestada kogumis, mida on maakohus ka teinud ja mille tulemusena tuleb asuda seisukohale, et H. Kooviti puhul ei ole viidud uute kuritegude risk miinimumini ja puudub alus arvata, et retsidiivsusriski maandamiseks oleks H. Kooviti puhul sobilik ka kriminaalhooldus. Süüdimõistetul on küll mingisugune tagavaraplaan tegeleda oma sõltuvusprobleemiga kui see justkui kuskilt tekib, kuid ringkonnakohtul ei teki veendumust, kas süüdimõistetul on ka reaalne soov probleemiga tegeleda või toob ta neid asjaolusid välja üksnes ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohus ei jaga süüdimõistetu seisukohta nagu ka varasemas lahendis märkis, et süüdimõistetu on ise võimeline probleemiga tegelema. Ka ei anna süüdimõistetu selgitus pere eelistamise osas kutsehariduse omandamisele põhjust maakohtu järeldustes kahelda. Kutsehariduse omandamine tagaks isikule ka paremad võimalused tööturul, mis on vajalik ka töötuna arvel olles, oma pere ülalpidamisel ning uute kuritegude riski maandamisel.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. juuni 2022 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Aarne Sarjas