4-21-4150/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2022, Tartu kohtumajas kohtuistung 04.05.2022 Väärteoasja number 4-21-4150 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Heli Eilonen Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Reili Lopp Väärteoasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane Martin Erik Isikukood: 39001036522, elukoht Eestis: XXXX RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Martin Erikule Tartu Maakohtu 06.12.
2. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-4150 asenduskaristusena määratud täitmata karistusena 11 (üksteist) päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks lugeda Martin Eriku arestikambrisse saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Martin Erikule määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik 16.03.
3. a PPA Põhja prefektuuri otsusega nr 2303,20,000347 karistati Martin Erikut liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 205 trahviühikut, s.o 820 eurot. Otsus jõustus 15.04.
4. 27.08.2021 teatas kohtutäitur sissenõudjale täitmise võimatusest. 29.10.2021 esitas sissenõudja kohtule avalduse Martin Erikule rahatrahvi asendamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 06.12.
5. a määrusega asendati Martin Erikule karistuseks mõistetud tasumata rahatrahv 205 trahviühikut 20 päeva arestiga ning see omakorda 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 4 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 22.12.
6. 26.04.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, kuna Martin Erik ei ole korduvalt ilmunud kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusametnikuga kohtumistele ega teavitanud mitteilmumise põhjustest ning ei ole ära teinud üldkasuliku töö tunde. Menetlusosaliste seisukohad Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et jääb ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele juurde, kuna Martin Erik hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning puudumistest ei teavitanud ta ametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Isiku käitumine näitab hoolimatust talle mõistetud karistuse suhtes ning seetõttu peaks ta karistuse ära kandma vangistuses. Martin Erikul oli üldkasuliku töö sooritamiseks kaua aega ning ta isegi ei teavitanud kriminaalhooldajat, et viibib välismaal. Teda oodati mitmel päeval registreerimisele, kuid ta ei tulnud kohale ega teavitanud sellest. Martin Erik selgitas, et ta jättis üldkasuliku töö pooleli töö pärast, mida ta teeb välismaal. Ta on juba 1,5 kuud olnud XXX metsatööline. 2 nädalat käib ta tööl ja 2 nädalat on Eestis. Hetkel ta ei tea, millal Eestisse tuleb ning kui kauaks siia jääb. Kriminaalhooldajat Martin Erik kahjuks tööle sõitmisest ei teavitanud. Ta on teadlik, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 4 kuud on täis. Süüdlane on valmis 11 tundi tööd tegema, kui naaseb Eestisse, see variant oleks tema jaoks parem. Viimasel korral oli tööga asi nii, et õhtul helistati ja järgmise päeva hommikul tuli kohe sõita. Tavaliselt käiakse lennukiga ja on teada, millal on minna vaja, kuid see kord oli teisiti ja tuli minna mööda maad. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande, kuna Martin Erik ei ole ära teinud üldkasulikku tööd ning ei ole üldkasulikule tööle mitteilmumisest teavitanud kriminaalhooldajat ega üldkasuliku töö juhendajat. 20 tunnist 2 üldkasulikust tööst on sooritatud 9 tundi ning 11 tundi on tegemata ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on möödunud. Martin Erik ei ole oma puudumisi selgitanud ning vastanud ka 22.04.2022 telefonile ega tagasi helistanud, samuti on jätnud samal kuupäeval saadetud ekirjale vastamata. Martin Erik jättis üldkasuliku töö eelnevalt määratud kuupäevadel, s.o 18.04.2022 ja 21.04.2022 sooritamata. Erakorralisest ettekandest ka nähtub, et Martin Erik ei ilmunud ka kolmel korral, s.o 28.12.2021, 31.01.2022 ja 25.02.2022 kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kokkulepitud kohtumisele. Kui ametnik hooldusalusele helistas, siis viimane selgitas, et viibis esimesel kahel korral töö tõttu välismaal. 11.04.2022 kohtumisele jäi Martin Erik 3 tundi hiljaks. Kohtu 05.05.
7. a järelepärimisele Martin Erik vastas, et saabub Eestisse laupäeva õhtul ja jääb kaheks nädalaks. Kohus on seisukohal, et Martin Erik ei ole tegelikult motiveeritud üldkasuliku tööd lõpuni tegema. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et inimene on rohkem motiveeritud tegema tööd, mille eest makstakse tasu, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et Martin Erik on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ning ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et tegemine võtaks väga kaua aega. Tegemist on mõnepäevase töötundide arvuga. Hooldusaluse suhtumisest seega nähtub, et ta ei ole motiveeritud sooritama talle määratud üldkasuliku töö tunde. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Martin Erikul on sooritamata 11 tundi üldkasulikku tööd, mis määrati talle Tartu Maakohtu 06.12.
8. a määrusega. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 22.04.
9. a. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud, kuid Martin Erik ei ole üldkasuliku töö tunde täielikult ära teinud, tegemata on neist üle poole. Kohtu hinnangul ei ole ka kokkulepitud aegadel kohtumistele mitteilmumine aset leidnud mõjuvatel põhjustel, mis oleksid arvestatavad. Järelikult Martin Erik ei ole huvitunud üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalikuks meetmeks on aresti täitmisele pööramine. Nagu kohus eespool selgitas, siis on inimlik keskenduda tööle, mille eest makstakse tasu. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et Martin Eriku käitumine on temale mõistetud karistuse suhtes lugupidamatu ning tegelikult vabaduses karistuse kandmiseks ta motiveeritud ei ole. Martin Erikul on tegemata 11 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 11 päeva aresti. Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel Martin Erikul kandmisele 11 päeva aresti. Kui Martin Erik kohtumääruse jõustumisel ei ilmu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul Tartu Vanglasse aresti kandma, on kohtul võimalik kuulutada isik KrMS § 140 alusel tagaotsitavaks ja kohaldada KrMS § 139 alusel sundtoomist vanglasse. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3