Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja liisinguandja lepingu, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 7138,95 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Kostja rikkus lepingut ja lepingu maksegraafikujärgseid osamakseid ei tasunud. 27.03.2018 esitas liisinguandja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles, nõudis kostjalt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut liisinguandja otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. Liisinguandja võõrandas tagatiseks oleva vara 18.04.2018 summaga 3551 eurot ning müügiga kaasnesid lisakulud. 19.11.2018 a. loovutas liisinguandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3433,21 eurot, intressid 481,01 eurot, viivised 522,23 eurot, müügikulud 178,53 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot bubg hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägilt, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, alates 13.03.2020, samuti tsiviilasja menetluskulud: 400 eurot riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjal teavitada, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 25.06.2020. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ja vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 2
) lg-dele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning
§-ga 367. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Menetluskulud Vastavalt
Hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 400 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas
lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks 420 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 4-l leheküljel, millest sisulist teksti on 3 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot menetluskulu, s.h 400 eurot riigilõivu ja 50 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 2.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.