1-20-687/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-20-687 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Deniss Veressovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Veressov (ik 37611043716), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati D. Veressov süüdi KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks seitse kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud kandmata 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ning D. Veressovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. D. Veressovi karistusaeg algas
11. detsembril 2019 ja lõppeb
12. mail
14. Viru Vangla esitas
15. aprillil 2022 Viru Maakohtule taotluse D. Veressovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti D. Veressov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. D. Veressovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Mõlemad neist on mõistetud vägivallaga seotud kuritegude toime panemise eest, mis näitab, et D. Veressov kasutab esilekerkivate probleemide lahendamiseks füüsilist vägivalda. Kuritegusid on soodustanud alkohol, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. D. Veressovi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea, s.o tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta viibib avavanglas, on teinud majandustöid ja hetkel töötab väljaspool vanglat. Lisaks on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud riigikeelt ja käinud lühiajalisel väljasõidul lähedaste juures. Ta on üles näidanud motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele.
20. Tartu Maakohtu
21. märtsi
22. a otsusega tunnistati D. Veressov süüdi KarS § 118 lg 1 järgi, mille eest karistati teda 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Sellest kuulus koheselt kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui D. Veressov ei pane viie aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. D. Veressov vabanes vangistusest
23. oktoobril
24. Uue kuriteo pani D. Veressov toime juba
25. detsembril 2019, s.o veidi vähem, kui kaks kuud pärast vangistusest vabanemist, olles katseajal ja allutatud kriminaalhooldusele. Lisaks ei tohtinud ta sel ajal ka alkoholi tarvitada, kuid viimasest otsusest nähtub, et kuriteo pani ta toime abikaasa suhtes ühise alkoholi tarvitamise käigus.
26. Arvestades D. Veressovi varasemat elukäiku, ei ole maakohus veendunud, et vangistuses viibitud aeg on piisav, et kinnistada tema õiguskuulekaid käitumisviise ja maandada uue kuriteo toime panemisega seotud riske. Eriti alkoholiga seotud riski. Nimelt läbis ta eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ometi tarvitas pärast vabanemist alkoholi. Praeguse vangistuse jooksul läbis ta kõnealuse programmi jätkutegevuse, kuid selle tagasisidest on näha, et D. Veressovi motivatsioon ja eneseusk on madal. Seega on jätkuvalt olemas risk, et ta võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist. Seda riski suurendab seegi, et D. Veressov ei tunnista alkoholi ja kuritegude vahelist seost. Vangla hinnangul on tal alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvuse tunnused. Ta on küll nõus laskma ennast kodeerida, kuid ta on ennast kodeerinud juba kahel korral, kuid siiski jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud sel ajal toime vägivallaga seotud kuritegusid.
27. Kuigi D. Veressovi vabanemisjärgsed elutingimused pigem toetavad tema vabastamist, siis tuleb arvesse võtta, et tal oli ka enne praegust vangistust olemas elukoht, kus ta pani toime kuriteo oma abikaasa vastu. Tal on olemas ka kindel töökoht, kuid tema töökohad on varasemalt olnud lühiajalised. Enne praegust vangistust oli ta töötuna arvel. MÄÄRUSKAEBUS
28. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu D. Veressov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
29. Maakohus ei oleks tohtinud prokuratuuri seisukohta tema ennetähtaegse vabastamise küsimuses arvesse võtta, sest prokuratuur ei ole seda vähimalgi määral põhjendanud. Maakohus on teinud kaalutlusvea ning omistanud teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele positiivsetest suuremat kaalu. Ta on juba neljal korral käinud lühiajalistel väljasõitudel perekonna juures, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta viibib avavanglas. Ta on teinud majandustöid ja hetkel töötab väljaspool vanglat. Ta on õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogramme. Ta on suhelnud spetsialistide ja psühholoogidega. Ta on vangistuses näidanud üles motivatsiooni õiguskuulekale teele asumiseks. Vabaduses ei hakkaks ta alkoholi tarvitama. Samuti laseks ta ennast alkoholi vastu kodeerida. Ka tema abikaasa ei tarvita enam alkoholi ja nende peamiseks eesmärgiks on laste kasvatamine. Tal puuduvad võlgnevused ja tema vabanemisfondis on 1962 eurot. See aitab ennetada majanduslikke raskuseid. Lisaks on 2 tal olemas kindel töökoht. Vangla hinnangul on ta muutunud ja ei paneks enam kuritegusid toime. Peamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, on tema puhul täidetud. Tema karistuseesmärgid on saavutatud. Ta on nõus täitma kõiki lisakohustusi ja alluma elektroonilisele järelevalvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et D. Veressov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust D. Veressovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
32. D. Veressovi käitumine on vangistuses olnud paljuski positiivne. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja rehabiliteerivaid tegevusi, tegelenud enesearendamisega ning hetkel töötab väljaspool vanglat. Samas ei saa D. Veressovi puhul tähelepanuta jätta, ta omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib vangistuses juba viiendat korda. Seega on tema kuritegelike hoiakutega varemgi erinevate vangistuste jooksul tegeletud, kuid tulutult, sest D. Veressov on igakord jätkanud kuritegude toime panemist. Kõnekas on seegi, et Tartu Maakohtu
33. märtsi
34. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1017 karistati D. Veressovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest kuulus koheselt kandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui D. Veressov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrollinõudeid. Kohtuotsuse kohaselt lõi D. Veressov ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt kannatanut noaga rindkerepiirkonda. Kaks kuud pärast vangistusest vabanemist, pani D. Veressov toime praeguse otsuse aluseks oleva kuriteo, lüües joobes olles enda abikaasat rusikaga näkku. Teisisõnu rikkus D. Veressov nii keeldu mitte tarvitada alkoholi kui ka pani katseajal toime uue kuriteo. Kõik see kogumis näitab, et ainuüksi eeskujulik käitumine vangistuses ei ole määrav, nentimaks, et D. Veressov on tõepoolest paremuse suunas muutunud. Ta on oma käitumisega minevikus korduvalt vastupidist tõestanud.
35. Seega viitab uute kuritegude ohule D. Veressovi varasem elukäik. Nagu eelnevast nähtub, kipub D. Veressov konfliktseid olukordi vägivaldselt lahendama. D. Veressovi kuriteod näitavad, et ta ei suuda ärritunud olekus oma emotsioone kontrolli all hoida ja võib sellest tulenevalt vägivaldne olla. Lisaks viitab see üldisemale suutmatusele probleeme rahumeelset lahendada. See kõik suurendab aga temast lähtuvat retsidiivsusriski. Kuna inimesed kipuvad oma käitumist kordama, võib eeldada, et D. Veressov hakkab jälle kuritegusid toime panema. Pole kuigivõrd alust arvata, et praegune vangistus oleks suunanud D. Veressovi õiguskuulekale teele. Seda enam, et ta viibib vangistuses juba viiendat korda ja on varasemalt alati pärast vangistusest vabanemist kuritegude toime panemist jätkanud.
36. Suur kuriteo toimepanemise risk seondub D. Veressovi puhul ka alkoholi liigtarvitamisega. Kuritegude toime panemise ajal oli ta alkoholijoobes. D. Veressov tunnistab ka ise, et alkohol on talle elus palju probleeme tekitanud, kuid teisiti on ta ikka ja jälle tee alkoholini taas leidnud. Kuigi D. Veressov on vangistuses läbinud erinevaid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme, ei 3 pruugi sellest vabanemine siiski nii lihtne olla, kui D. Veressov loodab. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta vabaduses alkoholist suudaks eemale hoida. Tema tarvitamisharjumus on võrdlemisi pikaajaline. Ta küll soovib vabaduses alkoholiga n-ö lõpparve teha, kuid varasematel kordadel, kui D. Veressov on vabaduses viibinud, ei ole tal see vähimalgi määral õnnestunud. Ilmselt ta ise tarvitamist niivõrd probleemiks ei pidanudki. Tagasilanguse oht ei ole D. Veressovi puhul veel täiel määral välistatud. Talle võib ju määrata keelu mitte tarvitada alkoholi, kuid füüsiliselt ju keegi teda takistada ei saa. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt veendunud, et D. Veressov suudaks selgi korral alkoholist hoiduda, mis aga igal juhul suurendab temast lähtuvat retsidiivsusriski. Samuti ei toeta tema vabanemisjärgsed elutingimused sedavõrd palju tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt oli tal kindel elukoht ja lähedaste tugi ka enne vangistust olemast, kuid viimase kuriteo pani ta toime enda kodus oma abikaasa suhtes.
37. D. Veressovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
39. mai
40. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4