2-22-8597/9

(10)võrdse igakuise osamaksena arvelduskontole xxx saaja A P, selgitusega "elatise võlgnevus". Esimene osamakse tuleb tasuda 20.07.

1. 1.
2. S P tasub J P`ile elatist 225,64 eurot kalendrikuus, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra, alates 01.07.2022 kuni J P`i täisealiseks saamiseni. 1.
3. S P tasub O P`ile elatist 225,64 eurot kalendrikuus, kuid mitte alla PKS § 101 lgtes 3–5 sätestatud määra, alates 01.07.2022 kuni O P`i täisealiseks saamiseni. 1.
4. Punktis 1.4 ja 1.
5. nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5). 1.
6. Punktis 1.4.-1.
7. nimetatud elatis kanda pangakontole xxx Saaja A P igakuiselt
8. kuupäevaks.
9. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
11. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme

(3)päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1

(3)2-22-8597 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. ASJAOLUD Hagejad oma seadusliku esindaja vahendusel esitasid 08.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagejate nõudeks kostja vastu on elatise maksmine perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud suuruses iga hageja kasuks (hagi esitamise seisuga on summas 225,64 eurot). Elatist palutakse kanda laste ema pangakontole igakuiselt

1. kuupäevaks. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi õigeks, kui palus määrata muu elatise maksmise kuupäeva, sest saab palka kätte kuu keskel. Pooled esitasid 03.07.2022 kohtule kompromissi, milles jõudsid pooled kokkuleppele elatise suuruses ja tasumise korras. Kompromissi tingimused on esitatud punktides 1.
2. – 1.
3. Pooled taotlevad kinnitada kompromiss, lõpetada asja menetlus kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled paluvad edasikaebamise õiguse lühendada kuni 3 päevani. Pooled avaldavad, et: - Käesolev kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest ning on täitmiseks kohustuslik alates selle kohtu poolt kinnitamisest. Kui kohtulikku kompromissi ei täideta, kohaldatakse sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. - Menetluskulud jäävad poolte kanda. - Pooled on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluses seadustiku § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. - Käesolev kohtulik kompromiss esitatakse Viru Maakohtule kinnitamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled esitasid kohtule kirjaliku kompromissi, milles leppisid kokku elatise suuruses, selle tasumise perioodis ja korras. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on 2

(3)2-22-8597 lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3