Obsah (6)

§ 175§ 384§ 130§ 429§ 140§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-08-15892 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2013 määrus muutmata ja R.K kaitsja advokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,40 eurot (s.h käibemaks 6,40 eurot) advokaat Anu Pärtelile tema poolt R.K-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel R.K-lt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse. R.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.K 1-08-15892 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses R.K 07.12.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 22.09.2011 määruse alusel vabastati R.K karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 6 kuu pikkuse elektroonilise valve kohaldamisega. 04.01.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande, milles taotleb R.K poolt kandmata karistuse täitmisele pööramist, tema tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist, kuna R.K ei ilmu registreerimisele ja ei ela kindlaksmääratud kohas. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik R.K vahistamise taotluse juurde. tagaotsitavaks kuulutamise ja
2. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse.
3. R.K peeti 07.02.2013 kella 13:40 ajal XXX kinni ja teda küsitleti Tartu Maakohtu kohtuniku poolt 09.02.
4. Kohus jättis R.K-le esialgselt kohaldatud meetme, tõkendi vahistamine, muutmata kuni erakorralise ettekande sisulise menetlemiseni. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus märkis, et vastavalt

§ 130

lg 5 võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§-s 429 sätestatud korras.

§ 429

alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. R.K kohta on pärast tema ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabanemist esitatud juba teine erakorraline ettekanne. 19.11.2012 jättis Tartu Maakohus taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pärast seda toimus temaga kohtumine kriminaalhooldusosakonnas 20.11.2012, järgnevale kohtumisele ta enam ei ilmunud. Telefoni teel teatas, et viibis Tallinnas Wismari Haiglas ravil ja pärast ravi viibib jätkuvalt Tallinnas, kuid täpset aadressi ei öelnud. Ta on kriminaalhooldajale öelnud, et on rase ja on tulevase lapse isa P.U. juures XXX. Kriminaalhooldaja on suhelnud R.K ema ja vanaemaga, kes kinnitavad, et ei tea R.K elukohta ning ta ei ole suhelnud ka tema last kasvatavate vanavanematega. Kuna R.K ei ole pärast 20.11.2012 enam kriminaalhooldaja juurde ilmunud ega oma täpset aadressi talle andnud, hoidub ta kohtu hinnangul kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Arvestades seda, et tegemist on juba teise erakorralise ettekandega ennetähtaegselt vabastatud isiku suhtes, kelle poolt ka käitumiskontrolli mittejärgimise korral näeb KarS § 76 lg 5 ainsa võimalusena ette karistuse täitmisele pööramise, on kohtul piisavalt alust eeldada, et R.K poolt kandmata karistus pööratakse täitmisele. Seega on olemas alused R.K suhtes vahistamise kohaldamiseks

§ 130lg-s 5 sätestatud alusel, et tagada kohtuotsuse täitmine.

2 Kohus leidis, et kuna R.K asukoht on teadmata, tuleb ta kuulutada

§ 140

alusel tagaotsitavaks kui süüdimõistetu, kes hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

§ 429

lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel

§-de 131-136 sätteid. Vastavalt

§-le 131 lg 4 tuleb tagaotsitav vahistatu hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tabamist toimetada küsitlemiseks kohtuniku juurde. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

1. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu vahistamismäärus ja kohaldada R.K suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja märgib, et R.K selgitas kohtule asjaolusid, miks ta Tallinnasse elama asus ning kus ja kelle juures ta elas. Kriminaalhooldusametnik oli teadlik, et R.K soovib elama asuda P.U. juurde XXX, samuti sellest, et R.K saab Tallinnas võõrutusravi. R.K sõnul ei soovinud kriminaalhooldaja, et ta Tallinnasse elama läheks, kuid otseselt seda ka ei keelanud, millest tegigi R.K järelduse, et ta võib minna. Kohtule selgitas R.K , et kriminaalhooldaja teadis täpset aadressi ja isikut, kelle juurde ta elama läks. Samuti olid kriminaalhooldajal olemas muud kontaktid. Seega ei hoidunud R.K kriminaalhooldusest kõrvale pahatahtlikult. R.K kinnitas, et elas 28.12.2012 üle lapse kaotuse, mis tingis tal enesetapumõtted ja selle, et ta ei soovinud kellegagi suhelda. Ta tunnistas, et ei võtnud pärast juhtunut ühendust ei kriminaalhooldaja ega ka teiste lähedastega. See, et ta viibis aadressil XXX, oli juhus. Korteris viibis ta põhjusel, et tuttav palus seda paar päeva valvata. Eeltoodud asjaolusid arvestades leidis kaitsja, et vahistamine on liiga karm meede ja ei ole põhjendatud. R.K ei peaks viibima vahistuses kuni tema erakorralise ettekande arutamiseni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud R.K toimikuga, vahistamismäärusega ja sellele esitatud kaebusega, leiab, et süüdimõistetu vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus ei hakka seepärast üle kordama maakohtu põhjendusi, vaid peatub määruskaebuses esitatud väidetel.

§ 130

lg 5 võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§-s 429 sätestatud korras.

§ 429

alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. 6.1 Kriminaalhooldusametniku 03.01.2013 erakorralisest ettekandest selgub, et R.K on rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust elada kindlaksmääratud elukohas. R.K on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontorolli nõudeid ja kohustusi (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul) ka varem. Toimikust nähtuvalt on 3 kriminaalhooldaja juba 23.10.2012 teinud kohtule ettepaneku pöörata R.K kandmata jäänud karistuseosa täitmisele. R.K kuulutati tagaotsitavaks, kuivõrd tema asukoht oli teadmata. Esimesel korral jäeti peale R.K tabamist Tartu Maakohtu 19.11.2012 määrusega kriminaalhooldaja taotlus R.K karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Maakohus arvestas m.h, et R.K sõnul on ta lapseootel, mis kohtu arvates võiks olla eesmärgiks tõestada oma tahtejõudu. 20.11.2012 kriminaalhooldusosakonnas toimunud vestlusel kinnitas isik, et elab vanaemaga aadressil XXX. Kohtumisel saavutati kokkulepe, et järgmine registreerimine toimub 28.11.

1. R.K ei ilmunud registreerima, ent teavitas kriminaalhooldajat, et sõitis Tallinnasse Wismari haiglasse. Ühtlasi teavitas ta, et viibib 30.11.2012-02.12.2012 sõltuvusravil. Kokkulepitud ajal, 03.12.2012 ta registreerima ei ilmunud, ent helistas tagasi ja teatas, et tunneb end peale ravi halvasti. Kokkulepitud ajal, 10.12.2012 ei ilmunud ta registreerima ja kuni erakorralise ettekande koostamise ajani ei olnud võimalik temaga kontakti saada. Samuti puudus kontakt R.K-ga tema lähedastel – emal ja R.K last kasvataval vanaemal. 29.01.2013 kohtuistungi protokollist selgub, et kriminaalhooldusametnikule oli R.K öelnud oma aadressiks XXX, ent korterinumbrit ei osanud öelda. Seega puudus ametnikul R.K täpne aadress. Liiatigi näitab tema tabamine hoopis aadressilt XXX, et R.K tegelik elu- ja asukoht oli nii kriminaalhooldusametnikule kui ka isiku lähedastele teadmata. Samuti ei vastanud R.K telefonikõnedele, mistõttu on maakohus asunud asjaolusid arvestades õigele seisukohale, et R.K hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. 6.2 Samuti selgub erakorralisest ettekandest, et Wismari haiglasse tehtud päringu kohaselt puuduseid seal andmed R.K-st. Kohtuistungil kriminaalhooldaja poolt andud selgituste kohaselt ei ole R.K ka anonüümsena ravile pöördunud. Seega puudub alus arvata, et R.K kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks esinesid mõjuvad põhjused. 6.3 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus eeltoodut arvestades, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et R.K hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Samuti arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et tegemist on juba teise erakorralise ettekandega ennetähtaegselt vabastatud isiku suhtes, kelle poolt ka käitumiskontrolli mittejärgimise korral näeb KarS § 76 lg 5 ainsa võimalusena ette karistuse täitmisele pööramise, mistõttu on piisavalt alust eeldada, et R.K poolt kandmata karistus pööratakse täitmisele.
2. R.K kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on R.K kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 pooltunni ulatuses määruskaebuse koostamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korraga.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau