1-18-3329/9

1-18-3329 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3329 Kohtukoosseis Andres Parmas, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi O.B süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus, lühimenetlus (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav O.B (ik: XXX); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust (liiklusalaste süütegude eest) Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel Kaitsja Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON Jätta O.B kaitsja Aleksei Forstimani apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. O.B-le esitati süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et
5. aprillil 2018 juhtis ta Tallinnas Õismäe tee 84 juures mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 1-18-3329 mitte vähem kui 1,96 mg/g). Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid ja pani toime kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. 2.
6. Maakohus tunnistas O.B KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda kuue kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra nelja kuu vangistuseni. Mõistetud karistuse jättis maakohus KarS § 73 sätete alusel tingimisi ühe aasta ja kolme kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Lisakaristusena võttis maakohus O.B-lt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Maakohus mõistis O.B-lt menetluskuludena ositi nelja kuu jooksul välja sundraha 375 eurot ja joobe tuvastamise kulu 14 eurot. Samuti otsustas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 2.
7. O.B-le karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü on üle keskmise suur, sest tal tuvastatud joove ületas märkimisväärselt kriminaalse joobe alammäära, samuti tegi O.B joobeseisundis mootorsõidukit juhtides avarii. Kohus luges karistust kergendavaks asjaoluks O.B puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades seda, et O.B ülalpidamisel on pere, tal on laenukohustus, tasuda tuleb tekitatud liikluskahju ja menetluskulud, ei pidanud maakohus kohaseks karistada O.B rahalise karistusega. Maakohus võttis arvesse veel sedagi, et O.B on aasta jooksul kolmel korral karistatud rahatrahviga liiklusalaste väärtegude eest, kuid need karistused ei ole osutunud tema puhul piisavalt mõjusateks, et hoida ära uute süütegude toimepanemist. Neil kaalutlustel asus maakohus seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei vasta O.B süü suurusele ega ole kooskõlas eri- ning üldpreventiivsete kaalutlustega. Küll aga pidas maakohus võimalikuks jätta mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, sest O.B on varem kriminaalkorras karistamata isik, tema ülalpidamisel on laps ja tal on töökoht. Kohus pidas vajalikuks võtta O.B-lt lisakaristusena kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellist otsustust põhistas maakohus nii O.B süü suuruse ja vajadusega kaitsta õiguskorda, vajadusega mõjutada süüdistatavat oma käitumist muutma, aga samuti asjaoluga, et talle mõistetav põhikaristus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus rõhutas, et kuigi kuriteo on O.B toime pannud esmakordselt, on ta aasta jooksul toime pannud neli liiklusalast süütegu ning tema käitumine liikluses on ohtlik nii talle endale kui kõigile kaasliiklejatele. Tegemist ei ole juhusüüteoga. Ta on küll tasunud eelnevad rahatrahvid, kuid pole suutnud hoiduda uutest liiklusalastest üleastumistest. Tingimisi vangistus pole piisav meede, mis paneks süüdistatavat järele mõtlema ning edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma.
8. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Aleksei Forstiman, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas. Alternatiivselt taotleb ta lisakaristuse tähtaja lühendamist ühe kuuni. Ta leiab, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks on liiga karm karistus, see ei vasta O.B süüle ega tema isikule. Apellant osutas, et O.B on oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Oma käitumist on ta põhjendanud ta pingetega tööl ja kodus, tunnistades vajadust pöörduda pingete maandamiseks psühholoogi poole. Süüdistatav on leidnud, et varasemad liiklusalased rikkumised pole tõsised. Tema süü võib küll tingida raskema karistuse mõistmist, kuid varasematele konkretiseerimata liiklusalaste rikkumistele viidates ei ole põhjendatud talle 1-18-3329 lisakaristuse mõistmine. Samuti ei tohi lisakaristust rajada pelgalt üldpreventiivsetele kaalutlustele, arvestamata süü suuruse ja eripreventsiooniga seatud piire. Kaitsja märgib, et süüdistataval tuleb abistada oma vanemaid ning teha tööd kinnisvaramaaklerina. Seetõttu on juhtimisõigus talle hädavajalik. Kaitsja arvates ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud või vähemalt on mõistetud lisakaristus liiga range. Seejuures toob kaitsja välja, et maakohus nendib ka ise, et O.B ei ole varem kuritegu toime pannud. Sestap pole eripreventiivsest aspektist lisakaristus põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
10. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
11. Kriminaalkolleegium leiab, et O.B kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus, sest taotlus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks või lisakarisuse tähtaja lühendamiseks on perspektiivitu. Maakohus on lisakaristuse mõistmise vajadust veenvalt põhjendanud. Lisakaristus on mõistetud minimaalses võimalikus määras, see vastab seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale, mille muutmiseks või millest konkreetsel juhul irdumiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.
12. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.