lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 18.04.2018 Süüdistatav R.K – isikukood: XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, juhatuse liige; ülalpidamisel 1 alaealine laps; varem kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust (liiklusalaste süütegude eest); tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust. 2.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui R.K 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
1 3. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel ära võtta R.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb R.K loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Poolte seisukohad Prokurör taotles R.K süüdimõistmist
järgi ning tema karistamist vangistusega 7 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 4 kuud ja 20 päeva vangistust.
alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna autot juhtides oli R.K joove 2 suur ning vastu puud sõites põhjustas ta ka liiklusõnnetuse ning varem on teda liiklusalaste väärtegude eest kolmel korral karistatud rahatrahvidega, mis pole talle vajalikku mõju avaldanud, siis on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine ning R.K-lt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav R.K loobus kaitsja osavõtust; tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut. Oma käitumist põhjendas pingetega tööl ja kodus, tunnistas vajadust pöörduda pingete maandamiseks psühholoogi poole. Leidis, et varasemad liiklusalased rikkumised pole olnud tõsised ning juhiload tuleks alles jätta, kuna tal tuleb abistada ka oma vanemaid. Menetluskulude tasumist palus võimaldada osade kaupa (3-4 kuu jooksul), kuna peres on väike laps ja korteri eest tuleb tasuda eluasemelaenu. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Vaidlust ei ole selles, et 13.04.2018 kella 06.16 ajal juhtis R.K xxxx mootorsõidukit Audi A8, olles alkoholijoobes (veres oli alkoholi 1,96 mg/g) ning põhjustas liiklusõnnetuse (maja nr xx juures sõitis ta vasakule teelt välja vastu puud). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on see tõendamist leidnud tunnistajate X1, X2 ja X3 ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse skeemiga, joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga. Tunnistaja X1 ütluste (tl 1–2) kohaselt oli ta eelmisel õhtul koos R.K-ga pubis alkoholi tarvitanud. 13.04.2018 varahommikul sõitisid nad koos šašlõkibaari (autot juhtis R.K , tema oli kõrvalistmel) ning sealt tagasi sõites, ajal, kui ta oli autos magama jäänud, toimus xxxx avarii. Kiirabi viis ta sündmuskohalt haiglasse, tema vasaku käe sõrmel oli haav. Tunnistaja X2 ütlustest (tl 3–4) nähtub, et kella 6.16 ajal väljus ta oma kodust. Maja nurga tagant väljudes märkas ta sõidukit Audi, mis liikus silmnähtavalt lubatust kiiremini. Seejärel oli kuulda avariid ja xxxx maja juures oli Audi sõitnud teelt välja vastu puud. Tunnistaja jooksis auto juurde ja nägi, et autos oli kaks meesterahvast. Roolis istuva mehe nina oli verine, mõlemad mehed olid uimased ning tunnistaja helistas numbrile
Kahtlustatavana ülekuulamisel on R.K tunnistanud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes (lk 26-27). Tema ütlustest näntub, et eelmisel õhtul ja öösel oli ta käinud klubis ja pubis, kus tarvitas viski-sisaldusega kokteile. Koos sõbra X1 telliti takso ja sõideti koju. Maja ees juttu ajades tekkis nälg ja kuna Audi oli pargitud maja ette, autovõtmed olid tal taskus, siis sõitis ta autoga Osmani kebabi ning sealt koju tagasi tulles põhjustas avarii. Väidab, et ei märganud õigeaegselt ristmikku, kust pidi vasakule pöörama, autol oli hoog suur, tee oli libe ja seepärast sõitis vastu puud. Kohale tuli kiirabi ja politsei. Kuriteo on R.K toime pannud kavatsetult. Terve õhtu ja öö alkoholi (s.h viskit kui kanget alkoholi) tarvitades süüdistatav teadis, või vähemalt pidas seda võimalikuks, et ta on alkoholijoobes ning sellise seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, mistõttu R.K vastutab
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse joobe määra, et alkoholisisaldus süüdistatava veres oli 1,96 mg/g, mis ületab miinimumi 0,46 mg/g. Iga joobes juht kujutab ohtu mitte ainult endale, vaid kõigi kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale. Antud juhul ei olnud tegemist ainult ohu loomisega, vaid põhjustati ka liiklusõnnetus, mis tõi kaasa nii varalise kahju kui põhjustas kerged vigastused kaassõitjale. Nii joobe määr kui põhjustatud liiklusõnnetus kinnitavad, et tegemist on keskmisest suurema süüga. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Lisakaristusena
lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võib kohus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. 4 Kuna süüdistatava ülalpidamisel on alla aastane laps ja tasuda tuleb eluasemelaenu, siis rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks, sest see oleks karistus kogu perekonnale ning paneks selle pere raskesse materiaalsesse olukorda, kuna R.K tuleb hüvitada ka tekitatud liikluskahju ning tasuda süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. Kergemaliigilise põhikaristuse kohaldamine ei vastaks ka tema süü suurusele ega oleks kooskõlas karistuse erija üldpreventiivsete eesmärkidega. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada asjaolu, et süüdistatavat on viimase aasta jooksul eelnevalt juba kolmel korral karistatud väärtegude eest (lk 28) ning need on kõik olnud liiklusalased üleastumised. Rahatrahv ei ole tema puhul olnud piisavalt mõjus abinõu, et ära hoida uute süütegude toimepanemist. Vastupidi, liiklusalased süüteod on R.K puhul kord korralt muutunud aina ohtlikumaks. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava seisukohaga, et senised rikkumised pole olnud tõsised, sest nii keelava tulega ristmikule sõitmine (mille eest teda karistati rahatrahviga 100 eurot), kui ka kiiruse ületamine (mille eest teda karistati rahatrahviga 240 eurot) võivad samuti endaga kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Süüdistatav ei ole siiani aru saanud, et liiklusseaduses sätestatud normid on kõigile täitmiseks ning vajalikud kõigi liiklejate ohutuse tagamiseks. Kui liikluses juhina osaleja sellest aru ei saa, siis tuleb temalt see õigus mingiks ajaks ära võtta. Kohus nõustub prokuröri taotlusega mõista varem kriminaalkorras karistamata R.K-le, kes oma süüd on puhtsüdamlikult kahetsenud, põhikaristuseks vangistus, mis on mõõdetav kuudes ning kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist vähemalt 3 kuuks. Kohus peab põhjendatuks karistada R.K 6-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kanda jääb 4 kuud vangistust. Kuna kuriteo on ta toime pannud esmakordselt, tema ülalpidamisel on laps ja tal on töökoht, siis on võimalik ja mõistlik tema suhtes kohaldada
sätteid, s.o mõista vangistus tingimisi ning määrata katseajaks 1 aasta ja 3 kuud (s.o mõnevõrra lühem katseaeg, mida taotles prokurör). Lisaks põhikaristusele, mis mõistetakse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning jääb kanda tingimisi, peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamine tuleneb süü suurusest, on vajalik nii õiguskorra kaitsmise huvides kui ka süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kuigi kuriteo on R.K toime pannud esmakordselt, on ta aasta jooksul toime pannud neli liiklusalast süütegu ning tema käitumine liikluses on ohtlik nii talle endale kui kõigile kaasliiklejatele. Tegemist ei ole juhusüüteoga. Ta on küll tasunud eelnevad rahatrahvid, kuid pole suutnud hoiduda uutest liiklusalastest üleastumistest. Tingimisi vangistus pole kohtu arvates piisav meede, mis paneks R.K järele mõtlema ning edaspidiselt liikluses õiguskuulekamalt käituma. Seega kohaldab kohus lisakaristust ja võtab R.K-lt ära mootosõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selle aja jooksul on süüdistataval võimalus kasutada taksoteenust või Tallinna piires hästi toimivat ja tasuta ühistransporti. Juhilubade olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit kui suurema ohu allikat on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Menetluskulud 5 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot (lk 19) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 750 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ja mõistab välja 375 eurot. Seega tuleb R.K-lt välja mõista menetluskulud kogusummas 389 eurot. Kuna menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatava seletuste kohaselt talle üle jõu, siis KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi, s.o 4 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtus otsuse tegemisel, on KrMS § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, §175, § 179, § 180, §238, § 306, § 311–313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.