3-22-1189/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-1189 Haldusasi X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu poolt 07.04.2022 läbi vaadatud asjas tehtud otsuse peale seonduvalt vandeadvokaat Y tegevusega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ASJAOLUD
2. X esitas 30.05.2022 kaebuse seonduvalt vandeadvokaat Y tegevusega. Vaidlustatud haldusaktina on nimetatud Eesti Advokatuuri aukohtu määrust, milles raames toimus asja läbivaatamine 07.04.
3. Samas on taotletud ka seda, et vandeadvokaat Y keelataks alaealiste laste esindamine kohtutes, sealhulgas C, A, S ja Q esindamine.
4. Nähtuvalt kaebusele lisatud määrusest oli pöördutud aukohtu poole seoses advokaadi pahatahtliku, ebaausa ning lastevaenuliku suhtumisega talle esindamiseks määratud nelja alaealise lapse (C, A, S ja Q) suhtes. Samuti ilmneb eelnimetatud määrusest, et tsiviilasjade 2-20-10944, 220-14228 ja 2-21-8214 raames oli Eesti Advokatuur määranud kaebaja alaealiste laste esindajaks vandeadvokaat Y, kuid kaebaja leidis, et tsiviilasjade 2-20-10944 ja 2-20-14228 kohtuistungitel ja kohtule esitatud dokumentides, (sh arvamused ja seisukohad) varjas advokaat pahatahtlikult ja lastevaenulikult kohtunike eest asjaolu, et laste ema Z on A ja S füüsiliselt väärkohelnud, mille tulemusena said alaealised lapsed vaimse trauma ja ei saa alates 27.10.2019 oma isaga ega isapoolsete sugulastega (vanaisa, vanaema, tädi jpt) suhelda. Neil puudub võimalus omandada iseseisvas elus hakkamasaamiseks vajalik haridus, kusjuures Z on saatnud kaks täiesti normaalset last (A ja Q) kodunt ära erivajadustega laste internaatkooli. Kaebaja oli palunud algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus ja määrata tsiviilasjas 2-21-8214 A ja S esindama aus, hooliv ja õiglane advokaat.
5. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 07.04.2022 läbi vaadatud asjas X kaebuse läbi vaatamata. Määrusest nähtuvalt lähtus aukohus advokaadi selgitusest selle kohta, et samasisulise ja lõikude kaupa sõna-sõnalt kattuv kaebus oli saadetud aukohtule eelnevalt ka 28.09.2021, mistõttu jäi advokaat oma varasemate selgituste juurde. Samuti tuvastas aukohus, et kaebaja oli samas küsimuses aukohtu poole varem pöördunud, kuid 04.11.2021 istungil läbi vaadatud kaebuse puhul ei ilmnenud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ja kuivõrd kaebaja ei olnud varasemaga võrreldes uusi asjaolusid esitanud, jäeti korduv kaebus läbi vaatamata.
6. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungil läbi vaadatud kaebuse osas tehtud aukohtu motiveeritud otsuse peale esitatud kaebus on Tallinna Halduskohtu 22.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-161 tagastatud kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebusest järeldub, et advokaat osales alaealiste laste (nõndanimetatud) võõrandamisele kaasaaitamises, mida on kaebuses tuvastamiskaebuse või võimaliku tuvastamiskaebuse kontekstis nimetatud, kuid sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa, sest halduskohtu kaudu lahendatakse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi ning advokaadi tegevus isikute esindamisel sellesse valdkonda ei kuulu. Samuti ei saa halduskohtule esitatava (eraldi) kaebusega keelata esindamist tsiviilasjades. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusaktina on nimetatud kaebuses siiski Eesti Advokatuuri aukohtu määrust, milles raames oli toimunud 07.04.2022 X vastavasisulise kaebuse läbivaatamine, siis tõlgendab kohus seda taoliselt, et kaebaja soovib nimetatud määruse tühistamist. Samas ei erine eelnimetatu põhimõtteliselt haldusasjas 3-22-161 toimunud vaidlusest, kuigi formaalselt vaadatuna oli ühel juhul tegemist aukohtumenetluse algatamata- ning teisel ehk käesoleval juhul vastava kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutava vaidlusega.
8. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kaebus ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele ka käesolevas haldusasjas, sest kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. AdvS § 16 lg-st 1 ega § 18 lg-st 1 ei tulene isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Kaebajal võib olla kaebeõigus üksnes juhul kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme.
9. Olukorras, kus vastav kaebus haldusasjas nr 3-22-161 on tagastatud ning advokatuurile esitatud 28.02.2022 kaebus varasemast (sisuliselt) ei erinenud, kusjuures varsema lahendi võis lugeda põhjendatuks, ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi kui korduv kaebus läbi vaatamata jäeti. Seega kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Kaebuse täiendavaks tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 2, sest sellega ei ole võimalik saavutada neid eesmärke, mida kaebaja on nimetanud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2