Obsah (12)
§ 633§ 187§ 495§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 173§ 162§ 174§ 177VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-135914 2. november 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-20-135914 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.J G oma seadusliku esindaja O G kaudu esitas 29.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V H`i vastu elatise saamiseks 200 eurot kuus. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 2.Pärnu Maakohus 16.11.2020. a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis elatise nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja (hagimenetluses hageja) ei ole soovinud menetluse lõpetamist vastuväite esitamisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 494 lg 6 jätkas Viru Maakohus elatise nõude kui esitatud hagiavalduse menetlemist hagimenetluses, käsitledes avaldust esitatud hagina ja võlgniku vastuväidet
§ 495kohaselt kostja vastusena.
3.Viru Maakohus 17.11.
- a määrusega võttis hagi menetlusse.
- J G (hageja) nõue on mõista V H’ilt (kostja) välja elatis 200 eurot kuus alates 29.09.
- Elatist on üle kanda hageja seadusliku esindaja O G pangakontole XXX (Swedbank), selgitusega „Lapsetoetuse maksmine“. Hagiavalduse kohaselt on kostjaks hageja isa, kes ei osale lapse ülalpidamises. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuväite kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord maksta elatist nõutud suuruses. Kostjal puudub sissetulek, töö ega vara. Kostjal on 1200 euro suurused kohustused menetluskulude näol. Kostja vältimatud igakuised kulud on 45 eurot kuus, millest eluasemekulud 20 eurot, kulutused toidule 20 eurot ja sidekulud 5 eurot. Hagi vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma iga kuu 10 eurot. Kostja elatub kolmandate isikute toest. Kolmandad isikud annavad raha ja söögi kostjale võimalust mööda. Kostjal on aeg-ajalt võimalik tulu teenida juhutööde alusel – maalikunsti õppetundide andmine ja enda tehtud maalide edasimüümine. Võimalik tulu ühes kuus on 30 eurot. Kostja igakuised kulud on ca 45-80 eurot. Kostja igakuised kulud: korteri kommunaalkulud (ca 40 eurot), söögi (30 eurot) ja muud vältimatud kulud nagu hügieen, riided, jalanõud (15 eurot). Kostja ei tasu korteri eest üüritasu, kuna korteriomanik võimaldab tal elada korteris tasuta. Kostjal ei ole kinnisvara. Pankades raha puudub. Pangakonto SEB pangas arestitud. Kriminaalasjaga kaasnevad võlgnevused summas 1150 eurot. Võlgnevused kolmandatele isikutele 250 eurot. Kostja on üritanud abistada oma last rahaliselt ja mitterahaliselt, kuid lapse ema soovib raha ja pöördus kohtu poole. Kostja taotleb elatise kindlaksmääramisel võtta arvesse lapsele makstav peretoetus, kuna kostja sissetulek on üliväike. Otsust tehes taotletakse arvestamist, et 17.10.2020 on kostja tasunud hagejale 20 eurot lapse ülalpidamiseks. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-20-135914 KIRJALIK MENETLUS Kohus on 27.09.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud avaldusi, seisukohti ega menetluskulude nimekirju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
§ 232
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja nõue on mõista kostjalt välja igakuist elatist 200 eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest 29.09.2020. Ühtlasi nõuab hageja määrata, et kostja maksab elatusraha O G (hageja seaduslik esindaja) pangakontole XXX (Swedbank), selgitusega „Lapsetoetuse maksmine“. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja pakub elatist 10 eurot kuus. Kostja elatub kolmandate isikute toest. Kolmandad isikud annavad kostjale raha ja söögi mööda võimalust. Kostjal puudub töökoht. Kostjal on aeg-ajalt võimalik tulu teenida juhutööde alusel – maalikunsti õppetundide andmine ja enda tehtud maalide edasimüümine. Võimalik tulu ühes kuus on 30 eurot. Kostja igakuised kulud on ca 45-80 eurot kuus. Kostja ei tasu korteri eest üüritasu, kuna korteriomanik võimaldab tal elada korteris tasuta. Kostjal ei ole vara. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise 3
(7)Tsiviilasi nr 2-20-135914 kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on sündinud 04.04.2013 ja et kostja on tema isa. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja vanemad elavad lahus ning et hageja elab ema juures. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülalpidama mõlemad vanemad. Hageja nõuab elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, nimelt summas 200 eurot kuus. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad. Et lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12). PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. Kohus peab analüüsima, mis on kostja sissetulekuks ja selle saamise võimalused ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Asja materjalide hulgas olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete kohaselt töötas kostja viimati ajavahemikul 14.10.2016–10.05.2017 kunstistuudio xs ja oli juhtimis-, kontrollorgani liige. Äriregistri teabe järgi on kunstistuudio x likvideerimisel, likvideerijaks on kostja. Eesti Töötukassa 30.05.2021 vastuse kohaselt oli kostja viimati töötuna arvel ajavahemikul 11.07.2017–24.09.
- aastal väljamakseid tehtud ei ole. Maksu- ja Tolliameti 28.05.2021 teatisest nähtub, et ajavahemikul 01.04.2020–30.04.2021 kostjal deklareeritud sissetulekud puuduvad. Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2021 teatise kohaselt ei ole määratud pensioni ja/või toetuseid ajavahemikul 01.04.2020–27.05.
- AS Pensionikeskuse 04.10.2021 vastuse kohaselt pensioniregistri pidaja andmeil ei ole V H liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-20-135914 Täitemenetluste registri teabe kohaselt on kostja suhtes algatatud kaks täiteasja ja nõuete kogusuuruseks 1306,42 eurot
- a mai lõpu seisuga. Ajavahemikul 01.04.2020-26.05.2021 kostja SEB Panga pangakonto x väljavõtte kohaselt laekus tema kontole 1210 eurot ja läks välja 1212,31 eurot. Laekunud on sissemaksed pangakontole erinevas suuruses. Seega kannab kostja enda kontole sisse keskmiselt 86,43 eurot kuus (1210 : 14). Väljaminekuks on korterimaksud KÜ-le x, OÜ-le x, telefoni eest AS-le x, ülekanded hageja seadusliku esindajale selgitusega „pomoštš docheri“ ehk eesti keeles „abi tütrele“, pangakaardi teenustasu, SEB+ paketti hooldustasu. Kostja pangakontolt läheb välja keskmiselt 86,59 eurot. Swedbank AS andis kohtule teada, et kostjal on olnud arvelduskontod nr xxx ja nr xxx, mille jääk oli null. Kontod on suletud 07.08.
- Ülejäänud Eestis tegutsevad pangad vastasid, et kostja pangakontod neil puuduvad. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks. Ka puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Kogutud andmete põhjal on kostja sissetulekud ja väljaminekud võrdsed. Kostjale ei kuulu vara, millega oleks võimalik tema varalist seisundit parandada üürile andmise või võõrandamise teel. Rahvastikuregistri teabe kohaselt on kostja ülalpidamisel ainuüksi hageja. Samas leiab kohus, et sissetuleku puudumine või selle ebapiisavus ei ole iseenesest aluseks jätta elatis välja mõistmata. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajaminevad vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab kohustust teha kõik endast olenev, et leida sobiv töö ja teenida sissetulek nii endale kui lastele. 27.09.
- a kohtumääruses palus kohus kostjal selgitada, mis on ta erialaks. Samas, miks kostja ei tööta aastast 2017 ja mida ta ette võttis leidmaks töökohta või mis on töö kättesaamise takistuseks ning mida kostja uue eriala omandamiseks tegi. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus kontrollis ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete kohaselt töötas hageja ema viimati ajavahemikul 15.06.2016–07.08.2016 xxx OÜ-s töölepingu alusel. Eesti Töötukassa 30.05.2021 vastuse kohaselt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel oli O G (xxx) viimati töötuna arvel ajavahemikul 02.07.2018–01.09.2019, arveloleku lõpetamise põhjus – õppima asumine.
- aastal maksti tasemeõppes osalemise toetust 208 eurot/kuus.
- aastal väljamakseid ei ole tehtud. Maksu- ja Tolliameti 28.05.2021 teatisest nähtub, et ajavahemikul 01.04.2020–30.04.2021 oli hageja emale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 4062 eurot (s.h töötukassa toetus – 1688,00 €; vanemahüvitis – 2373,99 € ja intressid – 0,01 €). 5
(7)Tsiviilasi nr 2-20-135914 Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2021 teatise kohaselt on O Gle määratud ja makstud pensioni ja/või toetuseid ajavahemikul 01.04.2020–27.05.2021 kogusummas: vanemahüvitis 3205,94 eurot, lapsetoetus 1261,94 eurot ja sünnitoetus 320 eurot. J Gle tasutakse lapsetoetus 60 eurot iga kuu. AS Pensionikeskuse 04.10.2021 vastuse kohaselt pensioniregistri pidaja andmeil ei ole O G esitanud raha väljavõtmise avaldust. Täitemenetluste registri andmetel pole hageja ema suhtes algatatud mitte ühtegi täiteasja. Äriregistris puuduvad andmed hageja ema kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks kinnistu omanikuks. Ka puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja ema oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Rahvastikuregistri teabe kohaselt on hageja ema ülalpidamisel hageja ja 31.10.2020 sündinud laps A Š . Swedbank AS andmete kohaselt hageja emal on/oli: arvelduskonto nr XXX, hoiukonto nr xxx, hoiukonto nr xxx, hoiukonto nr xxx, hoiukonto nr xxx, hoiukonto nr xxx. On esitatud pangakontode väljavõtted ajavahemikul 01.04.2020–01.06.2021. Ajavahemikul 01.04.2020–01.06.2021 hageja ema AS Swedbank arvelduskonto XXX väljavõtte kohaselt laekus hageja ema kontole 12 257,18 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 875,50 eurot (12 257,18 : 14) ja läks välja 12 379,44 eurot, mis on keskmiselt 884,25 eurot. Laekunud on väljamaksed rahakogujast kontole; ülekanded füüsilistelt isikutelt: A Š , O B , Y P , T G ;, ülekanded kostjalt selgitusega „pomoštš docheri“ ehk eesti keeles „abi tütrele“; ülekanded saidilt www.aliexpress.com, vanemahüvitis ja peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt; toetused Eesti Töötukassalt, Tartu Ülikoolilt, toetused Narva linnalt. Hoiuarvetel on vaid väljamaksed rahakogujast kontole ja ülekanded rahakogujasse seoses kaardimaksetega, ülekanded oma kontode vahel, hoiusesummade suurendamised. Väljaminekuks on maksed kauplustes, lokaalides, ülekanded kaardimaksetega, ülekanded oma arvete vahel, korterimaksed jne. rahakogujasse seoses Ülejäänud Eestis tegutsevad pangad vastasid, et hageja emal puuduvad neil kontod. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Kohus leiab, et esitatud andmete põhjal saab järeldada, et hageja ema on võimeline ja rahuldab hageja igapäevased vajadused ning tagab hageja arenguks piisavad vahendid samas suuruses kui nõutakse kostjalt. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-20-135914 Arvestades, et: - kohtul puudub teave, et kostjal oleks olemas muud ülalpeetavad peale hageja; - kohtul puudub teave, et kostja on töövõimetu ja ei ole võimeline endale sissetulekut hankima; - hageja nõuab elatist 200 eurot, mis on märkimisväärselt vähem kui seadusega ettenähtud elatise määr; - hageja emal on sissetulekut, mis võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist võrdselt kostjalt nõutud summaga, leiab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kohtuotsuse sundtäitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 19.10.2020–10.05.2021 tasus kostja elatisena kokku 48 eurot. Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult ka pärast 10.05.2021, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse sundtäitmisel. Kooskõlas
§ 445
lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. MENETLUSKULUD
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 162
lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega on tehtud otsus kostja kahjuks.
§ 162
alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
§ 174
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud. Ühtlasi ei nähtu hageja menetluskulusid tsiviilasja materjalide hulgast, mistõttu kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 7
(7)